Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 85 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 04 Mai 2011 20:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
Kajutiseintel olev kontaktliim tuleb ka atsetooniga maha. Täitsa kenasti.
Ostsin Ãŧhe värvieemaldusgeeli ahterpiigist värvi mahavÃĩtmiseks. Eelmine omanik on selle millegagi Ãŧle plätserdanud, millest enamus tuleb pahtlilabidaga lahti :) Vett see värv järelikult ei kannata. Aga vÃĩibolla läheb just seal seda Soudali sprayd vaja, sest nÃŧhkimiseks pole see koht kÃĩige mugavam.

Kajutiseintele tuleb Seawall Nevotexist. See on mÃĩeldud kajutite jaoks, kummine pÃĩhi, veniv. Peamine pÃĩhjus, mis panna paks materjal pole mitte helide summutamine vaid kondentsi vältimine. MÃĩnusam ju kui kÃŧlm vesi hommikuks kÃŧlje alla ei voola :)

Oleme paar päeva kere parandustÃļÃļdega tegelenud. Otsus Noblessnerisse tulla oli 100 % Ãĩige - korralik tÃļÃļkoda, oskajad mehed Ãŧmber, kes väärtuslikku nÃĩu jagavad. Üksi kusagil vÃĩsas tehes oleks Ãĩigete tÃļÃļvÃĩtete leiutamise peale kulunud igavik. + aeg, mille sa kulutad mÃĩeldes, kas see, mis tehtud on ikka Ãĩigesti, vÃĩi peaks kuidagi teisiti tegema vms.

Praegu on selline kosmoseÃŧlikonna tÃļÃļ: kombineroon, sÃŧsinikumask ja tihedad kaitseprillid. KÃĩik katkised ja ämblikuvÃĩrksed kohad on relakaga maha lastud. NÃŧÃŧd siis vormimine vÃĩi lamineerimine (kuidas keegi kutsub). Aitäh Alekseile, kes tähelepanu juhtis, kui kehvasti oli ja ette näitas, kuidas Ãĩigesti teha! Pärast päevakest harjutamist hakkab juba välja tulema. TÃĩepoolest, seal pole midagi keerulist, täpselt nii nagu Mark vÃĩi teised siin on kirjeldanud: lihvid katkise osa maha ja väga sujuvalt sealt Ãŧmbert ka ning hakkad rebitud mati tÃŧkke peale lamineerima, alul väiksemaid, pärast suuremaid. Enne kleepimist lÃļtsutad tÃŧkid klaasi peal läbipaistvaks. Aga tÃļÃļvÃĩtteid oleks enne alustamist hea kÃĩrvalt näha :)
See lakke lamineerimne, mille vÃĩimalikkusest eespool diskussioon tekkis, polegi kÃĩige hullem. Serv peab olema mati servaga tasa, muidu hakkab matt oma raskuse tÃĩttu alla vajuma, aga Ãŧldiselt hoiab vaik kihid koos ja Ãŧlearuse serva saab kohe kääridega maha lÃĩigata.

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 05 Mai 2011 10:17 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 09 Apr 2009 17:15
Postitusi: 242
Asukoht: Rapla
Klepsuliimi ja muu sellise vÃĩtab hästi maha toluool vÃĩi tolueen.Ise kasutasin vanadest klepsudest järgi jäänud olluse eemaldamisel klaasidelt ja värvilt,katsetasin ka igasuguseid aineid,kuid see andis kÃĩige parema tulemuse.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 05 Mai 2011 16:35 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 14 Mär 2004 19:36
Postitusi: 755
Asukoht: Muhu
Meerschwein kirjutas:
Aga vÃĩibolla läheb just seal seda Soudali sprayd vaja, sest nÃŧhkimiseks pole see koht kÃĩige mugavam.

See konkreetne Soudali asi peaks küll liimieemaldi ( Adhesive remover ) olema, kas ta värvi võtab ei tea?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 15 Mai 2011 15:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
Pilt

Niisiis - tüütut tööd veel ikka jätkub, enne kui maski eest saab võtta.
Praeguseks on klaasmati asemel juba lihvija käes, nii et asi edeneb!

Aga - tööd tuleb juurde ka - kruvisime kiilu ära. Kui pealtvee keretööd tehtud, tõstame kere treilalt pukkidele ning teeme kiiluümbruse. Kardetavasti on seal tohutud praod, mis on tekkind sellest, et Svensonid on ehitades roostevaba asemel pannud alumiiniumplaadid. Saab näha.

Sellise töö juures on muidugi aega unistada. Näiteks ahterstaagi kinnitusest (mis Albin 57 on nagunii isetehtud). Vaatan mina nii ja naa - praegune ahterstaak kinnitus kolme 5 mm poldiga ahtripeegli külge. Ühelgi detailil mingit vigastust ei ole märgata, seega kinnitus on olnud piisav. Aga see kinnitus on jalus ja segab!

Seega plaanin (PriitV, ootan Su vastuväiteid!) kinnitada ahterstaagi reelingusse, kahele poole laiali.
Loen mina poldid ja kruvid üle ning mis ma saan: endise 3 poldi asemel 8 polti ja 8 kruvi, viimased on ka võimalik asendada 4 poldiga (kokku 12 polti). Mul on tunne, et see on ju igal juhul tugevam... Ma ei sa aru, miks seda reelingusse kinnitatud ahterstaaki neatakse?

Pealegi, Albin 57 vöörstaak kinnitub viie M5 poldiga, mis läbivad nii tekki kui keret, ning see on piisav...

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 15 Mai 2011 18:11 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1764
Asukoht: Tallinn
Ainus jama on see, et ahtrikantslid ei ole täpselt sama nurga all mis ahterstaak. Puhas füüsika miks see hea idee ei ole - üks komponent on nii | ja teda tõmmatakse ülemisest nukast sellise nurga all: /

Kui aga kinnitada ahtrikantsli taldade juurde siis on asi igati OK.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 15 Mai 2011 18:45 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
AndresA kirjutas:
Ainus jama on see, et ahtrikantslid ei ole täpselt sama nurga all mis ahterstaak. Puhas füüsika miks see hea idee ei ole - üks komponent on nii | ja teda tõmmatakse ülemisest nukast sellise nurga all: /

Kui aga kinnitada ahtrikantsli taldade juurde siis on asi igati OK.


Aga ei tõmmata ju :) Ahtrikantsel ulatub ju külgedele meetrijagu. Ja jõud, mis teda ettepoole tirib, peaks olema jaotatud nii ahtripeeglist tirimise kui külgedele surumise vahel. Ahtrikantsel ise on ju kuramuse tugev asi, mis peaks kõigele vastu pidama. Täpsustuseks, plaanisin teha kinnituse mitte ahtrikantslite keskmiste nurkade külge, vaid välimiste, paadi nurkade (vabandan, et terminit ei tea) külge.

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 15 Mai 2011 18:59 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1764
Asukoht: Tallinn
no tegu pole võistluspaadiga, arvatavasti pole seal erilisi jõude ega ülekandeid. kui me aga räägiks nt 30-50m2 spinnakerist, siis tuule ja lainega tuleks seda jõudu sinna taha natuke liiga palju ja oleks mõistlikum ikka teha nii nagu kõik paadiehitajad viimseni seda teinud on ning kinnitada ahterstaak seestpoolt ahtrikantslit teki külge.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Mai 2011 00:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Meerschwein kirjutas:
Seega plaanin (PriitV, ootan Su vastuväiteid!) kinnitada ahterstaagi reelingusse, kahele poole laiali

Albin57 puhul ma küll sellele vastu ei vaidleks, pigem on see suisa mõistlik lahendus. Saad ahterstaagi, mis on piisavalt kõrgel ja ei sega roolimehe kiiret kohavahetust. Kuna jaht on juba algselt projekteeritud ahterstaagita, on tema vandid/parduunid nii säätud, et võtavad enamuse koormuse endale ja ahterstaak on vaid murdtaglase painutamiseks. Kui kantsel on kõvasti kinni, ei ole seal kunagi nii suurt jõudu, mis need küljest ära väänaks. Ja palju sedasorti jahtidega ikka tõsimeelselt võidu aetakse ehk masti vibusse tõmmatakse?

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 24 Mai 2011 20:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
Tere kipperlased!
Meriseal käisid keset haljendavat maikuud väga häbelikud päkapikud ja tõid profi-pahtli! Minu suurimad tänud! Võtsin selle kohe kasutusse ja pärast kolmandat-naljandat korda hakkasin juba pihta saama sellele kogusele, mille ma 5 min jooksul ära suudan kasutada :) Ärgu päkapikud muretsegu, ma olen ikka üsna kokkuhoidlik ja kaalun koguseid juveliirikaaluga :)

Täna jõudsin pardad ka 400se liivapaberiga kõva tuule käes üle lihvida. Serva parandusi tuleb veel kruntida-pahteldada-lihvida-kruntida. Aga see on juba hoomatav kogus tööd!

Homme tõstame Merisea tõenäoliselt pukkidele, et põhi ette võtta. Albin 57 omanikud, värisege nüüd, sest te võibolla ei taha teada, mis seal põhja all TEGELIKULT toimub! Luban, et edastan reportaaži.

Värvimisest.
Järjekord on siis selline:
klaasplasti parandused
Wilckensi epokrunt
pahtel
epokrunt
Wilckensi DD-Hartlack (Tänud Indrek66le!)

Mida ja kui palju nüüd siis siledaks lihvida? Et näiteks lihvin 400se liivakaga enne värvi ka krundi uuesti siledaks. (Kogu kere, st vana värv on juba tehtud.) Aga edasi?

DD-Lacki võib peale kanda kas pintsli, rulli või püstoliga. Väga mitmed selle töö mehed on väitnud, et kui pole enne püstoliga proovinud, ära hakka jamama. No tõesti, kui nii, siis nii.
Millega siis: Rulliga? Pintsliga?
Tasapisi hakkab mule kohale jõudma, et kogu kere tuleks pärast värvimist (kas siis pärast iga värvikihti?) vesiliivakaga käsitsi siledaks nühkida. PriitV, kuidas Sina oma Juliaga tegid (Sinu Julia-jutt polnud ka just selle koha pealt kõige selgem, vabanda, kui see oli minu süvenemise probleem)? Nii lihvisidki? Kogu kere mitu korda käsitsi siledaks? Veega? Ja mitmese liivakaga? Ja kõige viimaseks poleerisid ka?

Karestamine. Kogu tekk on väga sügava faktuurse mustriga. Iseenesest ma pole seda rikkunud, nii et võiks ju uuesti lihtsalt üle värvida. Kas see DD-Hartlack oleks teki jaoks sobimatult läikiv? (Ma ei hakka tekist uuesti pilte panema, need on eespool olemas.) Katsin umbes samasuguse struktuuriga vööriluugi üle ja see jäi küll veel krobeline... äkki piisab ka teki jaoks, kui katan värviga ning kui ikka on sigalibe, saab sinna hooaja lõppedes midagi peale plätserdada? Mul on tunne, et krobelise pinna tekitamine tuleb mul palju paremini välja kui sileda :) Tim teab.

Ahh, nagu ma juba ennist ütlesin: valesti mõtlemine ei maksa midagi.

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 25 Mai 2011 09:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Meerschwein kirjutas:
Millega siis: Rulliga? Pintsliga?
Tasapisi hakkab mulle kohale jõudma, et kogu kere tuleks pärast värvimist (kas siis pärast iga värvikihti?) vesiliivakaga käsitsi siledaks nühkida. PriitV, kuidas Sina oma Juliaga tegid?


Mina: kuna ma ei ole absoluutselt mitte ühegi asja puhul viimistlus"pede", siis ei sooritanud mitte ühte ainsamat üleliigset liigutust liivapaberi ega poleermasinaga! Ma sain seda nautida Saili mudeli tegemisel, kus selline peegelpind on möödapääsmatu, Julia on mõnusalt laineline ja suisa "auklik", eesmärk oli ju uus värvkate ja jaanikuks merele, mitte kuupikkune pedetsemine. Ehk mul on peaaegu alati ÜKS küsimus: kas keegi on näinud Looduse poolt loodu hulgas peegelpindse kehaga ujuvat looma aga ka absoluutselt sirgeid tasa- ja rõhtpindasid??? Mina ei ole ega näe ka kunagi. Ehk platspaatide puhul on selline kõrgläikes peegel tehnoloogiline paratamatus detaili vormist kätte saamiseks, mitte midagi muud. Ilus - teatud mõttes küll aga kas primaarne, on iseküsimus. Minule piisab veluurrulliga värvitud kergest apelsininahast küll ja enamgi, viimistlus"pedele" mitte.

Mis nüüd puudutab DD-hartlacki, siis see on SIGAlibe!!! Mull jäi aja- ja hetkelise rahapuudusel karestus tekile kandmata ja märja tekiga seal püsti hästi ei seisa. Isegi siis, kui all on vana karestus nagu Julial jäi. Igal juhul tasuks viimane kiht peale kanda karetsusainega (liiv või spetsmaterjal). Albini vormist tulev karestus täitub värviga ja muutub ka libedaks. Sai nüüd selle pika reisi jooksul nähtud ilmapalli kõvemaid reissereid, küll puruks tehtuid kui kohe pikematele sõitudele minevaid, hard-core pikaotsapurjekaid, niisama lugematul hulgal meile siin tundmatuid jahitõuge jne. Kõigil neil on suhteliselt sarnane ühine omadus - käsitööna valminud veesõidukid, kus tekk karestatatakse servast-servani tolle karestus"liivaga" või on seal kas tiik või uus tehiskate. Läigivad tilu-lilu masstoodangu riistad. Sina tegeled praegu käsitööga ehk juba one-off paadi viimistlemisega, seega masstoodangu paratamatut läiget taga ajada on liigne energia raiskamine.

Mis puudutab püstoliga värvimist, siis selle tavalise õhk/värv madalsurvepüstoliga pole suurt mõtet tolmutada, sest pead värvainesse liiga palju lahustit panema ja ka värvikiht jääb jube õhuke. Samas kui rentida Hansa Maalrist see kõrgsurve kahekomponentse prits (airless-seadmed), mis vaid toore jõuga värvi pihustab, siis saab töö kiirelt tehtud, on lihtne ja ilus. Sellega värvisime toda 13-meetrist alutraalerit, mis siiani kahjuks vist Marki juures edasi ehitamist ootab. Aga see oli ju 2 korda pikem ja u.6+ korda suurema värvitava pinnaga elukas...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Viimati muutis PriitV, Neljapäev, 26 Mai 2011 01:53, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 25 Mai 2011 11:03 
Eemal

Liitunud: Reede, 17 Dets 2010 21:22
Postitusi: 129
Asukoht: Läänemaa
Kuidas saavutada maksimaalselt hea tulemus DD Hartlackiga? Millise rulliga värvida? Või hoopis pintsliga?

Aluspind on 2 komponentne epoksiidkrunt, mille lihviks korralikult siledaks enne kattevärviga alustamist.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 25 Mai 2011 12:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mina värvisin mõlemaga, nii peenikese veluurrulliga kui korraliku pintsliga. DD Hartlack on isetasanduv ja minu arust tegi ta seda väga hästi. Pintslit oli vaja nurkade korralikuks värviga katmiseks.

Vaatasin oma pildid üle, kuna ma lasin teki ju vesiliivapritsiga üle, lisaks sai teist veel lintlihvijaga töödeldud ja pahteldatud, siis oli palju laminaati väljas. Oli piisavalt topcoati, sellega tegin esimese paksu kruntimise/pahtelduse ja selle lihvisin küll nii enam-vähem siledaks ja alles siis värvisin EPO-krundiga ning tagatipuks kiiskavvalgeks.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 25 Mai 2011 19:11 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
Priit,
lohutasid mind kõvasti! Mina pole ka mingi viimistluspede, kõige rohkem hakkab mulle vastu kui potjomkinlus kohtub pedendusega. Maakeeli: pole mõtet absoluutselt igat kriimu välja lihvida kui selle paadiga kavatsetakse sõita! Ega ma seda ilu kalade jaoks ei tee, aga praegused arutelud pinna sileduse üle käivad peamiselt kalade vaatenurgast. Ekstaole. Kui ma ta täitsa siledaks lihvin, sobib Merisiga vaid näitusele panna, sest kuidas ma magada saan, kui mõni liivatera võib näiteks vendri ja kere vahel mikrokriimu tekitada, veel hullem, keegi astub pardale, liivatera (muidu nii valge) talla all :)

Tegelesin täna näiteks tekiserva aaluse lihvimisega... päeva lõpuks imestasin ise ka. Nüüd aitab. Tuleb tähtaega silme ees hoida, mis siis, et enesele teen, päevad on ikka loetud.

Kiilplokile tõstan homme, sest plokki uurides ja pehmendust ära võttes selgus, et see vajab keevitamist. Siis teen põhja ja värvin üleni.
Rulliga.

Auka, mind ka ei koti see apelsinikoore pind, mulle tundub ka märksa olulisem, et saan lahustivabalt värvida ja et saan sellega ise lihtsalt hakkama. Noblessneris on ilmselt teised standardid, peavadki olema, seal on vaja, et suure mersuga treppi sõitva kliendi paat läigiks nagu prillikivi. Noh, üleandmise hetkel vähemasti.

Priit, mida mõtled karestusliivaka all? Nagu karukeel? Relaka otsas? Või midagi muud? Millist karestus/ matistusainet kasutada? Internationalil on selline asi: Matting Additive matisti 2-komponentsetele, küll ta sobib Wilckensile ka :) Aga min tellimiskogus on 6 purki. See on liiast.

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 26 Mai 2011 02:17 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Meerschwein kirjutas:
Priit, mida mõtled karestusliivaka all?

Mitte liivapaber vaid karedust tekitav materjal, mida lisatakse värvile. Kuna Wilckens oli Julia tegemise ajal alles Eesti turule tulemas ja mulle toodi purgid eraldi Saksamaalt kohale, siis ei taibanud kohe ka antislip-ainet küsida. Nüüd tundub, et neil on selline asi laos olemas, kui kodukalt vaadata. Nimeks Antislip Additiv. See peaks siis muidu ligalibeda teki karedaks tegema. Karta on, et pean ka ise korra sama tee ette võtma ja uued karepinnad peale joonistama. Mis ta endast täpselt kujutab, ei tea kuna pole ju kasutanud.

Kuid on ka igasuguseid muid sarnaseid tooteid peaaegu igal tootjal pealeliimitavatest mattidest jämeda liiva sarnase sisse segatava aineni.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 26 Mai 2011 20:06 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
Pilt
Merisiga enne kiilplokile tõstmist. Vaadake, millised laiad tropid! Mõnus :)

Pilt

Siga seelikuga pärast tõstmist.

_________________
Kohtume veel!


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 85 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group