Minule jääb küll segaseks, millest lähtuvalt just selline kõrguste korrektsioon tekkis, mis on kujutatud skeemil:
Maa kuju mingi üldisema parameetri täpsustumine see küll olla ei saa, selleks on isokorrektsiooni jooned liiga kõverad ja ebakorrapärased - Hiiumaa loodeosa isokorrektsiooni joon on lausa u 50 kraadise nurga all võrreldes Võrumaa lõunaotsa lõikava joonega. Ja korrektsiooni erinevus Eesti piires on kahtlaselt suur - 12 cm u 250 km kohta, ja selle muutuse suund ei lange kokku pooluse suunaga.
Kui Kroonlinna ja Amsterdami süsteemid erineksid näiteks kõrgusmudelites kasutatud polaarraadiuse poolest, siis oleks need isokorrektsioonijooned horisontaalsed. Kui kõrgusmudelid oleks siiski enamvähem sarnased, kuid lihtsalt üksteise suhtes nihkes, siis peaks need jooned olema risti mõttelise otsejoonega, mis maapinnal ühendab Kroonlinna ja Amsterdami, kuid need jooned on selle mõttelise otsejoonega pigem paralleelsed.
Idee poolest peaks saama üht palli (Asterdami nullnivoo) teise palli (Kroonlinna nivoo) sees liigutades pallide vahel samalaadse (samas proportsioonis) kauguste vahe tekitada kui kõrgustesüsteemi üleminekul tekkivad korrektsioonid, kuid minu hinnangul tuleb sarnase tulemuse saavutamiseks vähemalt üht palli mingil arusaamatul viisil deformeerida.
Kui need mudelid erineksid nii polaar- kui ka ekvatoriaalraadiuse poolest, siis võiks isokorrektsioonijoonte suund küll linnadevahelise otsejoone suunaline olla, kuid kuna see otsejoon läbib Eestit, peaks sellest joonest nii üles kui allapoole see erinevus minema samas suunas.
Kui keegi suudaks 3D-visualiseerida need erinevad nullnivood, saaksin ehk aru.
Lämmijärvest vesi ikka Narva jõkke voolama pääseb, kui Peipsi põhjarannik 3 cm ülespoole kerkib?
Kiidan Sultsi huvitava fakti eest.
