Kalle Kuus kirjutas:
...Vanameister Heino Trikand ja tema A mastiga "Piiga"...
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html...olen näinud tema esimese raudbetoonist kompromissjahi valmimist...
...mis aastal see oli, ei mäleta enam...

!
Kes teab, palun täiendage!
..."Piiga" oli tal juba II jaht...
Kellel on Piigast veel fotosid, ärge hoidke palun "vaka all"...

!
Selle Piiga A-mast on tõesti väga praktiline seal, kus on vaja mingil põhjusel masti tõsta- langetada! Ei hakka ohtlikult küljelt küljele kõikuma! Kasulikkusest veel- !970-ndate aastate lõpus liikus Euroopas, aga ka Venemaal teooria, et tavalise grootpurje asendamisel eespurje sarnasega on sellel parem kasutegur- ees puudub suuri keeriseid tekitav mast. Laia levikut see lahendus siiski ei saanud.
Svertil on kompromissjahi puhul veel see pluss, et andestab paljusid kergemaid navigatsioonilisi prohmakaid!

Väiksema laine puhul- kui põhja all hakkavad kivid kolisema, siis kergitad veidi sverti ja lähed sügavamasse vette.
Endal on paar fotot Piigast umbes 1980-ndast aastast, aga ei saa- ei oska praegu siia üles panna.
Piiga ehitusel oli hr Heinol aluseks Uus-Meremaalase raamat Hartley`s Ferro-Cement Boatbuilding. Mälu vist ei peta. Ostetud Inglismaalt.
Piigadest niipalju, et ka hr. Trikkant´i esimene jaht oli samuti Piiga. Ehitus toimus minu meelest kas 1967. või. 1968. aastal Tartus. Aitasin tal mitmeid töid teha. Selle kere oli erinevalt uuemast Piigast siiski klaastsement. Ukraina fanattide välja mõeldud materjal. Hea, lihtne ehitada, aga eluiga piirdus maksimaalselt 8 aastaga... Heino info põhjal oli ka USA-s selle vastu huvi tuntud, aga sama takistus- lühike eluiga. Mõlema Piiga pealisehitus oli vineerist. Ferrotsement kerede eluiga õigesti ehitades ja hoides on palju aastakümneid! Puudustest niipalju,et kere on raudsest veidi raskem- tahab vastavat projekti. Ja veel- odav kere ei tähenda veel odavat laeva, kuna kere maksumus on suht väike jahil. Üks pluss veel- Paugu saamisel ferrotsemendisse naljalt suurt auku ei teki...

Hakkab vaid vett mõistlikult .filtreerima
Niipalju veel, et Tartus on ehitatud veel üks jaht klaastsemendist, aga ferrotsement tekiga. Sama häda- lühike eluiga kerel. Tartus seisab tänini veel üks, poolvalmis ehitatud ferrotsement jahi kere, mis pärast omanikevahetust on seisnud samuti 1979. aastast. Suur osa kerest on on rahuldavas seisus, aga paljud kohad on haiget saanud: Katteta jäänud kerel puudus põhjapunn...
Iseenesest huvitav materjal see ferrotsement...