Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Ajalugu
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2012 21:52 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev, 29 Aug 2012 20:50
Postitusi: 1
Asukoht: Tartu
Tere, olen siin foorumis uus ja pole paadiomanikki, ent Eesti jõenduse ja merenduse ajalugu on kangesti huvipakkuv. Teema "Ajalugu" alla võiks koguda mitmedki varasemad postitused. Ja siia uusi lisada.

Näiteks oleks huvitav teada, kas keegi teab, mis aluse, paiga ja inimestega võib tegu olla sellel fotopostkaardil? Hetkel on see müügis antiigiäris Idla: http://www.idla.ee/data/toode/4421/1.jpg

Pilt

Tartlane Toomas Liivamägi pakkus Facebookis, et see foto võib olla üles võetud Riias, Pilsētase kanali ühe silla (Krišjāņa Valdemāra iela) juures. http://goo.gl/maps/43VyH, http://goo.gl/4TEw0

Tänu, kui on kaasauurijaid.
Ants Johanson

_________________
Meri andab, meri ottab.. (Lahemaa)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: "Aukudega" spinnakeri ajalugu.
PostitusPostitatud: Neljapäev, 03 Jaan 2013 18:00 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1791
Asukoht: Tallinn
On aasta 1987.
Ajakirjas "Katera i Jahtõ" 125-ndas numbris kirjutab keegi A.Koretski sellest...
Katsun artikli edastada lühendatult, omas interpreteeringus...
Pealkirjaks oli:"Miks ei kasutata Bazello purjesid...?"
1848.a. laskis Itaalia kaubalaevastiku kapten Bazello lõigata oma aluse suurtele raapurjedele "augud" sisse, et tuul sealt nende kaudu läbi purje pääseks!
Ilmselt oli Bazello tutvunud oma kaasmaalase, matemaatiku, Giovanni Batista Venturi (1765-1822) poolt avastatud Venturi efektiga:
www.wikipedia.org/wiki/Venturi_effect
...Nii tekkisid siis "aukudega" purjed!
Nendel purjedel on väidetavalt tänu tekitatud Venturi efektile, tuule rõhk, pindala ühe ühiku kohta, suurem, kui tavalistel purjedel! Peale selle, "aukudega", tagantpoolt traaversit puhuva tuule purjed, omavad teisigi eeliseid samasuguste tavapurjede ees! Tänu "aukudele", ei pane suure "maoga" purjed, alust külgede peale Kõikuma! Kõikumine vähendab teatavasti kiirust! Vaikse tuulega, ei lase "augud" purjedel "kokku kukkuda"!
Arvatakse, et Bazello kasutas mingeid instrumente sootide tõmbetugevuse mõõtmiseks, mis lubasid tal teha objektiivsed järeldused raapurjedel kasutatavatest "aukudest".
Kui jahtidel hakati kasutama suure "maoga" spinnakere ja nendele vastas poordi, üles tõmmatud balloone (bloopereid), tehti ka katseid suurendada nende efektiivsust.
Kuna algselt õmmeldi spinnakerid puuvillasest õhukesest kangast, mis oli ise enesest küllaltki rebenemisaldis riie. "püksid lõhki kärr..."
:lol: ! Siis oli tarvis, rebenemise vältimiseks, vähegi kõvema tuulega, suurematel jahtidel, väiksemaid spinnakere, suure spinnakeri veojõuga...
Pilt
Tagant tuule kursil, spinnakeri "sise-maos", selle tuulepoolses küljes, tekkis seisev tsoon, ehk omamoodi "õhkpadi"! Teatavasti taganttuules, on spinnakeri veojõud seda suurem, mida kõrgemal on takistus tuulele ja mida kõrgemale tekib see "õhkpadi"... (Selleks jäetakse fall lõpuni sisse tõmbamata!). Tänu sellele liigub spinnaker natuke kõrgemale ja hakkab ilusti "tööle"... Suur osa õhu voolamisest purjel, suundub, aga spinnakeri servade poole, eriti pagide puhul. Sellistest pagide poolt tekitatud õhu liikumistest, purjel, servade poole, võttis spinnakeri "mängima", mis omakorda pani jahi tugevalt külg, küljele kõikuma! Sellise asja vältimiseks tuli, vanaegsete lõigetega spinnakeridel, soodimeestel palju tööd teha, pidevalt sooti järgi andes ja peale võttes...
Analoogne asi toimub ka langevarjudel, kui neil puuduvad kuplis tsentraal avad, ...hakkab inimest külgsuundades kõigutama...
Kui spinnakerile teha nagu langevarjulegi avaused, siis see seisev tsoon lõhutakse ja osa seisva tsooni "õhupadjast" läbib spinnakeri, läbi selle avade, mistõttu "õhupadja" rõhk alaneb ja pagide korral ei pane spinnaker jahti külg, külele kõikuma!
Ometigi selliste spinnakeride katsetused aerodünaamilises torus märkimisväärseid tulemusi veojõu suurenemise osas ei andnud!
Purjemeistrid leidsid teisi võimalusi spinnakeridel küljeliikide avamiseks, et ei tekiks liigset külgkõikumist pagide ajal.
Siinkohal üheks näiteks Triradiaal lõikeline spinnaker jne. jne.
Prantsuse aerodünaamikud on sellele spinnakeritüübile nimeks andnud "Venturi". Nende poolt on spinnakerile lisatud avauste alltuule külge ka spets. klapid, mis suunavad õhuvoolu alla. Tänu klappidele saadi aerodünaamiline jõud suunaga üles, mis omakorda hoiab nõrkade tuulte korral spinnakeri püsti! Venturi spinnakeri õige kasutuse korral saavutatakse umbes 10% suurune kasutegur, võrreldes tavalise spinnakeriga!?!?
Esimesed Venturi spinnakerid võeti kasutusele umbes 1950.a.
1960.aastal õmmeldi esimesed Venturi spinnakerid ka "M" klassi svertpaatidele Venemaal.
Siiski laialdast kasutust Venturi spinnakerid ei leidnud, seoses kergete ja vastupidavate sünteetiliste kangaste tulekuga.
Nüüd on aga unustuste hõlma vajunud Venturi taas päevakorda tõusnud, seekord "Parasaili" nime all.... veel ka "Paraglider" jne.jne. ehk: iga "uus" asi, on, mingi, ära unustatud, "vana"! :wink:

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group