Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Kruzernsterni tervitamine Tallinna lahel 15.07
PostitusPostitatud: Pühapäev, 10 Juul 2011 20:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 07 Mär 2004 11:00
Postitusi: 303
Asukoht: Tallinn
Tallinna Merepäevadele saabub purjelaev Kruzernstern. Selle reisiga saavad kaasa sõita ka mõned Merekooli kursandid.
Kajsamoor ja Sailingu jahid sõidavad Kruszernsterni tervitama Naissaare alla. Väljumine Vanasadama jahisadamast 15.07 kl. 08. Plaanitud Kruszernsterni tervitamine kl. 10. Tagasi Vanasadamas orienteeruvalt kl. 11.30
Pilet E20 (sisaldab hommikukohvi)

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 11 Juul 2011 20:25 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 07 Mär 2004 11:00
Postitusi: 303
Asukoht: Tallinn
Natuke infot Kruzernsternist, tsiteerin Mairold Vaik'i:

Mairold Vaik, meremees

Parklaev Krusenstern saabub tuleval nädalal oma kunagisse kodusadamasse Tallinna. Posti­mehe suvereporterina on laevale madruseks munsterdatud meremees ja Mereblogi tegija Mairold Vaik, kes vahendab Postimehe lugejatele pildis ja sõnas reisi Warnemündest Tallinna.

Neljamastiline parklaev Krusenstern sildub 15. juuli keskpäeval Tallinna Vanasadamas. Selle sündmusega algavad ka Tallinna merepäevad, mis on Tallinn 2011 üks tähtsamaid üritusi.

Krusenstern lahkus Tallinnast, mis oli pikka aega ta kodusadamaks, pea kakskümmend aastat tagasi. Mis laevaga on tegemist, kuidas õnnestus laev meile külla saada ja mis elu laev on vahepeal elanud? Nende ja mitmete teiste küsimustega pöördusin Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi juhi, laevaarhitekti ja mitmendat aastat merepäevade ühe korraldaja Avraam Hasini poole.

Krusensternil täitus 24. juunil 85 aastat ehitamisest ja tegemist on maailma suuruselt teise ajaloolise purjelaevaga, mida pea kõik maailma suuremad sadamalinnad endale külla ootavad. Kuidas õnnestus nii uhke laev Tallinna merepäevadele kutsuda?

Ega praegu ei oskagi täpselt öelda. Kutsusime laeva juba mitu aastat tagasi esimestele Tallinna merepäevadele. Läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt, eelkõige seetõttu, et laeva omanikul – Kaliningradi merekoolil – on laeva jaoks sõiduplaanid tehtud mitu aastat ette ja sellesse plaani on muudatusi raske sisse saada. Eriti nendel puhkudel, kui laev on oodatud ajal küllakutsujast sadamast sadade miilide kaugusel.

Laev sõidutab eelkõige merekooli kadette, külastatakse mitmeid maailma sadamalinnu erinevates navigatsioonitingimustes ja võimalikult palju soovitakse oma reisid ühitada mitmete purjelaevade regattidega ning sadamafestivalidega nii Euroopas kui ka Ameerikas. See on sadamalinnale suur au, kui auväärne purjelaev võtab nende kutse vastu.

Ka Läänemeres on küllakutsujatest sadamate vahel konkurents suur. Kindlasti on Tallinna tulemisel oma osa ka sellel, et laev on ajalooliselt tihedalt seotud Tallinnaga ja laevale nimegi andnud kuulus meresõitja on pärit Eestist ning maetud Tallinna Toomkirikusse. Arvan, et laeva meeskonnal on meie pealinna sõit olnud ammugi plaanis, nüüd saab see siis teoks.

Mis teeb selle laeva eriliseks?

Ajalooliste laevade hulgas on see maailma üks suuremaid purjelaevu. Nelja mastiga terasest korpuse ja mastidega laev on 114 meetrit pikk, süvis on ligi seitse meetrit ja purjepinda on ligi 3700 ruutmeetrit. Laeva meeskonda kuulub praegu üle 250 inimese, kadetid kaasa arvatud.

Laev ehitati juba 85 aastat tagasi, 1926. aastal ning sai nimeks Padua. Ühena üheksast P-seeria purjelaevast, mille nimed algasid P-tähega ja mida kutsuti inglise keeles Flying P-liners, kuulus Padua laevakompaniisse, mis vedas kaupa Tšiili ja Euroopa vahel. P-seeria laevad vedasid Euroopa suunal põhiliselt salpeetrit ja tagasiteel laevaehitusmaterjale. Nende «lendavate» purjekatega ületati pikki vahemaid päris kiiresti, vaatamata sellele, et sõideti läbi raskesti läbitava Cape Horni.

Omavahel püstitati kiirusrekordeid ­Euroopast Tšiili ja Austraaliasse ülesõitudel, Padua sel ajal püstitatud suurte purjelaevade ülesõidurekordid püsivad siiamaani.

Neist laevadest Passat, Peking ja Pommern on tänapäeval muuseumieksponaatideks, viimane on Mariehamni sadamas Soomes. Ülejäänud nelja- ja viiemastilised P-seeria laevad on hävinud või uppunud, kuulsaimad nendest Pamir ja Parma. Krusenstern ehk eks-Padua on P-seeria laevadest ainukesena aktiivses kasutuses. Erinevatel reisidel on kogunenud üle 800 000 meremiili, mis on sama, kui oleks 37 korda ümber maailma seilanud. Ja ümbermaailmareisi on laev ka mitu korda teinud, viimati 2006. aastal.

Siis on laev Teise maailmasõja üle elanud ja üldse kirju saatusega?

Jah, kuigi laev on rohkem kui 60 aastat seilanud Nõukogude Liidu ja Vene lipu all, on see siiski ehitatud Saksamaal Tecklenborgi laevatehases Bremerhavenis. Enne Teist maailmasõda ja selle ajal oli tihedalt kaubareise. 1946. aastal Potsdami konverentsil liitlasväed otsustasid Saksamaa saatuse üle ja seoses kõige muuga tuli sakslastel hüvitada ka sõjakahjud võitjariikidele.

Muu hulgas anti Venemaale ja USA-le üle mitu laeva, nende seas Padua, Kommodor Jonsen (Sedov) ja Horst Wessel (USCGC Eagle). Padua ahtrisse tõsteti Nõukogude Liidu lipp ja see nimetati ümber Krusensterniks. Nime sai laev Balti-Saksa maadeavastaja ja admirali Adam Johann von Krusensterni järgi, venepäraselt Иван Фёдорович Крузенштерн. Tänapäeval seilab laev muidugi Vene lipu all.
Kas laev pärast sõda kaubareise enam ei teinud?

Kuus aastat pärast lipuvahetust seisis laev õnnetult kai ääres, seisukord halvenes ja oli karta, et see läheb vanarauaks. Kuid õnneks tekkis grupp entusiaste, kapteneid ja purjetajaid, kes nõudsid laeva taastamist. Nende häält võeti kuulda ja laeva remonditi kaks aastat. Peale seda sai laevast uurimislaev.

1968. aastal anti laev üle kalandusministeeriumile ja siis ehitati spetsiaalselt õppelaevaks. Ümberehituse eel koostati projekt, mille tegemise juures osalesid ka konstruktorid Tallinnast – see vist on paljudele uudis. Ja siis algas laeva uus elu, sealtpeale juba õppelaevana.

Millal Krusensterni kodusadamaks sai Tallinn?

Esialgu pärast ümberehitustöid anti Krusenstern koos Sedoviga üle Riiale, kuid varsti saadi aru, et nende kahe laeva ülalpidamine on koormav. Kalandusministeerium andis käsu viia laev üle Tallinna, Eesti Kalatööstuse tiiva alla. See toimus 1982. aastal. Laeval jätkus õppetöö ja jätkuvalt võeti osa suurtest regattidest. Noortel Eesti meremeestel olid selleaegsed reisid tihti elu tipphetkedeks.

Eks see on omaette teema, miks laev ära anti ja mis saanuks siis, kui laev Eestile jäänuks. Aga kuidas laeva üleandmine üldse toimus?

1991. aasta algul valmistus laev reisiks Tallinnast USA poole, et osa võtta kohalikust õppelaevade regatist, mis oli pühendatud Ameerika avastamise 500. aastapäevale. Kuid meeskonna meeleolu ei olnud kaugeltki pidulik, kõik juba teadsid kalamajandusministri plaanist – valmistada laev ette uuele omanikule üleandmiseks.

Muide, Krusenstern võitis eelnimetatud regatil Bostoni–Liverpooli etapi, saavutades sel ülesõidul oma kiirusrekordi – 17,4 sõlme. Meeskond justkui näitas veel, milleks on võimeline, aga mõistagi otsust see ei muutnud. Pärast rekordsõitu saadetigi laeva ametlik käskkiri, et laeva uueks kodusadamaks on Kaliningrad. Kaliningradi merekool on tänapäevani laeva omanik ning laev on heades kätes. 85-aastase laeva heas seisukorras veendub igaüks, kes laeva külastab.

Kui kaua seisab laev Tallinnas? Kas selle pardale on võimalik kõigil astuda?

Tallinnas seisab laev kogu merepäevade aja, kolm päeva. Päevasel ajal on laev ka külastajatele avatud ja kõik soovijad on oodatud. Varasemad sadamakülastused on kinnitanud inimeste suurt huvi laeva vastu ning seetõttu võib külastajate järjekord olla üpris pikk. Pardale soovijad peavad varuma kannatust. Ülejäänute jaoks on laev kai pealt vaadeldav. Viiekümne meetri kõrgusele sirutuvad mastitipud peaks paistma üle Tallinna.

Krusenstern on meile siis väga oodatud?

Kindlasti! Tallinna merepäevadeni on vähe jäänud, iga päevaga muutub ootusärevus aina suuremaks. Kuigi usun, et see Tallinna külastus ei jää laeval viimaseks, on seekordne küllasõit siiski eriline.

Neljamastiline parklaev Krusenstern

• Krusenstern (Kruzenshtern, Крузенштерн) on neljamastiline parklaev
• suuruselt teine purjelaev maailmas

• ehitati aastal 1926, nimeks sai Padua

• laevaehitajaks oli J. C. Tecklenborg

• Teise maailmasõja lõpuni sõitis laev Saksamaa lipu all

• praegu on kodusadamaks Kaliningrad

• laeva kogupikkus on 114,5 m, laius 14,10 m, maksimumsüvis 6,70 m

• laeval on 31 purje, purjepinda on 3655 m2

• laeva peamasin Rusky Diesel – 1600PS

• kandevõime 1965 tonni

• maksimumkiirus purjede all 17 sõlme, peamasinaga 10 sõlme

• masti kõrgus mõõdetuna kiilust kuni masti tippu 61,2 meetrit, mastid ja korpus on terasest

Ajalugu

• Laeva kodusadam oli enne Teist maailmasõda Hamburg. 1946. aastal sai Nõukogude Liit laeva Saksamaalt reparatsiooni hulgas ja sellest aastast kannab laev nime Krusenstern. Vahepeal on laev tänapäevaste nõuete järgi ümber ehitatud õppelaevaks ja mahutab 150 kadetti.

• Tallinn oli laeva kodusadamaks aastatel 1981–1991, sel ajal oli laev merekooli õppelaevaks.

• Krusensterni praegune omanik on Venemaa Kalalaevastiku Balti Riiklik Akadeemia, kõnekeeles rohkem tuntud kui Ka­liningradi merekool.

• Laev on mitu korda seilanud ümber maailma ja võimalusel osaleb igal aastal purjelaevade regattidel. Laeva kasutatakse ka uurimisreisideks.

• Laevaga seilab igal aastal hulgaliselt Saksa turiste, sest laev on nende südames siiani. Saksamaal on laeval isegi mitu laeva-fänniorganisatsiooni.

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group