KIPPER.EE

käisin kogu perega ja paari söbraga. kahjuks sain olla lühikest aega aga oli hea ka käed külge panna.

Need, kes laupäeval ilma tõttu tulemata jätsid, petsid põhiliselt iseennast Suurem osa päevast piilus mingil moel pilve vahelt päike, ilm oli suhteliselt soe ja tuul ei teinud kah liiga. Pärast ürituse ametlikku algust õnnestus vihmapiiskasid vist ainult ühel korral näha ja siis oli ka nii, et jope oli seestpoolt higist palju märjem kui väljastpoolt vihmast.

Ausalt peab ütlema, et Pirita-Pakri-Pirita otsal ei olnud kõik sugugi mitte sama roosiline Pakri poole minnes sai paar korda ka küljeaknast lainet vaadatud (mis tähendab, et üksikud lained käisid pikalt üle meetri) ja tagasi tulles läks peaaegu kolmandik sõidust jõhkras paduvihmas. Sellest õppisime, et

1) tublid reisijad väga ei solvu, kui laine ka üle katuse tagapingile hüppab
2) lahtise paadiga saab vihma käes märjaks saamata sõita, kui ainult kiirus piisav on.

Siinkohal tervitus kaasreisijatele. Plotter reetis hiljem, et 126 kilomeetrit meresõitu üheskoos selja taga. Keegi ei oksendanud, keegi ei karjunud

Igal juhul respect Kipperile. Ma tõesti loodan, et meie panus tegi elu saarel kuidagigi paremaks. Mina olin igal juhul rahul, platsi sai puhtamaks, naha märjaks ja hernesupp oli ülikõva. Ka edaspidi tunnen ma huvi mu kodusadamast paari sõidutunni raadiuses toimuvate ürituste vastu, mille tulemus on järjekordne viisakas koht, kuhu kaiotsa saab kinnitada. Neid ei ole meil põhjarannikul sugugi mitte liiga palju, nii et minu meelest võiks igaüks, kes oma paati lisaks sadamas hoidmisele millekski muuks kasutada tahab, mõelda sellele, et käsi üritusele külge panna.

Vahemärkus - Piritale tagasi jõudes saime me aru, et selline arutu ringikihutamine pole tegelikult mingi õige meremehe värk. Paar kaikohta meist edasi käis korralikult kinnitatud aluse peal kõva jõuramine. Lihtsad arvutused näitavad, et need meremehed olid palju õigemal teel, sa ei suuda elu sees samas ajaühikus kai ääres paadis nii suure raha eest juua, kui muidu kütuse peale läheks

_________________
GT-205 "Anaconda"

Omalt poolt täname kõiki talgutes osalenuid. Tegite ära suure töö! Ja tore seltskond ei väsinud ka laulmisest lõkke ääres varaste hommikutundideni. Kohates teiesuguseid kaasmaalasi teeb meele rõõmsaks.

Ilmar koos omadega

Keegi pilti ka tegi?

Nüüd on pildid üleval.



Ürituse järel saabus lisaks Ilmarile ka Pakri Saarte Arenduse SA Paavo tänu:

Suured tänud talgude organiseerimise eest Pakri saartel. Teist oli väga suur abi!!!
Ka Pakri põlisasukad palusid suured tänud edasi anda.
Palun anna teada, et kui saame tulevikus veel koostööd teha.
Kindlasti tuleme ka tulevikus analoogsete ettevõtmistega kaasa.


Me saime kipperlastest kokku väikse, kuid tööka seltskonna. Sadamakoha ala muutus 6 tunni jooksul tuntavalt. Kokku sai kogutud kogu vanaraud, transpordivalmis hunnikusse said kogutud kõik rehvid. Mai lõpus käis saarel VA laev, millega toimetati kogutud vanaraud Paldiskisse. Traktoriga tõmmati juppideks ja veeti ära ka see suur metallpargase jäänuk, millele meie jõud peale ei hakanud. Ootel on veel rehvid, mille äravedamist üritan organiseerida.

Võib öelda, et ürituse päästsid Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi oma 25 kätepaariga. Nendega sai peetud laupäeva õhtul ka meeleolukas ja hommikusse jõudnud pidu lõkke ümber. Kurvastav oli kokkuvõttes see, et meid on siin pea 1500 ja me saime endi seast kokku vaid 1%. Lisaks arusaadavatele loobumispõhjustele peeti vist takistuseks ka märga ilma, mida Pakritel aga ei olnud - ilm oli laupäeval töö tegemiseks hea ja pühapäeval lausa suvine.

Meie kasin osavõtt nii ülla eesmärgiga ja minu pühendumusega organiseeritud üritusest kraapis tugeva annuse motivatsiooni maha millegi sellise korraldamiseks lähiajal. Sellest ka see pika viitega järelkaja. Keskendun mõnda aega oma teistele tegemistele ja purjetamisele.

Pakrid tänavad osavõtnuid!

Tuumajaama teemaline artikkel Pakritest:

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=348228

Mõnusat juttu ajavad artiklis kõik tuttavad tegelased, kellega saareelu uudistatud ja edendatud sai.