peebuste kirjutas:
FB sõltlase raske elu?
Eks tehnoloogia areng on kaassüüdlane kindlasti, et me oleme harjunud 24/7 suhtlema kümnel erineval moel. Aga antud juhul ma peaksin pidevat suhtlusvajadust rahvuslikuks eripäraks. Olles aastakese türklaste ja nende sugulasrahvaste juures elanud, võin kinnitada, et suhtlemisvajadus asub neil Maslow püramiidi esimesel korrusel:)
Rahvus rahvuseks, mind paneb hämmastama ikkagi see, et GGR-ile minek ei ole ju pühapäevakooli astumine, et lähen vaatan ja kui ei meeldi, tulen ära. Kogu see ettevalmistuste, jahi muretsemise-kohandamise, finantside jm kadalipp, mis startipääsemiseks tuleb läbida, on niivõrd suur ettevõtmine ja kui sa kõik selle oled ära teinud ning stardipauk kõlanud, avastad juba viiendal päeval, et sa ikkagi ei suuda üle 5-e päeva naisega lobisemata olla??? Üksindus selles ettevõtmises on ju niivõrd ilmne ja ette teada faktor, et sellega mittearvestamine mulle pähe ei mahu.
Uku intervjuud esimeses märgis oli tore vaadata. Mees rahul ja muhevil, ainus suurem probleem oli, et unustas kohvi ja teed kaasa osta. Viskit ja rummi pidi see-eest piisavalt olema
Igatahes Ukule mast maha ja kobin nüüd isegi paariks päevaks üksinda purjede alla. Kulub marjaks ära.