Näib, et olen kuulsaks saanud?
Paadimootori käimavedamine õnnestus igatahes täiega
. Jõeparaad ise enam-vähem ka, ehkki mõnevõrra lahjemalt kui möödunud aastal.
Taas tulid Rebase Paadisadamasse 2 kõva auhinda - parima sadama ja parima isetehtud aluse eest. (Kuna Koržetsi juttu oli jõele väga lünklikult kuulda, siis pole välistet, et mõni auhind jagus kellelegi meie sadamast veel, aga kuna me siirdusime pärast paraadi auhinnaks saadud õllega oma sadamasse peole, siis jäävad täpsemad klaarimised esmaspäevaks.
)
Vähemasti jõelt vaadates tundus, et kui Rebase Paadisadamas on vee-elu vahepealse aastaga tubli sammu edasi astunud, siis mujal see tingimata nii pole läinud. Meilt oli väljas 24 eri liiki alust - peoparvest ja diiselmootoriga laevadest kuni süstani. Kaunistatult ja sadama lipu all (kui märkate Emajõel paate rebasevärvilise lipuga, millel must rebane ankruga ahingut viibutab, siis need olemegi meie).
Et pilt oleks huvitavam, sõitsin seekord mootorpaatide jorus oma Mikroga. Ja et 30-jõulist mootorpaadi mootorit pole Mikro sappa mõtet pookida, siis laenasin selleks sõiduks väikse kahetaktilise. See, paraku, tahtis vahepääl kangesti välja surra ja nii mind esimeseks ringiks sappa võetigi. (Slepis vedamine vist sisendas mootorile mõtte, et kasulikum on korralikult käima minna
). Ja kui siis üks Progress üritas vedava ja veetava laeva vahelt läbi sõita
, siis jah, polnud parata, oma müksu pidi ta kätte saama. Ei oska sääl ennast küll ühegi nurga alt süüdlaseks arvata. Kas see just "avariis osalemine" oli, nagu Hiid välja pakub, ei söandaks öelda. Kas me siis isand Hiiu eelmise paadi käekäiku teades ütleme, et 2 aastat tagasi "osales" isand Hiid kaptenina laevahukus?
Aga sellegipoolest oli mõnus üritus. Isegi ilm tegi hea näo ja jättis lubatud vihmavalingud taevasse. Kui sihuke pidu vee-elu hoogustamisele kaasa aitab, siis on ta oma ülesande ära täitnud.
