Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 10 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Mõnede meresõidualaste oskussõnade päritolust
PostitusPostitatud: Laupäev, 01 Juul 2006 19:11 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Õieti alustasin talvel seda teemat, aga üles ei riputanud. Esiteks sellepärast, et minu kommentaare on tundus olevat isegi liiga palju, teiseks mõtlesin, et mis ma ikka sorgin, ju teatakse niigi. Nüüd selgus, et ega ikka ei teata.

Panen mõningate terminite päritolu alustuseks siia üles. Aega- ja jõudumööda siis täiendagem. Tähestikulisse järjekorda sättida saab muidugi alles pärast valmimist.

ankur - pärineb pärsia ja araabia keelest. Pärslastel "langar", araabia keeles (eesti kirjapildis) umbkaudu "andžur". Araablaste-pärslaste käest said nii ankru enda kui selle kohta käiva sõna inglased ja venelased. Sõna liikus eri teid pidi (Venes piki Volgat), sestap on nüüdne sõnakuju vene ja inglise keeles üsna eripärane.

jaht - see purjetajale kõige tähtsam sõna on saadud hollandi keelest - "jaagtboot", kus see tähendaski kerget kiirekäigulist lõbusõidulaeva.
Sealt said selle sõna inglased, ent samas jälle ka venelased - Peeter ise käis laevaehitust õppimas just nimelt Hollandis. Seega on alust arvata, et sõna on jõudnud meile pigem vene või saksa kui inglise keele kaudu - arvestades, et Peterburis peeti esimesed purjetamise meistrivõistlused Vene Impeeriumis, samas olid nii seal kui hiljem Eestis esimesed purjetajad ikkagi baltisakslased.

kaabel/kabel - araabia keeles märgib "habl" otseselt ankru külge kinnitatavat trossi või köit. Hiljem hakati sellega tähistama kõiksugu jämedaid köisi ja juhtmeid. Siit ka tänapäevane tarvitus elektrikaabli tähenduses. Siiski märgib ka sõna "kabel" (käänamisel kabel-kabla-kapla) eesti keeles jämedat köit ning vähemasti Lõuna-Eestis on "kablaga kinni võrutamine" siiani pruugiks.

pakkpoord ja tüürpoord - algupärane kasutus kindlasti hollandi keeles (bakkboord). Tulnud teatavasti sellest, et tüürimõla hoidva mehe selg oli vastu laeva vasakut parrast, parema käega hoiti (paremas pardas asuvat) tüürmõla - siit siis parema parda nimetamine tüürpoordiks. Meieni jõudnud ilmselt saksa keele vahendusel hollandi "stuur" muutus saksapäraseks "steuer", millest siis eesti "tüür". (Märkus: täiesti võimalik on ka alamsaksa keele mõju, võimalusel täpsustan).

pargas - pärit araabia keelest, kus sõnaga "baridž" märgiti piraadilaevu.
Sealt on ta muganedes üle maailma laiali läinud. Tänapäeva pargasega kohtudes meenutagem siis tema (au)kartust äratavat vanaisa!

_________________
Toetagem vaalapüüki :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 14:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2003 18:15
Postitusi: 1298
minu teada on see vananorra keelest tulnud.
neil siiani stüürpoord ja paapoord. ja rooliaer oli viikingilaevadel juba hallidest aegadest. nii väitsid mu põhjanorra sõbrad ise ka (http://www.arctandria.no , http://www.eldjarnbaat.no)

Tsiteeri:
pakkpoord ja tüürpoord - algupärane kasutus kindlasti hollandi keeles (bakkboord). Tulnud teatavasti sellest, et tüürimõla hoidva mehe selg oli vastu laeva vasakut parrast, parema käega hoiti (paremas pardas asuvat) tüürmõla - siit siis parema parda nimetamine tüürpoordiks. Meieni jõudnud ilmselt saksa keele vahendusel hollandi "stuur" muutus saksapäraseks "steuer", millest siis eesti "tüür". (Märkus: täiesti võimalik on ka alamsaksa keele mõju, võimalusel täpsustan).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 15:14 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Eks germaani keeltes ole sarnasusi palju.

Siin kättesaadavad andmed norra päritolu teadaolevalt ei kinnita. Aga miks ka mitte - eeldusel, et norra viikingite laevaehitustavadest hollandlaste poolt midagi üle võeti.

Muidugi võib tegu olla ka ühe rahva, ütleme leebelt "liialdatud enesekesksusega". Venemaal soomeugrilaste juures käies oli vahel pelmeene süües päris naljakas, sest iga rahvas arvas need olema just nende rahvustoit, leides oma keelestki sellele oletusele kinnitusi.

_________________
Toetagem vaalapüüki :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 17:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kuskohast miski termin päris algselt pärit on, ei suuda vist keegi senimaani kinnitada, kuniks pole selge, kuskohas elasid esimesed inimesed.
Mina rääkisin siiski praegusel hetkel Eestis käibelolevast mere sõnavarast, mis on üheselt ja ainult Briti saartelt siia jõudnud. Kuskohast britid jm rahvad samad sõnad endale said, polegi oluline.
Laev(puulaev kohe kindlasti) koosneb TÄNA stringeritest, kniidest, piimidest, kiilsonist, erinevatest kiiludest, santekist, pillersitest, flooridest, komingsitest etc, etc. Need kõik on inglise laenud, nagu ka mast, poom, cunningham, vints, bulb etc. Vast ainult leitvaageni puhul tekib kahtlus, inglastel on selle nimetus traveler. Siin on omal kohal ilus omakeelne sõna soodikelk. Paljud sõnad on suisa otsese kirjapildiga(floorid, cunningham), teised kuulmise järgi kirjutatavad(kiil, knii, komings), kolmandad eestistatud(piim - beam(bi:m), vints - winch). Samamoodi on ankur(anchor) jõudnud meile pigem inglaste kaudu kui araablaste käest. Kui just Tsingish-Khaanil Narva jõel anrut vaja polnud.
Kõigele lisaks on viimase kahe sajandi rahvusvaheline hobipurjetamine käinud just inglise keeles, nemad on olnud a ja o kogu sellise tegevuse arengus. Seega ei jää meilgi muud üle, kui nende sõnavaraga kooskõlas olla.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 20:43 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Ma räägin laiemalt merendussõnavarast, MITTE pelgalt puulaevade jublakatest.

Miks sa puistad kõik kohad valesid täis? Mingid kinnisideed - mida sa neid peale surudes saavutada loodad? Ja mis lõbu selline võltsimine peaks pakkuma?


mast - pärit vanagermaani keelest
poom - tulnud alamsaksa keelest
kiil - hollandi keelest
jne.

Mees, mine kooli... :?

_________________
Toetagem vaalapüüki :)


Viimati muutis Veemees, Pühapäev, 02 Juul 2006 22:01, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 21:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Tsiteeri:
sõnavarast, mis on üheselt ja ainult Briti saartelt siia jõudnud


See kõik on juba olnud. Ikka et vene talumees Ivan Polzunov leiutas aurumasina ja pärisori Fedja diiselmootori. Ja pardli leiutasid kah venelased, sest koristaja Marfa leidis selle Prantsuse saadiku prügikastist...

"Need kõik on inglise laenud, nagu ka mast, poom"

KURAT!
Läänemerel sõitvatel laevadel oli juba siis MAST peal, kui Briti saarte valitseja oli Caesar Roomas! Inglise keelest (tekkis tänapäevasel kujul alles 13.-14. sajandiks) ei näinud keegi tookord undki!

_________________
Toetagem vaalapüüki :)


Viimati muutis Veemees, Pühapäev, 02 Juul 2006 21:58, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 21:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Vabandust, läksin eelnenud rumaluste peale vist natuke ägedaks. :cry:
Edaspidi proovin, hää Priit, Su uusi keeleteatuslikke teooriaid läbi neisse kätketud huumoriprisma vaadata. 8)

Nii et mis meil järgmisena kavas oleks?
Näiteks sõna katamaraan ehk? Puhas inglise keel, eks ole ju? :D

_________________
Toetagem vaalapüüki :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 02 Juul 2006 23:00 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 09 Mär 2004 17:02
Postitusi: 688
Asukoht: Kalamaja
Veemees kirjutas:
keeleteatuslikke teooriaid läbi neisse kätketud huumoriprisma vaadata. 8)

:D


me (mina ja seltskond, vist soome keelest) saime küll kõhutäie naerda! :D

_________________
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting "holy shit what a ride!" -autor tundmatu


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 03 Juul 2006 08:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5902
Asukoht: Saaremaa
Ahter ei ole inglise keelest. Pigem oleks nagu rootsi kunni poolt siia kogemata toodud? Ja venelaste kaudu tuli nii mõnigi termin. Ärgem unustagem Peeter I 'st ning tema teeneid vene veesõidus ning vene tsaarivõimu mõju meie territooriumi üle. Petka importis oma terminid vist euroopast koos õpingutega ning sealsete laevaehitajate importimise -palkamisega venemaa laevastikku ehitama ning SIIAMAANI on venkudel kombeks öelda näiteks "vaterlinja" ning palju muidki võõrkeelseid termineid :), Seega võib moondunud eurosõnu vene kaudu saabunud olla küll . Samuti mõjutasid keel päris kindlasti eestit valitsenud mererahvad sakslased ja rootslased. Inglased võisid mõjutada meie keelt enne internetiajastut ehk vaat et kõige viimasena.

Mõtted ja siit-sealt kuuldud ähmased mälupildid faktidest.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Juul 2006 21:55 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 25 Apr 2005 09:14
Postitusi: 204
Asukoht: Tartu
Veemees kirjutas:
Läänemerel sõitvatel laevadel oli juba siis MAST peal, kui Briti saarte valitseja oli Caesar Roomas! Inglise keelest (tekkis tänapäevasel kujul alles 13.-14. sajandiks) ei näinud keegi tookord undki!

Siinkohal lisaks ühe detaili selle kohta, miks Inglismaast mereriik sai. Nimelt juba umbkaudu sada aastat enne seda, kui Skandinaavia päritolu hertsog Gillaume Inglismaa vallutas ja seeläbi William I sai, tõusis Anglia troonile üks Knuti nimeline mees. Ja anglosaksi viimast kuningat Harold II (kes sellesama Williami käest naha peale sai) kutsus tema ema kardetavasti Haraldriks (mõista-mõista mis päritolu nimi?)


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 10 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group