Kipper.ee

[Trutta]

Lugesin eile seda va alternatiivenergia teemat..... ja tänase ilusa talveilmaga tekkisid järgmised mõtted:
Käesoleval hetkel on köetav pind 160 ruutu, aastane koguenergiakulu ca 12'000 kWh, sh valgustus, 8kW saunakeris, elektripliit, kodumasinad jms.
Kogu elu käib nupust, ühtegi fossiilset või taastuvat kütet kasutavat allikat lokaalselt kasutuses ei ole.
Küte ja soe vesi maasoojuspumba poolt, vent on korstnalõõri kaudu otse taevasse, värske õhk siseneb uksest ja aknast. Ehk siis jõhker raiskamine.
Mingil lähituleviku hetkel on plaanis kas:
a) uus elamine ehitada
b) olemasolev kapitaalselt ümber ehitada:
Esimesed mõtted:
Siseneva vee eelsoojendamine reo-pesuveega:
Ventilatsiooni soojusvaheti:
Soojamüüriga kamin,
(kui tasub ja on mõtet- päikesepatarei katusele ja ca 0,5-1kW tuulik räästasse, akupank ja veesoojenduskollektor seda "tasuta" sooja kasutama, suveperioodiks ja tuulik ka talvel)
Vihmavee kogumine maa-alusesse paaritonnisesesse reservuaari: kastmiseks, autopesuks, laste basseiniveeks jms
Led-, halogeen- või säästupirni valgustus.
Eesmärgiks on siis välise 25A 3F elektrijuhtme otsas rippudes maksimaalselt öko ja min kuludega pika perspektiiviga elamine saada.
Mõni hea säästunipp veel?
Puud-pelletid-turvas-õli jms jätaks välja, pole oma metsa ja pole ka aega-tahtmist-viitsimist sellega jamada. Ehk siis kogu elu peaks jääma endiselt nupumänguks, va kamin, kus silmailuks tuld teinekord teha.
Kütte puhul vist maasoojuspumbale alternatiivi pole?Kasutuskogemus on ainult positiivne hetkel.

Head mõtted ja ideed on teretulnud:)

[Kolla]

[Mark]

Suvel peaks päris palju sooja vett saama musta plekk-katuse alla veetud torustiku abil. Samas eeldaks see antifriisi ringi katuse all ja soojusvaheti kaudu salvestust. Muidu kütad talvel katust või külmutad torustiku lõhki. Aga asjal endal on jumet, kes meist poleks kätt kõrvetanud suisel ajal keset päeva maas vedelevast tumerohelisest kastmisvoolikust vett lastes.

[PriitV]

[cat]

Põranda kütte puhul saab minu arust rääkida köetavast pindalast . .Kui ikka ruume kütta,siis oleks ikka reaalsem kuupmeetritest rääkida.

Üks katlameister jahus mulle,et tal sihuke vinge katel,milline kütab lõdvalt 500m2.Aga palju kuubkuid --noh 500 ruutu ja sinna see jutt jäigi.

[Trutta]

[PriitV]

Trutta, siis ju igati normaalne maja, miks seda hakata ümber ehitama? Väidad, et aasta kogukulu on jämedalt 18000 krooni/1500 kuu, see ju minu hinnangul sigaodav sellise mahu ja mugavuse juures. Ma julgen peaaegu aboluutse kindlusega väita, et mitte ühegi lahendusega ei saa Sa kulu madalamaks. Sa pead ka jupstükkide soetus- ja paigaldusmaksumuse mingi aja peale sisse arvestama. Isegi, kui võtad raha tagataskust ja ei maksa kellegile sentigi intresse, ei tasu asi ära.

Kuigi ma ei suuda aru saada, mis on pigem minu probleem, mida nii suure pinnaga tehakse: mul täpselt sama suur maja aga pööning elamiseks kasutamata ja ikka aja üksteist mööda 80 ruutu (ja kõik samad ruumid olemas, kelder k.a.) nurgataguseid taga...

Aga tahad säästunippi: harjuta pere 1-2 kraadi "külmemas" elama, näiteks 19 kraadi peal. Usu, ka laste tervis saab palju tugevam olema, iseenda omast rääkimata. Sa vist õnneks pole "südamesse võtja tüüp", löö koos kaasaga vajadusel kokku realistlikud aastakulud laste ja täiskasvanute ravimitele, mis on puhtalt külmetushaiguste raviks läinud. Selle pead ka "küttekuludele" juurde liitma. Kui ka selliseid kulusid pole, siis isegi ära mõtle millegi nii rumala peale, kui lihtsalt raha raiskamine raiskamise pärast

Me kunagi arvutasime: saime kogu krooniaja peale kokku tuhatkond krooni ravimitele, millest 99% moodustab ferveks jms kuum tee. Täna võiks seen umber olla 2000 alates jaanipäevast 1992. Aga nagu meie, alustas ka poiss elu ainult külma veega majas - sitase tagumiku pesuks kasutati 4-5 kraadist vett - ja roomamist treeniti jahedatel põrandatel. Tulemus: me ei tea tõsisematest külmetushaigustest (angiinid, kopsupõletikud jms) suurt midagi. Köha-nohugi on haruharvad külalised ja peavalu on suhteliselt tundamatu asi. Seega peame maja ülalpidamiskuludesse panema vaid küttepuud, vee ja elektri ning ruudu hind tuleb meil suurem, kui Sul.

[Trutta]

[Muhv]

Trutta - teen lühidalt - vana maja ümberehitamine kirjeldatud viisil ei tasu mingil juhul end mõistliku aja jooksul ära (testitud). 0,5-1kw tuuleveski asemel annab tunduvalt suurema säästu valgustuse ümberehitamine efektiivsemaks.

Kui tahad selle sajandi mõtteviisiga maja, siis pead alustama krundi valikuga. Suvalisele krundile sellist rajada on mõtetu. Seejärel taibukas planeering jms. Sellega saavutad ilma lisakuludeta vast 50% soovitavast. Seejärel alles tulevad lisa soojendused ja keerukamad tehnilised lahendused.

Kolla käest küsin väikse konksuga küsimuse - kui oled teinud sundvendiga maja, mis on korrektselt õhutihe, mis saab kui sa paned köögikubu tööle?

[peebuste]

Saunast (lava alla peidetud torudega) peale kasutamist jääksoojuse "purki püüdmine" oleks vist päris innovaatiline idee?

[PriitV]

[Trutta]

[Kolla]

[Trutta]

[Muhv]

Kolla - peaaegu, aga mitte päris. Praetava räime lõhna selliselt reguleeritud kubuga ei püüa. Korraliku tõmbega kubu läheb, aga "hingetuks" kuna kompensatsioonõhku ei piisa. Alarõhust eluruumides ja raskelt avanevast välisuksest rääkimata. Päevalõpuks imetakse see õhk ikkagi läbi mikropragude sisse (koos seinasisese tolmu ja klaasvillakiududega). Olen selle küsimusega paljusid vendiinsenere piinanud - ei räägi nad midagi mõistlikku.

Kaminaga on lihtsam. Enamikel soojusvahetitel on nö kamina reziim, mis teatud ajaks vähendab väljatõmmatava õhu hulka, tekitades ülerõhku. Praktikas on see kõik muidugi jube tüütu.

Trutta - soovides "madalaenergia maja" on esimeseks tingimuseks, et lõuna poolt peab ka talvel päike kenasti kavandatava maja akendeni jõudma - st lõuna poole peab ikka üsna lage olema. Siis muidugi veel pinnas nagu Kolla juba välja tõi. Põhja pool võiks olla tihe mets, mis tuuled kenasti kinni püüab.