KIPPER.EE

Kui siin kirjutatud loost oli kuu mööda läinud, tekkis soov omalegi purjekas soetada.
Meeldima oli erinevate kirjelduste ja andmete põhjal hakanud Becker 27, kuigi mingi hetk käis valikust läbi ka Maxi 77.
Ühel hetkel leidsin blocket'ist pilt-ilusa, rohke varustuse ja väga heas seisus Becker'i.

Sai kokku pandud neljaliikmeline meeskond ja otsisime kõigile sobivat nädala teist poolt, et Stockholmi saarestikust Hiiumaa poole liikumist alustada.

Lühim tee oli otse itta sõites Sõru sadam - 140 nm. Arvestades Bellona kogemust lootsin mootori ja kirdetuulega keskmiselt 5 sõlmelise kiirusega 28 tunniga kohal olla.
Laupäev-pühapäev pidid varuks jääma, soov oli neljapäeva pealelõunal alustada ja reede õhtuks Sõrus olla.

Teisalt surus peale sügis, oktoober oli juba alanud.
Kõige kiuste puhusid pidevalt kõvad (15m/s ja üle) idatuuled (mis mäletatavasti ka Eesti ranniku veest tühjendasid).
Lõpuks paistis nõrga kirdetuulega neljapäev-reede.

Kipperi edit: pealkiri oli "Hilja, Becker 27 Stockholmist Eestisse - VR"

12.oktoober (kolmapäev)
õhtul viiekesi (üks mees tuli autoga Eestisse tagasi) autoga suurde laeva ja Rootsi poole teele

13.oktoober (neljapäev)
Rootsis mööda maad 130 km ja lõunaks jõudsimegi Stockholmist kagus väikesesse sadamasse. Üks positiivne "omadus" konkreetse aluse juures oligi asukoht - enam lähemalt Eestile ei ole Rootsist (kui siis ainult Gotlandilt) võimalik laeva osta

Paar-kolm tundi võttis aega tutvumine, ostu vormistamine, varustuse jahti vedamine ja merel mittevajalike asjade autosse laadimine.
Plaan oli hiljemalt kell 16.00 välja sõita, et paari-kolme tunniga saarestikust välja jõuda.
Hämarduma hakkas seitsme-kaheksa ajal.

See ka õnnestus, väljasõit isegi pea tund varem.
Yanmar'i 8hp mootor potsus kenasti ja purjed tõmbasime üles - kerisime lahti.
Tegelikult võtsime vastu ööd groodi alla ja sõitsime kogu tee eespurjega.

14.oktoober (reede)
Umbes südaöö paiku oli selge, et kirdetuult pole ega tea kas tuleb.
Kui kurss oli 90, siis sõita kannatas 60 või 120 peal.
Ilma purjedeta kursil, ainult mootoriga, kiirus 2 sõlme või isegi vähem.
Laine oli ka tegelikult loodetud alla meetrisest, pooleteise kanti ja no muidugi kodu poolt ka.

Nagu kaardi pealt näha, siis peale Gotlandi liivasaare (kui seda on nii õige nimetada) majaka tule nägemist alustasime pautimist ja see sai üsna selgeks, samuti tihttuules purje järgi sõitmine.

Õhtul kella 20.00 ajal ei olnud veel 2/3 teekonnast läbitud. Siis oli ka juba teekonnale 20 miili lisandunud. Erinevad arvutused näitasid, et enne laupäeva pealelõunat kohale vist ei jõua.

Kaardile vajutades, avaneb suuremalt

15.oktoober (laupäev)
Öösiti olime vahis enamasti kahekesi paari-kolme tunni kaupa. Samas kui tukk peale tuli, siis kobis teine magama ja tunde järgi ajas üleval olija järgmise(d) vahti. Vihma ei saanud terve tee kordagi. Loksutas omajagu, aga ei miskit erilist.

Tehnilise külje pealt toimis kõik väga hästi, ise oleks võinud (ja järgmine kord ka teen) mõtlemata vööriluugi kinni teipida. Sellel oli tihend 10 cm pikkuselt vigane ja vahetevahel vöörile käivatest lainetest leidis vesi mõistagi ka tee kajutisse. Mitte palju, aga piisavalt, et paar madratsit ja asjad vööri pandud reisikottides läbimärjaks teha.

Umbes 12.00 nägime Saaremaa Undva neeme suunas maad.

Sõru lähedale jõudsime kaheksa ajal õhtul. Tuul oli täpselt sadama suunast. Ainult mootoriga kiirus ühe sõlme ümber. Siis kuulas tüür lainetuses üsna viletsalt sõna. Otsustasime edasi ikkagi minna eespurjega ja pautida - kiirusega 3-4 sõlme.
Erinevate rumalate kokkusattumuste tulemusel keerasime laevateelt lõunasse ja avastasime end ühel hetkel madalikult. Umbes kümnel korral paarikümne minuti vältel kraapis kiil põhja, kiirus õnneks suur ei olnud ja tuul ning lainetus aitas igal korral uuesti liikuma.
Tagantjärele kontrollides miskit ei juhtunud. Ei oska arvata, kui palju kraapeid eelneva 38 kasutusaasta jooksul tekkinud on. On tunne, et ehk on konstruktor piisava tugevusega arvestanud ja mitte liiga õrnaks projekteerinud seda laeva.

Ainult, et selle ähmi ja raputamise tulemusel oli eespurje soodiots üle parda libisenud...
Muidugi leidis see tee ka ümber kruvi võlli...
Selle avastasime alles siis kui sadamas otsad kinni olid. Korraks võttis sadamasse sisse sõites mootoril pöörde maha ja sel hetkel tundus see imelik, aga hiljem muidugi oli hea meel, et sel hetkel mootoril jõudu piisavalt oli ja "soodi otsa haardest end läbi näris".
Läbinud olime 198 miili.

Sõru'sse see laev ei jäänud, aga Eestis olime kohal.
Peale öö magamist, ahtri üles tõstmist ja soodi jäänuste eemaldamist võlli ümber, oli edasine lihtsalt purjetamine - mootori kaasabil või ainult tuulega, sõltuvalt selle suunast. Hilja õhtul jõudsime Virtsu.

Jällegi tänud kõigile meeskonna liikmetele
ja ka Tõnule (tollboy) kes aitas nõu ja auto transpordiga keset ööd Virtsus.
Samuti tänud poom'ile, kelle Becker'it ma vaatamas käisin ja kellega konsulteerisin, mis on erinevate mudelite head-vead.
Ja ka Sõru sadamakaptenile - aitäh!

Jälle üks kaunitar Eesti vetes seilamas ! Veelkord palju õnne kaunitari puhul ning jääme huviga järge ootama !

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601

Üleeile öösel tegi minu laev selleks aastaks viimase sõidu ja "maabus" 120 km sõidu järel talvitumiseks mulle õuele. Siit on lähima mereni 45 km.

Palju õnne!
Nägin teid tol hommikupoolikul Sõru sadamas. Sel aastaajal seal eriti palju aluseid just ei seila...

_________________
Kohtume veel!

Tänan!
Jäi meelde, et üks kalamees oli jahi kõrval ja paar meest läksid autoga vist ujuvsauna poolt vee suunas.
Aga muidu oli üsna vaikne seal tõesti.
Samas, kui tööd sadamas kunagi lõppevad (praegu olid suure mere poolsel küljel väga hirmutavad terastalad turritamas), siis meeldivalt laevatee kõrval sissepõikeks koht. Seda enam, et enne Eestist lahkumist või tagasi tulles hea koha peal.

Purjeka nimeks sai Hilja.
20.aprillil tegime maad mööda sõidu mere äärde ja vette ta jõudiski.

Tänaseks on 40 nm kiilu alt läbi käinud.
Neist esimene paarimiiline ring sadama ümbruses, teise sõiduga võtsime ära remondis oleva Sviby sadama ja kolmas (seni kõige pikem) reis viis Heltermaale (kus peale praamide, piirivalvelaeva, väikese mootorpaadi ja kaldal pukkidel oleva jahi - olime ainuke alus sadamas).

Pilt Vormsilt

Ma olen alati öelnud, et parem Hilja kui Helga.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/

Ja jälle nägin teid - seekord Heltermaal! Vaatasin just, et kes need nii mõnusasti purjekal päikesepaistes peesitavad
Ja nii lahe nimi purjekal - palju õnne! Meil seisab ka sama töö ees, vaja alusele uus nimi panna.
Ehk veel kohtume veel!

_________________
Kohtume veel!

Sai selle purjekaga sõidetud 2 hooaega - 2017 ja 2018
Esimesel suvel kogu Eesti lääneranniku sadamad ja natuke ka Muhu Väina nuusutatud.
Lisaks kõik Haapsalu Jahtklubi poolt korraldatud regatid.
Väikese ringi tegin Tammisaari (Ekenäs) arhipelaagi ja Jüssaro saarele ning tagasiteel Naissaar koos Prangliga ka ära "katsutud".
Miile kogunes enam-vähem 1000.
Käesoleval hooajal tegime pikema otsa Gotlandile ja tagasitee kulges Irbe majakas - Ruhnu kursil.
Sinna juurde veel Osmussaar, Pakrid, Aegna ning jälle Naissaar.
Pole veel kõike kokku löönud, aga umbes tuhande kanti peaks jälle tulema.
Septembris leidis "daame" endale uued austajad ja jätkab miilide mõõtmist Kessu nime all.

Noore Hilja ristime kevadel ja võib-olla kirjutan tema kulgemistest edaspidi teises teemas!

Äkki soovitad Tammissaari/Ekenäse piirkonna külastamiseks mõnda kohta? Tahaks ka ise uuel hooajal sinna vaadata.

_________________
carpe diem