Oli vahva purjetamisüritus, kus mina parafraseeriks klassikuid: Kui Gamajon Kessu regati starti jõudis, olid esimesed juba lõpetanud
Meie jaoks jõudis õige ilm kohale alles pühapäeva pealelõunaks, kui mind oli täitsa üksi Dirhamisse jäetud. Komandeerisin siis Einby suvilast kohale kaitseliitlasest rühmapealiku (kelle püha ülesanne oli maismaal palgid ära koorida, mitte merele rooli tulla aga kontseptsioon muutus
) ja ikka on nii, et kui pole mootorit, pole tuult ja vastupidi.
Aga oh imet, kõigest ööpäev tuli seda oodata ja kenasti Dirhmai neeme põhjatoodri juures tuli peegelsiledale veele kena sillerdus ja mõnus briis. Kuna mul oli juba pehmelt öeldes 30-tunnisest puupingil istumisest sitaks siiber, läks esmakordselt roolipinni nägev mees kohe sinna ja üllatus - andekas roolimees oligi leitud! Endisele vene armee polügoonioperaatorile (ikka soldatina) ja praegusele miinipildurile tuli asju küll kella põhimõttel kirjeldada a'la "kurss üksteist, tuul kaks" aga vana pani kohe nõnna kõvasti, et ruigamise saatel saavutasime enne Voosit isegi kiiruse 6,2 sõlme. Seal kohtusime kahe suure Soome purjekaga ja siis läks alles õigeks võidusõiduks. Kolmetunnise koolitusega oli roolimees juba nii usaldusväärne, et sommide hirmutamiseks tuli appi võtta raskeim ülesanne - spinnisõit. Loomulikult nägi roolimees seda "imeasja saja nööriga" jällegi esimest korda aga kümme sekundit ja oli tal seegi asi selge. Ja nii me sommid ära hirmutasimegi (küll ikka kiikasid seljataha
) kuniks nemad panid mootorid tööle ja lahkusid Haapsalusse ära. Oma ranna kohal vaatasime binokliga meile lehvitavaid alasti abikaasasid, tõmbasime Dirhmais eraldatud 2,3-jõulise vurri pöördesse ja sildusime Rohukülas 19:15. Vahepeal olid kaasad riided leidnud ja autoga 50 kilti sõitnud.
Ainult kaks ööpäeva kolme pitstopiga läkski... kuid selgeks sai ka see, et sõbrad on ikka väga olulised. Üks toob Pakri randa vedelikke, teine tuleb rooli ja kolmas lõpetas kiviaia ehituse. Rääkimata Sanderist ja Kiurist, kes varustasid uue pajaga. Seega jääbki dilemma, palju veeta aega merel ja palju maismaa lokatsioonipunkti arendamisel, kus kõik see kaader heal meelel koos käib. Julia on külili ja ootab sverdikaevu tihendamist aga ei jõua vist seegi aasta vette. Grillimaja on ju tähtsam, kus maismaa tugikomando saaks ennast mugavalt tunda. DNF jätab sigakülmaks aga ma tean, kellega "luurele minna".
PS: Kessu tulemusi vaadates tõstaks esile Lagle suisa ulmelist tulemust! Romustatud muuseumiga Edasile ära panna, poisid, minu sügav kummardus!
Nönnaviisi võib muidugi 3 päeva tulla küll seda otsa.
