Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 99 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 08:43 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Novott ja pulberkustuti pidavat kõigi nende probleemidega toime tulema. Aga pulberkustutit soetades peab kindlasti veenduma mis kemikaalid seal sees on ( tähistus ABCE).

Lühike ülevaade pulberkustutitest Siit ülevaatest puudub E kustuti. E tähendab, et võid ka voolu all olevat juhtmestikku kustutada.

Jääb muidugi see uuestisüttimise probleem. Tuletekk abiks.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 11:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark, mis on pulberkustutite kõige nõrgem koht - see on pulbri olematu kaal ja vajadus kustutada tulekoldele absoluutskaalal väga lähedalt. CO2 on suisa kõlbmatu, kui ikka juba lõkke moodi asi hõõgub. Kui ikka puidust putka juba nii põleb, et seinapraost käib leek välja, võid selle 12-kilose pulbriga naelu taguda, tuuletõmme on maja ümber juba nii tugev, et pulber lendab oravatele puu otsa pesasse.

See kõik on õige, rasva ei saa väga hästi tilga veega kustutada kuid vee MASS on ikkagi see, mis mistahes tulekahju lõpplikult tapab. Ei ole olemas sellist kuuma, mida suur vee mass maha ei jahutaks: mehed, see on sama tark jutt, kui minna sepale rääkima, et hõõguvat rauda ei tohi veeämrisse pista! Isegi kui Sa paned 10 kg raudmuna 10-kilosesse veeämrisse, ei aurustu sealt kogu vesi minema. Saad pool ämbrit sooja vett ja mahajahutatud raudmuna. Kurask, vesi jahutab isegi laavajõe maha, islandlased on juhtinud neid omatahtsi teedest eemale!

Mistahes kustutid sobivad väga algses faasis olevate tulekahjude kustutamiseks, nõus. Satud peale, tapad tule kohe ja kiiresti ära.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 11:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Just jah. Aga siit see tõde koorubki :) Pulberkustuti + päästeparv. Kui on hilja siis on hilja. Erandid loeme pimeda õnne ja imede hulka kuuluvateks.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 14:12 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 29 Okt 2008 14:50
Postitusi: 335
Asukoht: Tallinn
Oluline on järjekord! Kui paadis on pannitäis põlevat õli, aga õnnestub see kuidagi üle parda manööverdada, ilma enne ümber ajamata, siis käib sutsakas ja asi ants.

A kui Priidu mõtet edasi arendada, siis peaks paadis tuletõrjepumbaga paaris pea sama võimas pilsipumba süsteem olema, mis automaagiliselt suudaks kogu sisse pumbatud vee uuesti parda taha saata. Siis võiks küll tuima näoga mida iganes kustutada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 14:35 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Haha :D

Kõike võib, aga kas tasub? Laevadel seda ka tehakse. Ja paadil saab ka, aga hinda kuuldes ilmselt ei taha keegi. Näiteks tulekindel voolik maksab mõni tuhat krooni meeter ( tavaline pilsipumba voolik on mõnikümmend kuni mõnisada krooni meeter, sõltub kui lux paat on ), kaablid, pumbad ise jne.
Paatide puhul kehtib reegel, et kui õnnetuse algstaadium maha magatakse, siis edasine tulevõitlus peaks lihtsalt tagama evakueerumiseks hädavajaliku pikkusega aja. Pilsipumpade süsteem võib tulekahju tõttu rivist väljas olla.
Nii et põhirõhk ikka ennetusele, eks neid paadipõlenguid on tegelikult ikka väga-väga harva juhtunud ka.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 14:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
Nii et põhirõhk ikka ennetusele, eks neid paadipõlenguid on tegelikult ikka väga-väga harva juhtunud ka.

M.O.T.T.
Üldjuhul väidan ma sama ka igasuguse kodukaitse jms kohta. Ära kutsu kurja välja... vanarahvatarkus metsast ja hundist. Ainus "näpud püsti" vajalik kohustus on suitsuandur, PeeterUde kunagise loo peale küttega paadis äkki ka co-andur. Kui aus olla, siis on suitsuandur ikka "häbematult odav" jubin oma omaduse kohta.

Et siis tulles Kalle küsimuse ja kogu pika rasva/õli kustutamise jutu algusesse: äkki oleks tark mootoriruumi ka suitsuandur panna? See kisab ikka nii läbilõikavalt, et raudselt jõuab normaalse kustutiga kahjutule nullida. Seekarjub vist üle ka kõige karmimast tormist? Köögis põlema minev pann on tuvastatav koka poolt visuaalselt ;)

PS: minu oma karjub kodus ka pannil kergelt tossama mineva lihatükigi peale ja asub pliidist päris kaugel magamisbloki uste ees.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 16:06 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Kisab küll kõvasti! :D . Meil jahis oli. Tulime ükspäev klubisse. Jaht sillas viimane. Juba silla alguses kuulsime, et kuskil tuli lahti. Karjus meie oma andur. Kõrval jahtidel toimetati oma toimetusi rahulikult edasi. Keegi ei kutsunud tuletõrjet, ega püüdnud voolikuga kustutada. :D . Õnneks oli aparaadil lihtsalt patarei tühjaks saanud ja ahastas teine oma viimast karjet. Kaua ta juba kisanud oli, seda ei osanud keegi öelda. See siis nii, jutu jätkuks. :D


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 16:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Mootoriruum kui kõige ohtlikum tasub tegelikult mingi lihtsa tuletõrjesüsteemiga varustada. Ma olen neid peale pannud küll. Ptüi-ptüi-ptüi, kõik on siiamaani "asjatud kulutused" olnud.
Kütuse pealevool jms peab euronõuete järgi niikuinii olema kraaniga kohe tanki väljundi juurest suletav.

Aga korras tehnika ja puhas mootoriruum on üldiselt parim tuleohu vastane profülaktika. Kui see OK on, siis tõenäoliselt suurim tulekahjuoht märja heitgaasitorustikuga paadil tuleb mereveepumba rikkest või kingstoni ummistumisest. Elektrilühised vibratsioonis läbi kuluvate kaabliisolatsioonide jms tagajärjel on ka risk, aga õigesti ehitatud süsteemi puhul on see risk väga väike, sest vastupidiselt mootorile, selles süsteemis kõrge töötemperatuuriga ning jahutust vajavad osad puuduvad. Väga kõrge risk on ka kütteseadmed, eriti paigaldusvead.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Nov 2010 21:18 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1833
Asukoht: Tallinn
Ohoo! Niikaua, kui mina olen olnud Muhus "puhkusel", on kohvitassi meeldivalt kõvasti edasi "väristatud"... :lol: !
Lisaksin siin omalt poolt (ennetamise kohta) veel järgmist:
See puudutab küll natuke suuremaid aluseid, kus nuppe ja kellasid on juba palju, 2 mootori puhul koguni topelt!
Ärge lubage külalistel "näppida" lüliteid! Olen kuulnud järgmiseid juhtumeid, kus asi oleks võinud tulekahjuga lõppeda!
Keegi oli proovinud ankruvintsi lukustus-lülitit keerata ja unustanud selle "on"
asendisse - vööritekil astuti ("tammuti" sildumisel) samaaegselt teadmatusest tekil asuvatele kummiga kaetud ankruvintsi lülititele, kuna ankur oli tugevasti oma pesas fikseeritud ja järgi ei andnud, kuumenesid kaablid üle, sulatades maha isolatsiooni ja oli õnn, et vöörpiigist tulevat suitsu märgati õigeaegselt...
Külaline näppis päikesetekil pilsipumba lülitit ja see jäi jällegi "on" asendisse:
tulemuseks kuivalt töötava pilsipumba ülekuumenemine... :wink: !
Seepärast: peale sõitu massilülitid alati "off`i"! Seda eriti Meerikamaa paatide puhul... :lol: !

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 16 Nov 2010 12:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 281
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
PriitV kirjutas:
PS: selles kontekstis usun ma ikka veel mootorpumpa ja lahinghargnemise kiirusesse, joatorusse ja vajaliku lisavarustusena vahugeneraatorisse.

1989.aastal käisin aeg- ajalt väikelinna pritsimajas tuletõrjevalvetes, tõrjumas. Tööd oli vähem, aga juhud ise võisid väga tõsised olla. Üks neist: Ma polnud tööl, aga mehed paari päeva pärast rääkisid, et oli väljakutse vist masuudikatlamaja põlengule. Karm värk!? Sõitsid kohale, lõid ruumi vahtu täis ja 10 minutuga oli probleem lahendatud... Mina tõtt öelda ise seda vahu värki pole näinud- väga harva kasutati. Muide tollal polnud meil hingamisaparaate kahjuks. Nende kasutamine nõuab veel kahe oskaja kohalolu julgestuseks!!
Vene- aegsete seinal rippuvate vahukustutite üks puudus oli, et neid pidi hoidma 0`Celsiuse järgi- temperatuurist kõrgemal.
Veel paar teadmist igaks juhuks: a) Veega kustutamise eri viisidel tuleks 220/380V vool enne välja võtta!! Kuuldavasti vaid veeudu moodustava joatoru puhul seda muret pole. Sellega pidi sama tulemuse juures ka veekulu oluliselt väiksem olema.Aga täpselt ei tea.
b) Näiteks Vene- aegse teleka kasti põlemise aurud võisid tappa!

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 16 Nov 2010 16:50 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Juul 2006 14:29
Postitusi: 54
Olen osalenud päris mitme laevapõlengu kustutamisel. Kõik need juhtumid olid Tallinnas, kus laev on olnud, kas kai ääres või dokis.

Võin öelda, et laevapõleng oli üks vastikumaid ja ohtlikemaid põlenguid, kus mul on tulnud tööd teha.

Kui läks abijõude vaja, siis oli tavaliselt tule levik ja kuumus selline, et oma jõududega meeskond või siis remondimehed enam jagu ei saanud. Need "saatuslikud" esimesed 10 minutit. Või siis teinekord oli nii, et avastati tulekahju öössel territooriumi valvuri poolt.

Näiteks 5 dekiline laev, põleng kolmandal dekil ja mingi sisemine ruum (ilma illuminaatoriteta). Kuumus selline, et pole vahet, kas on hingamisaparaat (KIP-8) või mitte. Joaga ligi ei pääse, sama ka vahuga, kõik vesi või siis vaht valgub alumistele dekkidele, kõik käib käsikaudu, kitsad koridorid ja ruumid, suits levib tavaliselt uskumatult laialdaselt, nähtavus ~50 cm või vähem.
Enamus juhtudel põleb niikaua, kui enam eriti midagi põleda pole või siis laieneb põleng niikaugele, et saab kuskilt küljepealt või ka suuremast koridorist ligi. Muidugi uhati ohtralt vett, aga siis oli alati oht, et laev kaldub kreeni (liikumine laeval mitte võimatu, aga ohtlik, eriti talvel) või siis upub. Nii, et ühest otsast aeti vett sisse ja teisest pumbati samal ajal välja:)
Vett võeti nii merest kui ka veevõrgust. Mereveega, tol ajal kasutuses olnud vahuainega eriti head vahtu teha ei õnnestunud, selleks kasutati vett linne veevõrgust.
Ma arvan et selle Leedu laevaga oli sama lugu, põlengukohale ligi ei pääsenud ja lasti põleda nö kontrolli all, kui pääseti väljastpoolt otse põlengukohale ligi..

Keegi kirjutas siin ka nö tuletõrjespordist. Minu arvates on tuletõrjespordil tuletõrjega, moodsamal ajal päästeteenistusega, samapalju ühist kui meriseal merega. :D Mis ei tähenda, et ma sellega ise kokku poleks puutunud ja sellega tegeleda nüüd keegi ei tohiks. Päästeala vastu huviäratamiseks käib kah:)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 16 Nov 2010 17:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
donnervetter kirjutas:
Keegi kirjutas siin ka nö tuletõrjespordist. Minu arvates on tuletõrjespordil tuletõrjega, moodsamal ajal päästeteenistusega, samapalju ühist kui meriseal merega. :D

No päris nii see ka pole, kuigi pannes rõhu sõnapaarile moodsamal ajal, võib seda küll väita. See on ennekõike kõvapinnalistel asutatud aladel toimuvate kustustustööde kontekstis aga näiteks päästjate idioot-kohustuse - kasside puuotsast allaaitamise kontekstis - on vanal heal tuletõrjespordil siiki oluliselt tähtis roll. Mina, vana konksredeliga ronija ja mootorpumbamees, saan kassi ILMA überkalli redelautota puu otsast alla: ma oskan tavalist redelit kasutada ja juga täpselt kassi pihta juhtida. Kui aga läheme metsa/rabapõlengutele, on vaid ja ainult kiirest lahinghargnemise oskusest kasu. Need tänased pooleveolised masinad ei saa kuhugi, ATV turjal mootorpump on tegija.

Muuseas, lahinghargnemisest tundub, pole tänased pritsumehed midagi kuulnud. Paar korda kõrvalt ennegi vaadanud... nõrk on see tegevus neil. Äsjane kogemus iseenda maja eest, kus on hüdrant. Oli kõrvaluulitsas tulekahi, elumaja, seega kõrgendatud oht ja palju masinaid. Vaja siis hüdrandi juurest pumbaautost reaalse lahingmasinani täitetrass meestel vedada. Vahemaa 100 meetrit. Ja seda hakkas vedama ÜKS päästja, kes koos tulekaitseülikonnaga oli õlgadest kitsam, kui mina maikasärgiga... trass, kuhu mehe tirid? Kuna maja, mis põles, on ju loomulikul omakül-tuttavate oma, võtsin kiiresti liinist kinni ja tirisin selle sekunditega lahingmasinani. Maja jäi püsti ja keegi vingumürgitust ei saanud õnneks.

Selge, et päästjad on tänasel päeval oma ala kõrgtasemel spetsialistid koos eritehnika- ja varustuse kasutamisoskusega aga ei kao kunagi kuhugi tuletõrjespordi põhi: kiirus, vastupidavus ja osavus koos jõu ja reageerimiskiirusega. See on siis takistusribast. No ja ämbrit ning redelit peab ka 21.sajandi päästja kasutada oskama, joatorust rääkimata.

edit
PS: vaadates tänaste päästjate kohustusi, peaks iga mees ka heal tasemel metsameeste sae/raiesporti suutma harrastada. Nii võiks ju öelda ka seda, et raiespordil ja metsatööl pole midagi ühist. On ikka ja jääb alatiseks, olgu neid moodsaid masinaid kuitahes palju. Sega ma ei alahindaks sedasorti ametialade sportlikku poolt.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 16 Nov 2010 20:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 09 Aug 2009 11:31
Postitusi: 66
Asukoht: Viimsi
Kalle Kuus kirjutas:
PriitV kirjutas:
Aga poolakatel on samapalju purjetamise maailma tippnimesid, kui skandinaavlastel.

Muidugi au ja kuulsus, et merd sõidavad suhteliselt nappide vahenditega, aga sinna juurde kuuluv "šljahtalik" riskimine ja mõttelaad, on mulle isiklikult vastuvõetamatud...
!


Šlahta (szlachta - pl.k) tähistab poola keeles kõrgklassi ehk siis kohalikku rüütelkonda (versus chłopy - talupojad). Ehk siis rüütellik riskimine - kuidas seda mõista?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 16 Nov 2010 20:36 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2561
Asukoht: Tallinn
Ehk tähendab see miskis kontekstis ka uljust-ülbust vms?

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 17 Nov 2010 00:06 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1833
Asukoht: Tallinn
Vene keeles on väljend "šljahta jedet"(šljahta sõidab)... :lol: !
Mulle on seda väljendit selgitatud niimoodi, et Poola ohvitserid (aga need olid ju enamuses aadlikud, või pidasid end aadlikeks) kihutavad... nende mõttelaad oli selline, et nad peavad olema ilmtingimata esimesed, riskides kõigiga ja kõigega... nende tee pealt tuleb eemale hoida... :wink:!
Kas tuleb ka praegu Poolast autoga läbi sõites tuttav ette... :lol: ?!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 99 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group