Kipper.ee
https://foorum.kipper.ee/

Ajakiri "Navigaator"
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f=13&t=956
9. leht 9-st

Autor:  kontiki [ Kolmapäev, 26 Dets 2007 16:43 ]
Teema pealkiri: 

Weiko kirjutas:
kontiki kirjutas:
Ja kui munateta mees aia taga kähvib ja ülbitseb, et "sööge sitta, me oleme rikkad!", siis see ärritab. Ja pole mingi ime, et sellisele teguviisile järgneb väga tugev vastuaktsioon.


Kas kohe nii ütleski "me oleme rikkad"?


aga et olla JURIIDILISELT KORREKTNE, siis lause genitaalideta mehest ning fekafiilsusest oli retooriline ja illustratiivne :twisted:

Autor:  mairold [ Esmaspäev, 17 Mär 2008 01:34 ]
Teema pealkiri: 

Ajakirjad Navigaator ja Paat olid Meremessil. Värskete numbritega. Paat tegi koostööd messi organiseerijatega ja number oli tasuta.

Viktor ja Priit kirjutavad Paadis :). Ka meeldib mulle, et Paat on sadamaarenduste kohta lühiinfo kokku pannud. Ja krt, purjetavad naised on kuumad ja seksikad!

Aga Navigaatorit lugesin kauem ja huvitavamad lood seekord.

Tsiteeri:
Kaanelugu: Peeter Volkov - Läänemere valvur
Reis: paadiga Biskaia lahel
Minu paat: näitleja Tarmo Männard ja Olga Lauristin
Paaditest: Askeladden Z7 sügistormisel Tallinna lahel
Reis: auto ja paadiga Norras
Schengen ja väikelaevad. Siseminister Jüri Pihl selgitab viisaruumi reegleid
Kapten: Lembit Uustulnd ei saa läbi mereta, pereta ega kirjutamiseta
Visioon: tulevikumudel Feadship X-Stream
Herkki Haldre räägib filmilaevadest
Laevanimed läbi aegade
Lõõgastus: Roosimaja rõõmud spaapealinnas
Merekool: Häda- ja hoiatussignaalid
Kuidas kaitsta laeva piraatide eest?
Kapteniküla Käsmu - sadamalinnast suvituskülaks
Tallinna lahe laevaliiklust jälgitakse uuest majast
Slipikohad Eesti põhjarannikul
Alar Volmeri purjetamiskool, 5.osa
Fläsh: luksusjahiga Helsingi turule
Uudised: kaljas Iris läks puhkusele, loodi Eesti Tuletorni Selts, Rootsi purjelaevad Tallinnas, eestlased olid ookeaniületusel edukad, jääpurjetaja Jaan Akermann tuli juuniorite maailmameistriks jm.
Messiuudised: Porsche Fearless 28, Princess 50 ja V85, Mochi Dolphin 54, Bavaria 30 Sport HT, Maxum 2900, Bayliner 320 ja Grand Turismo, VG62, Jeanneau Prestige 385, Skipper 15 Electric, Garmini uued GPS-seadmed.
Messikalender: märts – mai 2008

Autor:  Muhv [ Esmaspäev, 17 Mär 2008 09:24 ]
Teema pealkiri: 

Eelkõnelejaga nõus.

Minu jaoks oli seekordses Paadis neid spordiveerge ikka liig palju. Pole sihukesed asjad elu sees huvi pakkunud, seega sai ajakiri kahetsusväärselt kiiresti läbi.

See pole otsene kriitika, vaid tagasiside meie pere kahelt lugejalt.

Autor:  vuss [ Esmaspäev, 17 Mär 2008 11:07 ]
Teema pealkiri: 

mis, paat oli tasuta jagada? ma jalutasin mööda ja ei piuksugi kostnud sealt.

Autor:  Fonx [ Esmaspäev, 17 Mär 2008 11:49 ]
Teema pealkiri: 

vuss kirjutas:
mis, paat oli tasuta jagada? ma jalutasin mööda ja ei piuksugi kostnud sealt.


Ma jalutasin ka mittu korda mööda. Plaanis oli enne äraminekut osta, et ei peaks kogu messi aja näpus tassima. Kui aga küsima läksin tuli välja, et täiesti tasuta :D

Autor:  Olavi [ Esmaspäev, 17 Mär 2008 14:39 ]
Teema pealkiri: 

Muhv kirjutas:
Minu jaoks oli seekordses Paadis neid spordiveerge ikka liig palju. Pole sihukesed asjad elu sees huvi pakkunud, seega sai ajakiri kahetsusväärselt kiiresti läbi.


Jah, sellist tagasidet võib mõnelt poolt veel anda, et sport ei huvita... Paraku on nii, et paljudes tehnikaajakirjades käib vastav tehnikasport igal juhul juurde ning siis ongi igas autoajakirjas hulk lehekülgi, mida kunagi ei loe, ja samuti paadiajakirjas - enamasti vist küll purjesport, mitte mootorpaadisport. Aga no mitte igas - Kipparilehtis ja Venemestaris vist ei ole sporti üldse või vähemalt mitte nii suures mahus.

Autor:  vuss [ Teisipäev, 18 Mär 2008 16:09 ]
Teema pealkiri: 

va eile avastasin, et ajakiri navigaator on vist otsapidi ajakirja paat kah jõudnud. see siilatsi kirja avaldamine paadis on ok, aga see messikiri mis oli samuti paadi vahel sisaldas üht eriti imeliku lugu kus muidu tore reisijutt, aga juba alguses lugedes avastad, et raudpolt, seal loos tuleb veel siilatsi kiitmine, ja no tunne ei petnud. kiidulaul mis sugune

Autor:  mairold [ Teisipäev, 16 Juun 2009 05:44 ]
Teema pealkiri: 

Mõned Navigaatori lood veebis loetavad: www.24tundi.ee - http://www.24tundi.ee/?r=618

Paljud vanad numbrid ka pdf-ina alla laetavad: http://www.ajakirinavigaator.ee/category/ajakiri

Autor:  kontiki [ Teisipäev, 16 Juun 2009 13:03 ]
Teema pealkiri: 

http://www.ajakirinavigaator.ee/artiklid/jahtklubi-voi-jahtklubi

kellele ja milleks?

tõsiselt - kas keegi viitsib seda hala lugeda ka veel?

Autor:  AndresA [ Teisipäev, 16 Juun 2009 13:15 ]
Teema pealkiri: 

Kas navigaator millalgi eriväljaande ka teeb? sellise kus siilatsi möla sees ei ole?

Autor:  Paadimees [ Teisipäev, 16 Juun 2009 13:22 ]
Teema pealkiri: 

kontiki kirjutas:
http://www.ajakirinavigaator.ee/artiklid/jahtklubi-voi-jahtklubi

kellele ja milleks?

tõsiselt - kas keegi viitsib seda hala lugeda ka veel?


No Sa panid lingi ja ma küll viitsin seda lugeda - Siilatsi naljajutud veavad alati suu kõrvuni :D

Mehe teod paraku mitte :twisted:

Autor:  Mark [ Teisipäev, 16 Juun 2009 13:51 ]
Teema pealkiri: 

Ma lugesin. Ja oskan esitatud küsimusele vastata:

Viktor Siilats kirjutas:
Merendus seisab üleval mõistetel. Nii traditsioonide, autoriteedi, trendide aga ka praktilise igapäevaelu mõistes. Laeva ninaks või esiosaks on vöör, sest nii on see alati olnud. Vööri suunas vaatavad nii kapten kui tüürimees, iga wannabe teab misasi see vöör on ja vööri tuleb pikemalt mõtlemata joosta siis, kui olukord seda nõuab või kui kapten seda käsib. Laeva tagumine osa on mõistagi ahter ja köök on kambüüs. Katsu sa laevas midagi valesti nimetada või pakpoordi ja tüürpoordi omavahel segi ajada!

Lüüvers? Leitvaagen? Või mõni moodsam nimetus, furling?

Nende mõistete tundmisel rajaneb autoriteet ja tsunftitunne. Oleme meremehed.


Täpselt! Just sellepärast peakski meremees ja yachtsman teadma ja teadvustama kahte vankumatut asja:

1) Hea meretava alla ei ole mitte kunagi mahtunud "kõik" ega hakka ka mitte kunagi mahtuma. Hea tava on hea tava.

2) Jahtklubi ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema mingi hoone või rajatis. Organisatsioon, seda küll. Jahtklubi ei erine oma printsiipidelt teistest klubifundamentalismile toetuvatest nähtustest. Tegemist on seltskonnaga kus austus teenitakse välja austusega teiste vastu ning heade meretavade raames.

Aamen.

Autor:  Muhv [ Kolmapäev, 02 Jaan 2013 15:49 ]
Teema pealkiri: 

Viimases Navigaatoris tehakse juttu kavandatavast väikesadamate nõuete (sügavus, faarvaatri laius) karmistamisest. Kui see jutt tõele vastab, siis on kabinetivaikuses sündimas tõepoolest midagi äärmiselt jaburat. Miks - nimelt puudub igasugune tehniline põhjendatus näiteks meie väikseid kalasadamaid, mis on planeeritud kuni 12m laevadele teha sügavamaid kui 1,8m. Need 20 cm täiendavat süvistamist võivad olla kallimad kui kogu ülejäänud sadama rekonstruktsioon. Teisisõnu, kui rakenduvad toodud nõuded, siis kavandatud 2 väikesadama reki rahade eest saab tulevikus teha vaid ühe. Seda, et raha tohutult kuskilt juurde tuleks, suudab endale ette kujutada vaid Ametnik.

Autor:  ruts [ Neljapäev, 03 Jaan 2013 09:30 ]
Teema pealkiri: 

Milline majanduslik põhjendatus on aga teha 1,8 m sügavusega väikesadamaid?
Kalapaatidele, väiketraalidele, kaatritele nagu liiga palju, enamikele jahtidest aga liiga vähe?

Autor:  Muhv [ Neljapäev, 03 Jaan 2013 10:20 ]
Teema pealkiri: 

Rannakalanduses kasutatakse suurimate paatidena 12m kakuame. Võtad sellise süvise, piirkonna madalaima veeseisu ja liidad varu, mis sõltub põhjatüübist ja saadki valdavalt 1,8m (Läänerannikul). Üldiselt ühtib see ka kolhoosiajal olnuga (või tiba rohkem), seega rekonstruktsiooni käigus tuleb teha vaid korralikum hooldussüvendus. Kui hakata selliseid sadamaid 2m peale viima, tuleb tihtipeale paega hakata rinda pistma. Tekib oht kaide aluste liikuma hakkamisele jne. Täiesti mõttetu kui just raha üle ei ole.

Jahtidest ma ei räägi, neile on ka 2m vähe.

Milliseid aluseid oma sadamasse lubada, peaks olema vaid ja ainult sadamakaptenite/omanike asi. Olen lubanud oma kai äärde 2,1m süvisega alust, samas olen sisenemise ära keelanud 1,5m süvisega alusel. Kõik sõltub asjaoludest antud ajahetkel. Nende hindamine on sadamakapteni pädevuse küsimus.

Sadama faarvaatri min laiuse määramine on tegelikult sarnane. Projekteerimises arvutatakse seda vastavuses projekteeritud aluste pikkusele ja faarvaatri pikkusele. Lühikesed faarvaatrid väikestes sadamates võiks IMHO olla ka kitsamad. Tõsi, ise olen siiski tavaliselt 20m teinud - kasutusmugavust silmas pidades.

9. leht 9-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/