Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Teakita toomise lugu
PostitusPostitatud: Neljapäev, 09 Juun 2011 00:51 
Eemal

Liitunud: Reede, 17 Juul 2009 23:20
Postitusi: 84
Asukoht: Tallinn
Mõte natuke suurem jaht (27-32 jalane) hankida oli meil Viljariga peas mõlkunud juba umbes aasta. Talve läbi kestnud paadi valimine päädis sellega, et sõelale jäid 5-6 Rootsis müüdavat 27-31 jalast alust. Kui lõpuks neist ühe hind kahe langetamise järel u 50 000 SEK-i võrra langenud oli, otsustasime paate vaatama minna. Aja suhtes saime siiski kokkuleppele ainult selle sama paadi omanikuga, teised kaks ei reageerinud kirjale üldse ja üks tõdes, et see nädalalõpp, kui me minna plaanisime, ei sobi talle mitte. Õnneks oli see ainus müüja selle võrra leplik, et oli nõus paati nädala võrra ilma muid tehinguid sõlmimata hoidma, kuniks me sinna jõuame.
Esimest korda käisime paati vaatamas mai alguses. Peebuste oli õnneks lahkelt nõus kaasa tulema. Kuna paat oli ilus, tundus piisavalt heas korras olevat ja müüja oli nõus teda veel mõned nädalad oma kulul sadamas ootel hoidma, siis oligi asi sisuliselt otsustatud ning jäi veel vormistuslik külg ja ära toomine.Pilt

Müüja oli nõus, et sisuline leping sai kohapeal käesurumisega sõlmitud, vormiline osa järgneva nädala jooksul posti teel kahes eksemplaris rootsi ja inglise keelsena alla kirjutatud. Samaaegselt hakkasime Eestis kindlustuse vormistamisega tegelema, sest Rootsis on kindlustus kohustuslik ja müüja poolelt sai see mai alguse seisuga läbi.
Raha osas leppisime kokku, et teeme ülekande u kahe nädala jooksul pärast paadi ülevaatamist. Sularahaga sebimist ei soovinud ei müüja ega meie.

Edasi ootas ees kõige põnevam osa, paat koju tuua. Teekonna plaanitud pikkus oli u 600 nm, meeskond 4-5 inimest, et saaks enam-vähem 24/7 sõita (2 inimest vahis), aga samas ka normaalselt puhata ja reisi kestuseks u 9 päeva koos lähtepunkti kohale jõudmisega. Oluliselt üle nädala ei saanud keegi meist hetkel toomisele kulutada ja suvepuhkuseni ei oleks saanud paati nii lihtsalt seal edasi hoida.
Õnneks oli Peebuste jälle nõus kampa lööma ja nii oli meid juba kolm olemas. Juurde tulid veel Marge ja Tanel ja oligi seltskond koos.

Järgmine huvitav mõtteharjutus oli välja rehkendada kuidas selline viieliikmeline seltskond kõige parema hinna/mugavuse suhtega Tallinnast lähtesadamasse (Göteborgist u 80 km kaugusel) saada.
Pilt

Pärast kõiki arvutusi selgus, et kõige optimaalsem on sõita laevaga Stockholmi, rentida sealt auto nii, et selle saaks võimalikult reisi alguspunkti lähedal tagasi anda ja siis orgunnida kohapeal nt müüja abiga viimane väike jupp auto loovutuskohast sadamasse. Autorendi kontoreid on Rootsis väga palju, aga lõpuks jäi kaalule ainult Hertz ja neilt saigi auto renditud.
Toiduvarud said kõik hangitud Rootsist, ainult algatuse rumm ja õlu sai kodust kaasa võetud.

Sõitu alustasime 30.05. Esialgne plaan oli küll liikuma hakata 29. mai pärastlõunal, aga kuna tuul sadamas oli 10-15 m/s ja vihma sadas, siis lükkasime väljasõidu järgmisele hommikule.

Esimese ööpäeva sõitsime müüja vihje järgi saarestikus, sest Göteborgist põhja poolt tulema hakates satuks muidu Atlandi tuulte ja lainete kätte, aga saarestikus oli piisavalt rahulik. Esimese päeva lõuna paiku selgus, et mootor kipub üle kuumenema. Sai siis peatus tehtud ning Peebuste ja Viljar debugisid olukorda. Selgus, et jahutussüsteemis oli õhku. Pärast õhu välja laskmist ja vee lisamist käitus mootor järgneva 7 päeva jooksul igati ontlikult.

31. mai õhtuks jõudsime Helsingöri (selleks ajaks olime läbinud 184 nm), see jäi küll kursist veidi kõrvale, aga alkovarud tahtsid enne pikka sõitu täiendamist ja pealegi ei olnud vähemalt mina kunagi varem Taanimaa pinnale sattunud, mistõttu oli see igati tore kõrvalepõige. Helsingöri sadam on küllalt suur, aga külaliskohti ei olnud seal üldse tähistatud, mistõttu võtsime lihtsalt esimese ettejuhtuva sobiva koha. Pärast selgus, et täitsa õigesse kanti olime sattunud. Sadamakontor oli sadama teises servas (u 500 m eemal) ja avatud oli see vaid hommikupoolikuti, teenuste eest tasumine käis miski kavala automaadi abil. Sadamamaks 130 Taani krooni, elekter tuli lisaks maksta, samuti soe vesi pesemiseks. Wifi pidi olema vaba, aga paraku see ei toiminud.

Kolmapäeva hommikul tegime osturingi ja väikse jalutuskäigu Helsingöri linnas, mille käigus selgus ka, et sealt Rootsi gaasisüsteemile sobiva ühendusega ballooni ei saa.
Pilt

Pilt

Niisiis võtsime kursi otse üle väina Helsingborgi, et osta gaasi ja diislit. Paraku ei saanud me gaasi sealtki ja jätkasime teed plaanitud kursil lõuna poole. Järgmiseks põikasime sisse Råå sadamasse, kust saime lõpuks gaasi. Edasi jätkus sõit Taanit ja Rootsit ühendava Öresundi silla suunas. Tuul oli meeldivalt bakstaagist ja kiirus püsis genuaga ja ilma mootorita 5-6 sõlme ringis. Teisipäeval sadas veel vihma ja oli tuult kuni 20 m/s, kolmapäeval vaibus tuul päeva jooksul ja pilvitus kadus ka juba lõunaks ära, edasi oli üksnes päikest. Sillani jõudsime kesköö paiku.
Pilt

Edasi sõitsime vahelduva eduga purjetades, mootorpurjetades või puhtalt mootori jõul kuni Ölandini, kuhu jõudsime reede varahommikul (logi näitas Helsingörist 175 nm). Tegime 6 tunnise peatuse Grönhögeni sadamas, kus täiendasime diisli ja toiduvarusid, saime pesul käia ja prügi ära visata. Kuna ilm oli soe ja tuulevaikne, siis sai seal ka korraks mastis käidud, et püüda loksuvat "windexit" paremini kinnitada ja ühtlasi aru saada, kas tuulemõõtjal on miski lihtne viga (juhe lahti vm), mida saaks kergelt parandada. Paraku selgus, et kumbki viga tahab põhjalikumat süvenemist, aga samas sai vähemalt selgeks, et "windex" hoolimata väiksest loksust ei kuku sealt niisama naljalt alla.

Lõuna paiku jätkasime teed Gotlandi suunas (minna u 80 nm Gotlandi lõunatipuni ja edasi 40 nm piki saart põhja poole). Tuult ei olnud kogu reedese päeva ega öö jooksul peaaegu üldse.
Pilt

Laupäeva lõunaks olime Gotlandi idapoolseimas sadamas – Herrvikis (logi järgi oli sõit Ölandilt Gotlandile 124 nm). Kuigi sadama info põhjal oli teada, et seal tanklat ei ole, lootsime siiski, et ehk õnnestub kuidagi mõnikümmend liitrit diislit saada, et ei peaks enne Eesti poole teele asumist enam kusagile kaugemale kütust hankima minema. Lootus täituski – ühe kalapaadi juures askeldanud onkel, kellelt diisli kohta sai küsitud tõdes, et müügil seda lähikonnas pole, aga 20-30 L võib ta ise meile müüa. Õnneks oli ta reipalt nõus eurosid vastu võtma – Rootsi kroone oli meil liiga vähe. Üks järjekordsetest tagantjärgi tarkustest oligi see, et sularaha tasuks ikka piisavalt palju kaasa võtta, sest väikestes kohtades ei saa sageli kaardiga maksta. Kella 14 paiku asusime teele Eestimaa suunas. Tuul oli piisavalt tugev ja hea nurga all nii, et saime taas paar kolm tundi puhtalt purjede jõul liikuda.
Pilt

Pühapäeva hommikul vist u 11 paiku hakkas lõpuks Sõrve poolsaar silmapiiril paistma. Terve pühapäeva seilasime (vahelduva eduga mootori, purjede ja mõlema abil), mingil hetkel hakkas Hiiumaa paistma ja samas jõudis juba õhtu kätte. Kogu öö vastu esmaspäeva sõitsime, hommikuks olime Dirhami kandis.

Tallinna lahele jõudsime 06. juuni õhtupoolikul. Selleks ajaks oli tuul jälle kosunud, aga paraku puhus ta meile otse vastu ja lainetus oli kah parasjagu tülikas. Purjed olid üleval, aga mootoriga sai ikka juurde aidatud, et rutem koju jõuda ja siis avastas Viljar, et mootori temperatuur tõuseb jälle kahtlaselt kiiresti. Kontrollimine tõestas, et vesi oli jahutussüsteemist jälle kadunud. Lasime taas õhu välja, lisasime vett ja lootsime, et probleem on kuni sadamani lahendatud, aga nii lihtsalt me seekord ei pääsenud. Pärast ühelt ja teiselt poolt uurimist tuvastas Tann, et kahes lõdvikus on suured augud ja jahutusvesi jookseb sorinal pilssi. Tann sai siis oma rinnakorvi ohvriks tuues lainetes kõikuvas paadis pea alaspidi kõõludes McGyver teibiga lõdvikud lapitud ja kella 18 paiku jõudsime Vanasadamasse. Seal võttis meid kahel käel ja tavapäraselt naerusui vastu Kalle Kuus koos Madis16 ja Arvo Tarvisega. Niigi oli rõõm koju jõuda, aga selline südamlik vastuvõtt pani i-le sobiva punkti :D
Pilt

Viljari ja minu poolt veelkord suurimad tänud Peebustele, Margele, Tannile mõnusa seltskonna ja abi eest kojusõidul ja Kallele ettevalmistuste, nõuannete ja sooja vastuvõtu eest.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 09 Juun 2011 08:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 10 Nov 2003 14:52
Postitusi: 137
Asukoht: Tallinn - Võsu
Ja mina arvasin saalingus rippuva eesti lipu järgi, et mingi soomlane on mu kainaabriks sattunud. Õnnitlused naaberjahilt :P


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 28 Juun 2011 07:31 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Jaan 2006 15:30
Postitusi: 242
Asukoht: Maailmameri
Ilus laev ja mõnus reisikiri. Äitäh!

Kas saaks purjeka kohta ka andmeid?
Vahepeal on aega mööda läinud. Kas on veel mingeid vigu välja tulnud?

Niisama uudishimutsen, sest loetud on kasutatud jahi ostmisest palju, aga reaalne elu pakub alati midagi uut ja huvitavat.

_________________
You must then know the sea, and know that you know it, and not forget that it was made to be sailed over. J. Slocum


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 28 Juun 2011 22:11 
Eemal

Liitunud: Reede, 17 Juul 2009 23:20
Postitusi: 84
Asukoht: Tallinn
ullar kirjutas:
Kas saaks purjeka kohta ka andmeid?
Vahepeal on aega mööda läinud. Kas on veel mingeid vigu välja tulnud?


Paat on 31 jalane B 31 mark II, 1977. a Rootsis ehitatud, purjepinda 35 m2, mootor on Yanmar YSB 12 (igavene lärmakas diisel).

Jah, aega on läinud, natuke on sõita saanud, õnneks mingeid suuri tüngasid ilmsiks ei ole tulnud, aga üht-teist oleme siiski nokitsenud. Tuulemõõtja sai alla toodud, siit ja sealt otsast teda uuritud, aga paremaks asja ei saanud, tähendab olemasolevate andmete ja teadmistega ei oska temaga midagi tarka peale hakata – osutus teine märksa peenemaks ja keerukamaks aparaadiks kui mina arvata oleksin osanud. Seega tuule kiirust ei näita ta meil endiselt.
Mootori jahutusvee lõdvikud said vahetatud, samuti mootori õli ja mootor töötab nüüd ilusti, ei mingeid ülekuumenemise probleeme enam. Ime, et need vanad lõdvikud just nii kaua vastu pidasid – oleks ikka olnud olulisemalt täbaramaid hetki nende lappimiseks, aga kodusadamas oli seda päris mugav teha.
Mageveepump andis kah just koju jõudes otsad, veepaak sai tühjaks, pump tõmbas vist sõõmu õhku sisse ja jäi vait. Selle sai Viljar siiski korda tagasi ja edaspidi püüame ettevaatlikumad olla paagi kuivaks pumpamisega.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group