Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 81 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 30 Nov 2009 20:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 06 Mär 2008 22:34
Postitusi: 719
Asukoht: Pirita - Lahetaguse Rannaküla (Saaremaa)
Lisan siia ka "paljukiidetud" Kapteni pildi. Et Jaanuse jutust ei jääks vale muljet, nagu ta oleks kogu aeg ühe triibulise särgiga ringi käinud, näitab see pilt siiski, et saabumisel tenerifele tõmbas ta selleks puhuks uue sinise T-särgi selga :lol: :lol: :lol:

Pilt

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Merekool: Purjelaeva roolimine vol1.
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 30 Nov 2009 22:06 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Purjelaeva roolimine.
§1. Krüssamine (beating, kryssa, segla mot vinde)
Purjelaeva tuleb krüssis roolida vimplituule järgi! Selleks on soovitav roolimehele vaatamiseks vantidesse riputada pikad õhukesed lindid krüssituule nurga nägemiseks. Krüssituule nurk purjelaeva kursi suhtes peab olema 50 kraadi, või enam! Kuunar Helenal on klassikalise kiiljahi lähedane kere ja tema on võimeline krüssama ka alla 50 kraadise nurgaga, sõltuvalt lainest ja purjede trimmist!
Kas purjelaev kaldub krüssis luhvama, või vallama, oleneb purjede suurusvahekorrast. Eespurjede pinna vähendamine, ning groodi või besaanpurje suurendamine vähendavad vallamist! Eespurjede pinna suurendamine ja groodi ja besaani pinna vähendamine vähendavad luhvamist!
Seda kõike on vaja purjelaevale püsiva, stabiilse käigu hoidmiseks ja seda eriti ookeani oludes! Krüssis liigse pressimisega, ei saavutata soovitud head käiku! Tugevasti vastu vööri paiskuvad lained vähendavad tunduvalt purjelaeva kiirust. Mida suurem on lainetus, seda "vabamalt" tuleb sõita: ei tohi "pressida", kaotatakse vähem kiirust ja välditakse vee sattumist tekile!
Purjelaevaga ei tohi krüssis jälgida etteantud kompassi kurssi, ei tohi sõita, nagu mootorlaevaga!
Kui tuul väheke kandib, on purjed kohe lopendamas, või koguni pakis!
See omakorda vähendab kohemaid aluse kiirust!
Halb (huono!) näide Helena pealt: päällikkö andis roolis olevale Soome tüdrukule uue kompassikursi, jättes ise aga kontrollimata, kas selle kursiga saab ka krüssata!? Tüdruk hoidis hambad ristis uut kompassikurssi ja viis kuunari vastutuule seisu, ise sellest aru saamata!
Minu soovituse peale vallata (bearing away, alemmas tuulesta), et laev saaks uuesti käigu sisse, vastas "kõva" roolinaine, et kapteeni andis kursi ja tema peab seda!
Siinkohal juba Kihnu Jõnni ajast ja enne sedagi Hea meretava seadus (laki):
Krüssamise ajal on purjelaeva roolimehel õigus ja kohustus jälgida krüssikurssi, vastavalt vajadusele seda ise parandades, kui tuule suund muutub!
Kui vastutuult seismine Põhjanaabrite juures väga suureks läks, sidus tüürimees Pertti musta kilekoti vanti, õige krüssinurga äratundmiseks!
Helenal oli olemas 2 "tuulekella". üks näitas tegelikku, teine näivat tuult. Nende häda oli aga selles, et need olid väga vanad! Ookeanil suurest laine peal kõikumisest tingituna, need ei töötanud õigesti! Näitude vead olid liiga suured! Vaja oleks need ammu välja vahetada kaasaegsemate vastu!
Öise mittekrüssis purjetamise ajal, oleks tulnud kasutada siiski autopilooti - tulnuks asjale rohkem kasuks, kui hoida roolis kogenematuid algajaid! Nende väljaõpetamine toimugu ikka päevavalges!
Vahepeal veel üks hea meretava seadus:
Purjede all toimuv meresõit peab olema meeldiv ja kena kõigile, kes purjelaeva pardal on! Selleks tuleb vältida Spartalikke, "kõvade meeste", "ninast vere väljavõtmise" mooduseid, nagu seda näiteks on purjetamise algväljaõpe tormiga jne.
Krüssis on tähtis õige purjede asend: Hästi trimmitud purjedega laev peab püsima kursil lühemat aega, enam vähem, ilma rooli abita! Rool peab seejuures olema hästi kerge, ilma suurema surveta!
Esialgset purjede seadmist tuleb teha nii: viinud aluse krüssikursile, tõmmatakse grootsoot tugevasti sisse ja seejärel lastakse grootsooti niipalju järgi, jälgides samaaegselt, et grootpuri ei hakkaks lapendama. Õige trimmi korral näeme masti lähedal, purje ülaosas, kerget värinat. Sama teeme nüüd ka grootpurjest eespool asuvate eespurjedega ja ka tagapool asuva besaanpurjega. Purjelaevade juures peavad purjed olema pigem vähem peale võetud, kui liiga üle "tõmmatud". Siinkohal on indikaatoriks ka rool, kui see on kerge, on kõik ok! Vähem pealevõetud purjed veavad laeva ka vähem kreeni ja seetõttu on ka aluse käik tunduvalt parem.

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 30 Nov 2009 23:24 
Eemal

Liitunud: Reede, 17 Juul 2009 23:20
Postitusi: 84
Asukoht: Tallinn
Loen Jaanuse juttu, vaatan Raivo pilte ja tõden, et kõik on hää, mis hästi lõpeb ning mis ei tapa, see teeb tugevaks. Põhiosaosa on Jaanus juba nii lustakalt kirja pannud, et ega sellele väga midagi lisada ei oskagi, aga kirjutan mõned read meie vahtkonna kogemustest.

Kuna vahikorrad olid enamjaolt neljatunnised (4 h merevahti, 4 h stand-by ja 4 h vabadust, siis jälle 4 h merevahti jne) ja esimestel päevadel läks suurem osa vabast ajast magamisele, siis vahepeal läks õige palju aega nii, et omadega ei saanudki muud juttu puhuda kui vahikorra vahetusel paar sõna, et kuidas läks, mis uudist ja siis jälle igaüks oma toimetuste juurde.

Näib, et meil Viljariga vedas vahtkonna ja kajuti osas kõige rohkem. Kajut oli tiba ruumikam kui see, kuhu Kalle ja Raivo end koos kolme soome nätsikuga pidid mahutama ja seltskond ka rahumeelsem.
Meie vahtkonnas oli sommide ainus vanem õpilane (too Jaanuse mainitud keskealine proua) Ulla, kes oli Helenaga ka korra varem sõitnud (tookord Kariibimerel). Purjetamises tal eriti muid kogemusi ei olnud, aga see-eest oli ta suurepärane taignameister tänu kellele saime nii mõnelgi päeval häid värskeid saiakesi. Sellele reisile oli ta tulnud vaid põhjamaise "kaamose" eest pakku ja tormistel öödel ei kippunud üldse vägisi rooli hoidma vaid ütles, et harjutab parema meelega päevavalges ja vaiksema ilmaga. Veel olid meil noored Jukka ja Riikka, kellest Riikka õpib laevaehitust. Jukka kohta ma ei mäletagi, millega ta tegeles, vist fotograafiaga. Ka Riikka oli korra varem Helena peal olnud, vist möödunud suvel ja kusagil külmemas kandis (täpset kohta ei mäleta enam), aga muud purjetamise kogemust ei olnud minu mäletamist mööda temalgi. Jukka oli vist Helena pealgi esimest korda.
Ka me Viljariga oleme ju purjetamises alles väga rohelised, kaks hooaega Kaijaga alles seljataga. Nii-siis oli meil selline rahulik algajate seltskond, aga meie õnneks olid meeskonnaliikmetest meie järelvalvajateks Jussi, kellega sai juba teisel õhtul rõõmsalt Soto Grande kõrtsus õlut rüübatud ja Pertsa, kes oli nagu Jaanus vist mingis vestluses kord mainis "ülemkokast tüürimees, kes teab kõige rohkem sellest, kuidas asjad tegelikult käima peaksid". Hiljem selgus, et Pertsa ongi tegelikult varem ka Helena kaptenina sõitnud. Niisiis oli meil tema näol alati olemas mõistlik tüüp, kellelt aru pärida. Peamine probleem temaga oli see, et ta oli liiga tagasihoidlik inimene, soovitas küll igasuguseid kasulikke asju (kursi hoidmine taevakehade ja muude orientiiride, mitte kompassi järgi; tuule jälgimine vimpli järgi; purjede jälgimine jms), aga ei sekkunud väga vaid lasi asjadel palju omasoodu minna.

Lõpuks jäigi tegelikult mulje, et nende Jaanuse ja Kalle juttudes mainitud "kõvade" tüdrukute peamine probleem oli selles, et mõni neist oli varem mitu korda Helena peal olnud ja lisaks sellele lapsest saadik perega purjetanud ja siis neile tundus, et neil on väga palju kogemust, mistõttu nad kippusid uskumatult iseteadvad ja otsustajad olema ega tahtnud kuidagi tunnistada, et Kalle, Jaanus ja Raivo on mere ja purjetamise teemadel hoopis teise klassi tegijad.

Kokkamisest ja nõudepesemisest ka paar rida.
Oli tore u 13 m/s tihttuules krüssamine kui meie vahtkond pidi pühapäeva hommikuks praemune peekoniga valmistama. Merehaigus ei olnud sööjate ridu veel oluliselt hõrendanud ja praadida tuli 48 muna ja 5 pakki peekonit. Kreen oli 10-15 kraadi vahel. Must huumor oli selles, et pliit oli laeva kerega ristisuunas ega olnud kohandatud kreenis kasutamiseks. Tulemus oli see, et muna pannile lüües kihutas see kohe ühte serva ega küpsenud seal kuigi hästi. Korraga sai pannile panna maksimaalselt 4 muna, suurema koguse puhul oleksid need lihtsalt üle serva pliidile valgunud. Samas oli tegevusega selle võrra kiire, et ükshaaval kah praadida ei saanud. Kuna kurss oli lainetega küllaltki risti ja põrand iga järjekordse laine harjalt alla kihutades jalge alt kadus, siis oli see kuuma panni, rasva ja rasvast libeda linoleumpõranda peal liuglemine vaikselt ligihiiliva merehaigusega paras väljakutse.
Parem ei olnud lugu ka nõude pesemisega, ühe käega on raske pesta, aga kui mõlemat kätt pesemiseks kasutad, siis ei suuda kuidagi kraanikausi juures paigal püsida vaid libised sealt muudkui minema.
See põrand oleks tõesti võinud olla mõnest veidi vähem libedast materjalist, sest selle linoleumi peal ei pidanud ei paljad jalad, HellyHanseni purjekingad ega Ecco sandaalid.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 00:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 06 Mär 2008 22:34
Postitusi: 719
Asukoht: Pirita - Lahetaguse Rannaküla (Saaremaa)
Lisan siia veel mõned pildid, et kogu Viro kamba ikka kokku saaks :lol:

Siin roolis tulnukas Viljar :roll:

Pilt

Kui siin enne oli küsimus rummi ja kuldmakrelli suhtest, siis just Britt oli see, kes teda maha rahustada püüdis :wink:

Pilt

Ja siin mõlemad õnnelikuna finishis STAF-i särgis, mida me arvasime olevat kohustuslik rekvisiit sadamates. Aga tegelikult polnud muidugi kellegi asi, mida kannad.

Pilt

Ning lõpuks Ken, kellele selline merekogemus oli kindlasti esmakordne.

Pilt

Ja siia lõppu muidugi põhiosaline - ääretu Atlandi ookean päikeseloojangu ajal :lol:

Pilt

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 00:43 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Oli vist kapten Saarsoo see kes kirjutas hästi, et nt musta mandri sadamate külastamiseks ei ole liiast, kui kaptenil lausa ülikond lipsuga kaasas on! Mingi nõgi, kes arvab enda tähtsa olevat, võidab kergelt enda poole kui end "üles lööduna" temaga sadamatoiminguid sebid. On ju temagi oma parimais rõivais ja nii on tegemist vastastikuse austusega :P kui kõrval roosa sakslane lilleliste pükstega jääbki oma korda ootama...

Hüva mahlane lugemine igaljuhul see peatükk.
Hunteri pildid aitasisd jutule kohe "elu sisse".
Õppelaev ja näe oligi väga õpetlik: Rääkida lapsele kümme korda, et kääre ei tohi stepslisse pista kui asi võiks selgeks saada hetkega! See "tark" kapten tegi õppida oskajale kiirelt selgeks kuidas sadamatesse ei tohi siseneda ja mis siis juhtub... Jaanus kirjeldas neid dressidega joobarite etteasteid värvikalt. Ja samas tõdebki: "Muljed on kustumatud".
Purjetamisõpetus käis vist samade meetoditega nagu Kalle vahendusel aimu sai ja Briti muljed kambüüsi tasemest ja varustatusest räägivad sama keelt :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 09:26 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1763
Asukoht: Tallinn
Sattusite te aga seltskonna otsa :(

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 10:14 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 01 Aug 2008 15:58
Postitusi: 182
Asukoht: Viimsi
Eh, möh mnjaa, sommidel on ikka omamoodi arusaamine maailma asjadest. Arvates, et enam midagi veidramat pole võimalik kohata, siis suudavad nad ikka ja jälle üllatada.

Mind ajab juba siin arvuti taga närvi, saati siis meite mehi seal laeva peal kui näha millist pornot kena alusega küll tehakse.

Aga egas see siis ookeani ja lõunamaade võlu vähenda õnneks. Elukogemus ka missugune.

Huvitav on see, kelle haldusalasse see alus täpsemalt kuulub?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 11:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 10 Nov 2003 14:52
Postitusi: 137
Asukoht: Tallinn - Võsu
Oi oi kui kadedaks teeb. Põhjamaises kaamoses kontorilaua taga istujatele selliste tekstide ja piltide edastamine on kui maaslamajate löömine.
Terviseid Kallele, Hunterile ja Jaanusele


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 11:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Väga vajalik on saada teateid tegelikkusest :roll: :D
Tublid, kes käisid ja pidasid vastu.

Nagu aru saada, oli tegu õppelaevaga? Ja seesinane Helen sarnanes oma Rootsi sõsaraga nagu siga ööbikuga? Mitte et rahvuslikud erisused ei peaks ületatavad olema, aga... kas mõte Eesti õppelaevast soojadel meredel, eestlasest kapteni ja meile sobiva laevakorraga poleks mõtlemist väärt? Tuleviku tarbekski?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 12:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 01 Aug 2008 15:58
Postitusi: 182
Asukoht: Viimsi
Soojal maal pole meil miskit, aga Blue Siriusega vähemasti jutu poolest üritatakse ju midagi teha.

Paraku kadus ära Tallinna noorte mereklubi ja koos sellega ka laev "JUKU" õppesõidud siinkandi rannikuvetes.


Helena seisukorra ja elukorralduse peale mõeldes tekib aga vägisi küsimus, et mida seal õieti õpetada üritatakse. Ei saa ju olla tõsimeelne mõte, et näitame kuidas kõike kannatab valesti teha ja siis teate mida mitte teha.
Sellest, et nii ehk ei peaks saava aru niikuinii vaid need, kel on mingi kogemus asjadest õiges perspektiivis.

Aga näe sommidel on laev ja meil mitte -

:evil:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Dets 2009 20:16 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 928
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Igati nauditav reisikiri, Jaanus, ten points!
Aga see, et esinduslaeva Helena pardal selline hooramaja valitseb,ei mõju ju halvasti mitte ainult noortele õrnahingelistele kursantidele, see määrib Soome kui kõva mereriigi ja purjetamismaa mainet.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Dets 2009 06:03 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 11 Veebr 2006 03:36
Postitusi: 711
Mis puutub Eesti õppepurjekasse soojal merel, siis eks Herkkil ole ammu juba plaan hakata selleks otstarbeks kaljast ehitama. Masu ei lasknud aga ka isegi mitte Irist korda teha, nii et sellised unistused on ilmselt tulevikku lükatud.
Blue Sirius paistab küll üsna hüvas korras olema, aga vaevalt saja-aastast laeva enam suurel merel piinata tahetakse. Toob ta ju siingi omanikule piisavalt sisse. Pealegi on omanik ka ise fänn.

Mis aga Helenast arvata, siis ilmselt võtavad vaid eestlased oma rahvusest kollide askeldamist kui mundriau või lipuvärvide määrimist. Kui on era- või seltsilaev ja omanik pole sekkunud, siis sõidetaksegi nii kuis heaks arvatakse. Pealegi on kutselised meremehed ikka olnud väheke argisema suhtumisega asjadesse kui hobilaevnikud, kelle jaoks on mereleminek pidupäev.
Ei vuntsi keegi oma töölaevu läikima ja tehakse see mis hädapärast vaja teha. Sest laevas jagub tööd täpselt niipalju, kui teha jaksad ja rohkem veel.
Ja kui kapten viskab oma mustad sokid lõdvalt seina külge kinni, tõdedes, - "et nüüd on ikka sitased küll", on see tema sügavalt isiklik asi mille meeskond peab ära kannatama.
Kusjuures asjatu on loota, et merd sõidab ainult parim osa inimkonnast. Kõigi rahvaste hulgas on igsuguseid eksemplare. Soomlaste hulgas olen ise kohanud täpselt vastupidise suhtumisega purjelaevnikke.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Dets 2009 06:13 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 11 Veebr 2006 03:36
Postitusi: 711
Ahjaa, üks asi veel. Kui Kipperis peaks ükskord kohaliku tähtsusega kirjandusauhind välja antama, siis broneeritagu see Jaanusele.

Parim looduskirjeldus: Madeiras Funchali sadamas kordus juba klassika, raadio kinni, hooga sadamasse sisse, kummikonn alla ja kaks dressipükstes tilli maale.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Dets 2009 10:16 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 928
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Kapteni mustad sokid on muidugi tema isiklik tragöödia, senikaua, kui paha hais roolimehel pilti eest ei vii...aga vabas õhus ehk siiski mitte.
Aga halb merepraktika, halb eeskuju noortele peaks ikka kellegile teisele ka korda minema.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Õppelaev Gladan Santa Cruz`is.
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Dets 2009 11:19 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Niisiis: Gladan :D !
Pilt
Suuremalt näeb jälle: www.foto24.ee/album/49744
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Suwa poolt täiendus:
www.gladanochfalken.se/
http://sv.wikipedia.org/wiki/HMS_Gladan_(S01)
www.youtube.com/watch?v=sDm6QvpaTNQ

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 81 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group