KIPPER.EE

Varem oli ka ankru kaal seadusega paika pandud ülalpool toodud valemi järgi aga enam õnneks ei ole sest ankruid on erinevaid ja mõni väiksema kaaluga teeb sama töö ära.

Said õigesti aru... C kategooria paadi ankruotsa pikkus 25m ja läbimõõt vastavalt paadi kaalule. Lisaks ei tee paha panna ankru ja otsa vahele mõni meeter ketti...haagib paremini.
Ankru kaalu osas ei tasu ennast petta... Tavaline kokkuklapitav 4-5 kilone ankur peab kinni 3-4 meetrist aerudega paati (võib-olla jääb kuhugi kivi taha siis peab natuke paremini). Minu 6 meetrisel ameeriklasel 10kg kokkuklapitav ankur merel ikka pidas aga liivas,mudas kippus liikuma ja järgi andma.

_________________
Made in Sweden

Arvutuste järgi oleks vajalik 6,5kg aga poeletil sellist ei olnud. Oli valida kas 6 või 8, võtsin suurema.
Otsa osas jäin aga kahtlema ning ehituspoes polnud kellegi käest nõu ka küsida. 25m pikk siis kindlasti aga läbimõõt kas 10 või 12mm? Nii väikse paadi puhul nagu mul, tõenäoliselt kaks milli ei mängiks rolli. Iseasi kas seda mingi seadus reguleerib või lihtsalt kirjutamata reegel a-la 0,2t=10mm, 0,5t=12mm?

Ma klassifitseeriksin selle kokkuklapitava vaid kaldale kinnitamise ankru alla, n.ö. teiseks ankruks sobib, kui just tõesti kaaluga kõvasti üle ei dimensioneerita. Ainuke hea külg tal ongi see, et ruumi ei võta.

_________________
Janek

Nagu isegi ütlesid siis palju on ankrus kinni, mul oli eelmisel alusel 5 kilone Bruce tüüpi ankur, see kolis 1m sügavusele liiva ja ka muda alla, savi sisse kinni, ja ei saanud seda kuidagi kätte ilma mootoriga vastusuunal kangutamata, kivisel põhjal libises vbl mõned meetrid kuni sellise nuki üles leidis, et enne läheb ots puru, kui ankur järele annab, hoidsin sellisega "poipeal" oma 1,5 tonnist jurakat, ahtris kaldapool samaraske kokkuklapitav, see jooksis järel kuidas jumal juhatab, ei suutnud paati otsegi - nina meresuunal - hoida.

Sry offtopic.

_________________
Janek

http://www.envir.ee/sites/default/files/paadimehele.pdf lehekülg 21

_________________
FINNARK 460

Küsimus ei olegi niivõrd ankruotsa jämeduses (tõmbetugevuses) kui selles, et liiga peen ots ei ole mugav/ohutu käsitsemisel.
Mis puudutab Buster XL, siis 6 kg on hädapärast ehk piisav aga kindel on 7 kg. Üle mõistuse ei ole ka mõtet rauda kaasas vedada ja ankrusse jäämisel mega vasaraheidet harrastada

_________________
Klaperjaht - regatil viimasel kohal purjetav jaht, üritab kõigest väest eesvõistlejatele järele jõuda.

http://www.heratech.ee

Noriks natuke teema pealkirja kallal: Nöörile võid pesu riputada, ankru külge kinnita ikka ots.

Ma just sõnastuse kallal ei noriks. Eesti keeles on väga sobivad sõnad - jämedam on köis, peenem on nöör ja veelgi peenem on pael. Ots tähendab eesti keele tavakasutuses millegi lõppu või algust. Kust on tulnud üldse mereleksikoni see " ots"? Profid omavahel rääkigu või inglise akadeemilises keeles, aga paadiga merel tuleb tihti paluda mõnel merekaugel sõbral ulatada " see sinine nöör". Antud teemas lisaksin, et olen olnud tihti suure lainega kalda lähedal ankrus ja kokkulapitav ankur korraks lohiseb, aga siis jääb kindlalt pidama. 2 tonnise paadiga on kaks korda ka 14 mm OTSA puruks tõmmanud ja seepärast kasutan lisaks viimasel ajal kummiamortisaatorit. Selline komplekt on pidanud ka 11 m/s tuulega ja 1,5 m terava lainega. Kajutis on siis tunne nagu pesumasina trumlis, loobib korralikult.

Ots olgu pigem jämedam, sest iga hooaeg uut ei osta ja juba pärast esimest hooaega hakkab mõnest kohast narmendama ja ei ole enam esialgses mõõdus.

Ei maksa algatuse kallal norida. Otsad on paadis ja köied/nöörid maa peal. Kumb ta siis olema peab, kui asub maa (st. merepõhja) ja paadi vahel.

Nali naljaks, kuid kuidas valida ankruotsa "jämedust", kui see lapik? Eh selline rulli keritav.
H

No mina isiklikult valin otsi siiski tugevuse järgi, mitte jämeduse.

Igal köiel-nööril-paelal-trossil on kaks otsa - mõlemad on tinglikult täpselt 1/2 köie-nööri-paela-trossi pikkused. Palutakse tavaliselt just ühte otsa (mitte kogu "nööri"), sest teine on kuskil kinni - midagi hoidmas. Sõlmed tehakse ka valdavalt ühte otsa.

_________________
Tallinn SAR; foorum.kipper.ee; Evelyn Yachting; Puri24.ee

Seda vaba otsa kutsutakse ka bitter end (http://en.wiktionary.org/wiki/bitter_end). Vabas tõlkes siis "valus ots". Ju sellega vahel mõnele taipamatule jungale üle küüru tõmmati

(Tegelikult tähendab bitt küll miskit knaabilaadest, aga see pole pooltki nii valus )

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"

Sõbrad, mis arutelu! See siin on Kipri foorum!
Pesunaistel on nöörid, hobusemeestel köied!
merel, purjejahis ja ka mootorpaadis kasutatakse tausid- jämedad- pukseerimiseks, otsi. liine.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com