Kipper.ee
https://foorum.kipper.ee/

Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f=13&t=10258
1. leht 1-st

Autor:  kussu [ Esmaspäev, 01 Jaan 2018 21:59 ]
Teema pealkiri:  Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Alates 01.2018 siis Eestis kasutusel Kroonlinna 0 asemel Amsterdami 0
Tähised:
BK77 (Kroonlinna 0)
EH2000 (Amsterdami 0)
Nagu aru saan siis ülemineku periood on 01.01.2018 - 31.03.2018

Lisainfo lahtiseletatult https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-teg ... gussusteem
Kuidas merel andmed reaalselt muutuvad saab siin plõksida http://on-line.msi.ttu.ee/meretase/?ek77

Aga eks asjaosalised kes rohkem kursis on kommenteerivad ise.

Autor:  panter [ Reede, 05 Jaan 2018 17:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Kas tõesti Kipperlaste hulgas ei ole ühtegi selle ala spetsialisti,et selgitada milleks see kasulik on?Võeti vastu otsus läheme üle aga millised on sellega kaasnevad kulud on lahtirääkimata.

Autor:  juurikas [ Reede, 05 Jaan 2018 17:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

panter kirjutas:
Kas tõesti Kipperlaste hulgas ei ole ühtegi selle ala spetsialisti,et selgitada milleks see kasulik on?Võeti vastu otsus läheme üle aga millised on sellega kaasnevad kulud on lahtirääkimata.

Üleval lingid ja seletused olemas, võta lahti ja loe, selle asemel, et viriseda:

Tsiteeri:
Hetkel kehtiv kõrgussüsteem BK77 on vananenud

Teine oluline põhjus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks on senise kõrgussüsteemi BK77 vananemine, selle määratlemisel kasutati planeedi Maa ebatäpseid füüsikalisi parameetreid. Eestile mõju avaldava jääajajärgse maapinna tõusu ja kõrgussüsteemi BK77 ebapiisava täpsuse tõttu on senise kõrgusvõrgu punktide väärtused aegunud ning ebatäpsed. Lisaks oli juba aastaks 2000 ligikaudu 47 protsenti riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud – see mõjutas oluliselt kõrgusliku alusega seonduvaid töid, muutes need äärmiselt ajamahukaks ja kulukaks.

Autor:  Mark [ Reede, 05 Jaan 2018 18:09 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Lisaks eelnevale: uudistest jäi silma-kõrva, et Läti, Leedu, Soome, Rootsi jne kõik on Amsterdami nulli küljes. Meie rippusime veel viimastena Vene süsteemis. Mõistlik on igal juhul harmoniseeruda selle ümbruskonnaga kelle osa me soovime olla.

Autor:  sults [ Reede, 05 Jaan 2018 20:03 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Minule jääb küll segaseks, millest lähtuvalt just selline kõrguste korrektsioon tekkis, mis on kujutatud skeemil:
Pilt

Maa kuju mingi üldisema parameetri täpsustumine see küll olla ei saa, selleks on isokorrektsiooni jooned liiga kõverad ja ebakorrapärased - Hiiumaa loodeosa isokorrektsiooni joon on lausa u 50 kraadise nurga all võrreldes Võrumaa lõunaotsa lõikava joonega. Ja korrektsiooni erinevus Eesti piires on kahtlaselt suur - 12 cm u 250 km kohta, ja selle muutuse suund ei lange kokku pooluse suunaga.
Kui Kroonlinna ja Amsterdami süsteemid erineksid näiteks kõrgusmudelites kasutatud polaarraadiuse poolest, siis oleks need isokorrektsioonijooned horisontaalsed. Kui kõrgusmudelid oleks siiski enamvähem sarnased, kuid lihtsalt üksteise suhtes nihkes, siis peaks need jooned olema risti mõttelise otsejoonega, mis maapinnal ühendab Kroonlinna ja Amsterdami, kuid need jooned on selle mõttelise otsejoonega pigem paralleelsed.
Idee poolest peaks saama üht palli (Asterdami nullnivoo) teise palli (Kroonlinna nivoo) sees liigutades pallide vahel samalaadse (samas proportsioonis) kauguste vahe tekitada kui kõrgustesüsteemi üleminekul tekkivad korrektsioonid, kuid minu hinnangul tuleb sarnase tulemuse saavutamiseks vähemalt üht palli mingil arusaamatul viisil deformeerida.

Kui need mudelid erineksid nii polaar- kui ka ekvatoriaalraadiuse poolest, siis võiks isokorrektsioonijoonte suund küll linnadevahelise otsejoone suunaline olla, kuid kuna see otsejoon läbib Eestit, peaks sellest joonest nii üles kui allapoole see erinevus minema samas suunas.

Kui keegi suudaks 3D-visualiseerida need erinevad nullnivood, saaksin ehk aru.

Lämmijärvest vesi ikka Narva jõkke voolama pääseb, kui Peipsi põhjarannik 3 cm ülespoole kerkib?

Autor:  panter [ Laupäev, 06 Jaan 2018 10:13 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Tänud asja lahtiselatamise eest aga ilma virisemata on mul ikkagi veel üks küsimus.Kuidas ca 200 aastat hiljem loodud süsteem on vananenum ? Vabandan oma võhiklikkust juba ette ?

Autor:  niru [ Laupäev, 06 Jaan 2018 11:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

panter kirjutas:
Tänud asja lahtiselatamise eest aga ilma virisemata on mul ikkagi veel üks küsimus.Kuidas ca 200 aastat hiljem loodud süsteem on vananenum ? Vabandan oma võhiklikkust juba ette ?


Panter, sa ajad segamini 0-i ja kõrgussüsteemi. Ega 0 ise ei ole veel kõrgussüsteem, see on vaid üks parameeter süsteemis, lähtenivoo.
Aga hea ülevaate saad https://www.maaamet.ee/et/uudised/luhiu ... ulli-jargi
Ka Sults saab sealt vastuse oma küsimusele, et miks korrektsioonijooned just sellise nurga alt jooksevad.

Autor:  sults [ Laupäev, 06 Jaan 2018 14:36 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Tegelikult ei saanud ma sealt vastust. Ega Amsterdami null ju ometi jooksvaid maakoore kerkeid ei arvesta (vastasel korral tuleks igal aastal kõik kõrgused üle korrigeerida). Nullnivoo on nullnivoo ja kui maapind mingis piirkonnas kerkib, siis kerkib ta ühepalju mõlema kõrgussüsteemi nullnivoo suhtes.


Vastuse sain hoopis siit:
http://www.euref.eu/symposia/2006Riga/01-05.pdf
Ehk siis uus kõrgustesüsteem on "gravity-related height reference system" ja gravitatsioon tõepoolest on Maa pinnal suhteliselt ebaühtlaselt varieeruv näitaja.

niru kirjutas:
Ka Sults saab sealt vastuse oma küsimusele, et miks korrektsioonijooned just sellise nurga alt jooksevad.

Autor:  Mark [ Pühapäev, 07 Jaan 2018 15:01 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

sults kirjutas:
gravitatsioon tõepoolest on Maa pinnal suhteliselt ebaühtlaselt varieeruv näitaja.


Ohhoo! Inimene õpib kogu elu. See oli minu jaoks huvitav uudis, ju ma siis sehkendasin kõrvaliste asjadega kui seda loengus räägiti. Kui räägiti ... :D Kiidan Sultsi huvitava fakti eest.

Autor:  sults [ Kolmapäev, 10 Jaan 2018 15:53 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

Mark kirjutas:
Ohhoo! Inimene õpib kogu elu. See oli minu jaoks huvitav uudis, ju ma siis sehkendasin kõrvaliste asjadega kui seda loengus räägiti. Kui räägiti ... :D Kiidan Sultsi huvitava fakti eest.

Kui see nüüd iroonia ei ole, siis igatahes on mul raske uskuda, et Eestis õnnestub haridussüsteem läbida ilma gravitatsiooniseadust õppimata: "kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga."

Edasine on juba selle seaduse praktikas rakendamine - mida kaugemal sa Maa massikeskmest maapinnal oled (nt kõrge mäe otsas), seda nõrgem on gravitatsioon, ning oma mõju on siin isegi planeedi lapikusel. Ehk meenub isegi see, et gravitatsioonijõu suurus anti füüsikas maapinna taseme kohta (just sel põhjusel, et see kõrguse kasvades väheneb). Ja see, miks Kuu Maale ei kuku, kuigi tiirleb ümber Maa kiirusega vaid 1,022 km/s, samas kui esimene kosmiline kiirus (orbiidil püsimise kiirus) on maapinna lähedal üle 10 korra kõrgem - 11,186 km/s. Kui minna teooriast praktikasse, siis tuleb muidugi arvesse võtta ka seda, et tegemist pole punktmassidega ja et gravitatsiooni näivale suurusele avaldavad mõju ka maakoore tiheduse erinevused (kuna maakoor on palju lähemal kui massikese, siis valemist tulenevalt avaldab see olulist mõju), atmosfääri poolt tekitatav üleslükkejõud, Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud jne.

Loe ka: https://io9.gizmodo.com/new-high-res-ma ... 1171851670

Autor:  Mark [ Kolmapäev, 10 Jaan 2018 16:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Kroonlinna 0 vs Amsterdami 0

:lol:

Sults! Su jutt tõi nüüd dejavu küll ette. Küllap ma seda õppisin ja kontrolltöös ning eksamilgi millalgi mõnikümmend aastat tagasi vastasin, aga et sellel ka maises elus rakendust on, selle peale ma tol ajal ilmselt ei tulnud. Ja tundub, et minu erialal pole gravitatsiooniga peale fakti enda tunnistamise eriti midagi peale hakata. Sestap on aju selle teadmise kuskile kõige tagumise nurga kõige ülemisele riiulile tolmama paigutanud.

Tundub, et märkimisväärset praktilist mõju sel nähtusel siiski pole või siis tegime õnneliku juhuse tõttu mingi korraliku arvutusvea, mis jackpotina meid tegelikult grammipealt soovitud tulemuseni viis. Möödunud suvel toimetasime Šveitsi järvele paadi mille mass (tegelikult siis ikkagi kaal) ei tohtinud ületada 7000kg (kuigi klient seda ikka üritas kangesti oma soovidega lõhki ajada). Muu hulgas tuli ka põhi mürkvärviga katta ja selleks oli kindlasti veeliini vaja teada. Asjaga aastakümneid tegelenuna loomulikult lõi kohe häirekellad helisema teadmine, et lähme siit riimveelisest merest magevette kusjuures tegu on ikkagi mägijärvega, mitte destilleeritud vee kogumiga. Hankisime sealse vee andmestiku, arvutasime arvestades tegelikku lõplikku massi (siis ilmselt ikkagi kaalu) ja raskuskeskme tegelikku lõplikku asukohta(täis tankidega), saime veeliini, tegime oma töö ära ja BINGO! Läkski väga täpselt täkkesse nagu kliendi juures veeskamisel selgus. Ja seda 564m kõrgusel üle merepinna. Nii et praktilsest küljest tundub sel nähtusel olevat siiski nii vähese tähtsusega toime, et maistes toimetustes tavaliselt kõrguste vahedega ei arvestata. Eelnevalt oleme toimetanud ühe 3 tonnise kiirpaadi ka 372m kõrgusel asuvasse Genfi järve. Ka seal ei märganud ma mingeid nähtavaid kaaluanomaaliaid. Ja ka seal muidugi arvestasime me magevee veeliiniga.


Miks veeliini täpsus oluline oli? Võiks ju turvaliselt mingi 50mm kõrgemale värvida ja asi igal juhul korras? Sel korral ei saanud. Pildil on näha veeliinist mõnikümmend millimeetrit kõrgemal asuv peenem must joon. See on nende logo üks osa ja selle asukoht veeliini suhtes ning paralleelsus veeliiniga on rangelt reglementeeritud. Meil oli aga lepinguga võetud kohustus reglementi järgida.


Pilt

1. leht 1-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/