Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 167 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 12  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Neman 2. tarmo4
PostitusPostitatud: Neljapäev, 19 Juul 2012 21:23 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Apr 2012 21:37
Postitusi: 219
Asukoht: Tallinn
Olles juba ca aasta ühe vanakese vene alumiiniumpaadi, mida vahepeal ähvardas kuri saatus metalliveski näol, omanik, sai mõni aeg siinset suurepärast foorumit niisama sirvitud ja räägiks nüüd ka ise väheke oma tegemistest ja ehk saab ka väärt nõuandeid ehituse käekäiku kajastades.

Teemat tegema innustas kasutaja Adolf (aitäh talle) loodud sarnase paadi remondilugu.

Minu paat on pärit Viljandimaalt ning suurema osa oma veesõitudest on teinud vene ajal jõgedel ja järvedel kestvusvõistlustel osaledes, omades 30 hj Vihri mootorit. Mis või kas temaga varasemalt on tehtud, pole teada.

Viimased ca 20 aastat on ta veetnud lihtsalt niisama kuuri all vedeledes ning õnnestus veel suhteliselt viimasel hetkel hoida ära metallikokkuostu saatmine.

Hoolimata värvkatte suhteliselt räsitud olekust, oli seismisjärgne olukord suhteliselt hea. Hilisem lekketest tuvastas siiski ca 20 erinevat pragu või auku põhjas.


Selline ta oli pärast koju veeretamist:

Pilt
Pilt


Pärast juppide eemaldamist sai esimese tööna paat liivapritsiga puhastatud:

Pilt


Pärast puhastamist tekkis mitu kuud pausi ning sai hoopis tegeldud Zubrjonok tüüpi haagisest paadihaagise ümberehitustöödega:

Enne:

Pilt

Pärast:

Pilt


Nende kahe vahepeale jäi veel terve hulk tööd ja pilte, aga see teema ei ole käru ehitusest :)

Niisiis alles pool aastat pärast puhastamist hiljem sai asutud uuesti paadi kallale. Esmalt sai kohe oma ristsed värske paadikäru, et viia oma kandam Männiku karjääri lekketestimisele.
Paraku sedapidi testimisest suuremat kasu ei olnud - sai ainult teada, et paat lekib, aga kust täpsemalt, seda küll mitte :roll:
Järgnes lekketest vastupidi - vesi paati. See meetod andis juba tunduvalt paremaid tulemusi ning välja tuli umbes kümmekond pragu või auku. Üks oli ka veidi suurem, kust kaudu vesi väljus päris hoogsalt. Ülejäänud väiksemad.
Arvatavasti sai see paat tunde kestnud võistlussõitudel jubedalt tappa ning teda oli juba varasemalt siit-sealt lapitud.

Lekkivad kohad märkisin punase markeriga ning siis TIG keevitusse. Kuna paati oli lapitud muuhulgas EPO liimi moodi ollusega ja võibolla millegagi veel, siis ei olnud võimalik pragusid lihtsalt ära täita, sest kuumus hakkas seda sodi välja keetma. Tuli praod suuremalt välja lõigata ja uued tükid asemele keevitada.
Paraku ühe korraga see keevitamine lõplikku tulemust ei andnud - ikkagi jäi veel mitu pisemat pragu (osaliselt uute keeviste sees), mis ilmnesid teisel lekketestil. Need sai juba kergemini ja kiiremini kinni keevitada.

Pärast keevitamisi ja kolmandat lekketesti enam ühtegi leket ei täheldanud. Või siis oli üks imeväike imbumine, mis sai silikooniga kinni pandud. Tõenäoliselt aitab üliväikeste augukeste puhul neid sulgeda ka värv, mis järgmisena peale läks.


Siin paar pilti pärast esimest värvimist (püstoliga):

Pilt
Pilt


Ja pärast teistkordset lõplikku viimistlemist (pintsliga):

Pilt
Pilt


Loodetavasti Adolf ei pahanda, et kasutatud on täpselt sama värviskeemi, mis tema renoveeritud Nemanil, aga see stiil mulle meeldis ning pilte sirvides ja sadamates ringi vaadates väga paljud paadid omavad sarnast värvikombinatsiooni (sinine-valge).

Nüüd on siis aeg nii kaugel, et algasid nn "sisetööd" ehk põhja ehitus ning vidinate külge (tagasi) keeramise aeg, kus olengi hetkel pooleli.

Siit tulenevalt ka mõned küsimused, millele ehk keegi viitsib vastata:
- Kavatsen aku paigutada parema kaalujaotuse eesmärgil paadi vööri (täitsa eesotsas, nii kaugele, kui ulatab).
Kuna mootor + paak ise on juba küllalt rasked asjad ahtris, siis vähemalt ühe asja saaks sealt minema. Või on see mingil muul põhjusel paha mõte?
Korraks mõtlesin ka bensiinipaagi vööri viia, aga ilmselt siiski seda ei tee.

- Kas tohib aku miinuse ehk massi keresse lasta, nagu on autodel või mitte?

- Kui paks peab või võiks olla tänapäevaste paadimootorite puhul ahtripeegel? Nemanil originaalis on ta 40 mm.

- Kas on olemas ja müüakse kuskil alumiiniumist tõmbeneete roostevabast südamikuga? On küll täisroostevabast, aga need nagu natuke mõttetud kasutada. Ning kui hea mõte on üldse tõmbeneetide kasutamine asjade kinnitamisel paadis? Eriti mis puudutab läbi välispleki tehtud auke (mõistagi ülalpool veepiiri).


Viimati muutis tarmo4, Reede, 23 Nov 2012 22:51, muudetud 4 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 19 Juul 2012 21:37 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 860
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Massi ei tohi keresse lasta. Tegu siiski ju alumiiniumiga.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Veel ühe Neman-i lugu
PostitusPostitatud: Neljapäev, 19 Juul 2012 21:46 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 20 Juul 2011 06:21
Postitusi: 379
Asukoht: Kesk-Eesti
tarmo4 kirjutas:
... ehk keegi viitsib vastata:
- Kavatsen aku paigutada parema kaalujaotuse eesmärgil paadi vööri (täitsa eesotsas, nii kaugele, kui ulatab).
Kuna mootor + paak ise on juba küllalt rasked asjad ahtris, siis vähemalt ühe asja saaks sealt minema. Või on see mingil muul põhjusel paha mõte?
Korraks mõtlesin ka bensiinipaagi vööri viia, aga ilmselt siiski seda ei tee.

- Kas tohib aku miinuse ehk massi keresse lasta, nagu on autodel või mitte?

- Kui paks peab või võiks olla tänapäevaste paadimootorite puhul ahtripeegel? Nemanil originaalis on ta 40 mm.

- Kas on olemas ja müüakse kuskil alumiiniumist tõmbeneete roostevabast südamikuga? On küll täisroostevabast, aga need nagu natuke mõttetud kasutada. Ning kui hea mõte on üldse tõmbeneetide kasutamine asjade kinnitamisel paadis? Eriti mis puudutab läbi välispleki tehtud auke (mõistagi ülalpool veepiiri).

Kui juhikoht jääb sinna, kus ta on, ei näe põhjust vööri viia ei akut, ega paaki.
Miinust ei tohi paadi puhul keresse lasta.
Ahtripeegel saab maksimaalselt vist olla nii 60 mm ümber- nii palju annab paadimootori kinnitusi lahti keerata. Päris maksimum pole ka alati hea.
Aluneete happekindlate südamikega peaks saama näiteks Busteri tagavaraosadega kauplejatelt või mõnest peenemast kinnitustarvikute ärist. Tegelikult on ka ju igasugu ilusaid roostevabu kruve ja midagi võimatut pole ka tavaneetimises vastuse ja haamriga.

_________________
Harrastuskalastaja


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 20 Juul 2012 09:01 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 03 Okt 2011 18:36
Postitusi: 282
Aku vööris on halb mõte, esiteks ei pääse sinna kergesti ligi, teiseks on vööris löögid ja raputamised kõige hullemad. Viimased aga võivad tavalise aku kergesti pekki keerata.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 20 Juul 2012 16:11 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 20 Juul 2011 06:21
Postitusi: 379
Asukoht: Kesk-Eesti
Sellel minu poolt järele aidatud Nemanil panin ninaossa vahtplasti ja seina ette. Aku jäi ahtrisse. Aku kaalub kümmekond kilo ja tähendab seda, et kahe ahtripingireisija 200-le kilole lisandub 10... Või siis kahele 50-e kilosele:) Protsentuaalselt nii ehk naa marginaalne suurus.

_________________
Harrastuskalastaja


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 20 Juul 2012 18:17 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Reinz kirjutas:
Massi ei tohi keresse lasta. Tegu siiski ju alumiiniumiga.


Ei tohi, kuid päramootori kaudu see siiski , nii ehk naa läheb...
Voolu ei tohi kerest läbi lasta...

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 20 Juul 2012 19:35 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Dets 2009 17:37
Postitusi: 135
Asukoht: Tabasalu,Dirhami
Kas sel mingi põhjus ka on miks - kerega ei tohi ühendatud olla. Kunagi vanal ajal oli prantsuse autodel + keres.See lõpetati väidetavalt selle tõttu et tekitas niiskusest ja veest elekrolüüdi mis kered kiirelt ära sõi.Aga -,mis see halba teeb?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 20 Juul 2012 20:01 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 860
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Peeter Ude kirjutas:
Reinz kirjutas:
Massi ei tohi keresse lasta. Tegu siiski ju alumiiniumiga.


Ei tohi, kuid päramootori kaudu see siiski , nii ehk naa läheb...
Voolu ei tohi kerest läbi lasta...


See, et läheb, pole nii hullu,kui mootor ja tuled ja kogu staff sealt kaudu tarbib. Teadjameeste suus kostus et pidi ka närima hakkama.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 22 Juul 2012 22:37 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Apr 2012 21:37
Postitusi: 219
Asukoht: Tallinn
Tarbimist ei ole nii ehk naa mõistlik ainult massi/kere kaudu panna. Kindlam on alati miinusjuhe ka vedada tarbija juurde akust. Seega seal probleemi ei näe.
Ega see miinuse massi ajamine kuidagi hädavajalik polegi, aga lihtsalt huvitaks ennastki, et miks seda siis teha ei tohi?

Teemasse ka - täna sai sisetöödega edasi mindud.
Vööri tuleb "hõre" põrand ehk lihtsalt alumiiniumlatid, kuhu saab kotte jms panna ja on põhjast kõrgemal, juhuks kui pilsis vesi.

Pilt

Sinna on endiselt plaan ka aku paigutada. Kätte saamisega probleemi ei teki, suht ilusti saab ligi. Kuna on kuivaku, siis vast peksmist ei karda nii väga ja kui kaalu teema kõrvale jätta, siis natuke rohkem on ahtri panipaigas ruumi paagile.

Põrand tuleb ühes tükis 2,5 mm alu rihvlist:

Pilt

Probleem on seal selles, et kuna põranda ümber jääb igas servas ca 3 cm laiune tühimik (polnud võimalik tihedat põrandat teha, sest see ei mahuks plaati sisse), siis ei tea mida nende tühimikega ette võtta. Kindlasti hakkab sinna pisikesi asju alla veerema ja kättesaamine on päris keeruline.

Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 23 Juul 2012 08:11 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 928
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Ahtrile võid tugevduseks juurde panna veekindlat vineeri, nii paksult, kui su mootori pitskruvid kannatavad. Või vahet pole, niikuinii läheb poltidega läbi peegli.
Põhjaplaadi ja kere vahelise prao saab sulgeda plastprofiili tükkidega, hermeetikuga paika liimida. ehituspoes on neid mitmes mõõdus.
Elektrijuhtmeid ei ühendata alu- ja teraskeredega laevadel/paatidel põhimõtteliselt kunagi keresse,et vähendada elektrokeemilise korrosiooni mõju (merevesi=elektrolüüt) mootori jalale ja kerele endale. Mootorid on kaitstud tsingist protektoritega.Mootori töötamise ajal ja sadamabasseinis kai ääres on küllaga igasugu uitvoole, mis metalli hävitavad. ka ei tohi alumiiniumkere juures kasutada vaskpolte-tekib galvaanipaar.Mürkvärv alupaadile ei tohi sisaldada vaseühendeid, sobiva värvi purgil on see kirjas. Sellest kõigest on siin foorumis räägitud ka minu meelest ja lõpuks- ei ole soovitav kaotada vaskmünte paadi põhja, kõigi ebasobivate asjaolude kokkulangemisel on sügiseks selle koha peal ilus ümmargune auk!

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 28 Okt 2012 23:21 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Apr 2012 21:37
Postitusi: 219
Asukoht: Tallinn
Midagi erilist pole vahepeal edasi arenenud, kuna suveni aega veel on.

Küll aga sai paadile mootor leitud.
Ei oleks hakanud mõtlema muidu vene mootori peale, aga kuna sain enda käsutusse väidetavalt paarkümmend aastat soojas garaažis seisnud ja kordagi käivitamata/kasutamata Vihr 30-ne (elektristarteriga), siis vaatab mis sellest välja kujuneb.

Pilt

Kõik detailid olid veel originaalses õlipaberis:
Pilt

Kuna kasutatud pole, siis tegemist sisuliselt uue mootoriga:
Pilt

Käigukastist/reduktorist väljavoolav õli oli 34 aastaga küll väga koledaks muutunud (mitte, et need vene transmissiooniõlid muidu uuena eriti paremad välja näeks):
Pilt

Enne proovikäivitamist käin kõik mõeldavad sõlmed üle, et saaks õlitatud ja määritud. Peamiselt siis käigukast, veepump, starter. Ilmselt ka kütusepump. Kummivoolikud ükski pragunenud pole, tunduvad igati head.
Silindrid olid ilusti õlised, väntvõll käib ringi vabalt. Sai mõõdetud ka kompressiooni - 9,5 ja 9,2 bar-i ühes ja teises silindris (ei teagi mis tehas ette näeb tal).

Kõige huvitavam osa asjade lahtipakkimise juures oli varuosade arsenal.
Sellist pilti eriti tänapäeval ei kohta enam ühegi poest ostetud asja puhul :D Tundsin end kui laps kommipoes.
Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 28 Okt 2012 23:43 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 860
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Väärt leid :!:

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Veel ühe Neman-i lugu
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 29 Okt 2012 07:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Nov 2011 09:42
Postitusi: 374
tarmo4 kirjutas:
Pärast puhastamist tekkis mitu kuud pausi ning sai hoopis tegeldud Zubrjonok tüüpi haagisest paadihaagise ümberehitustöödega:

Enne:

Pilt

Pärast:

Pilt



Mis moodi sul õnnestus ''Zubrjonok'' paaditreilerina arvele võtta?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Veel ühe Neman-i lugu
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 29 Okt 2012 11:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Apr 2012 21:37
Postitusi: 219
Asukoht: Tallinn
Fuego kirjutas:
Mis moodi sul õnnestus ''Zubrjonok'' paaditreilerina arvele võtta?

Kerghaagiste puhul saab seda teha lihtsustatud korras.
Teostad ümberehituse (jättes alles originaalse VIN koodi) ning seejärel näitad ARK angaaris haagise ette. Seal mõõdetakse üle ja vormistatakse ümberehituse akt, mille alusel saad uue tehnilise passi.

Sisuliselt on oluline, et säiluks mingi suurem detail originaalhaagise küljest, kuhu on löödud tehase vin kood. Minu puhul oli selleks raam (mida muidugi tugevalt modifitseerisin), vedrud ja sild. Tegelikult piisanuks ka ainult raami allesjätmisest (kui poleks muid osi tahtnud).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 15 Nov 2012 21:16 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 23 Apr 2012 21:37
Postitusi: 219
Asukoht: Tallinn
Vahepeal on tehtud üht-teist.

Esiteks sai põhi valmis saetud:

Pilt

Seejärel lõigatud ja keevitatud jala augud (siit foorumist saadud väärt idee 8) ):

Pilt

Põranda alla läks servadesse ja jalakastide alla tihedat ja tugevat penoplasti, et servale astudes alu rihvel läbi ei vajuks. Sama asi jalakastide põhjadega. Kuigi need said päris tugevad, siis igaks juhuks toestuseks peno alla:

Pilt

Siis sai valmis tehtud tagaistme tagumine tugitala. Originaalis peaks seal see tala juba olema, aga minu paadil oli ta juba varem eemaldatud. Ilmselt seetõttu, et võistlustel pääseks põhjapunni ligi vett välja laskma. Uue tala tegin sellise, mida saab vajadusel lahtri kruvida, kui on tarvis ahtri põhjas pumpadega toimetada vms. Samuti said paika manuaalne ja elektriline pilsipump.

Pilt
Pilt

Valmis on lõigatud tagapingi põhi ja seljatugi. Hetkel veel nuputan kuidas lahendada tagapingi polsterdus/pehmendus. Lihtsaim variant tundub panna poroloon vahele (missugune sobib, et vett võimalikult hästi hülgaks?) ja peale siis mingi kate (riie?, nahk?, midagi kolmandat?) ning siis alt klambritega servad kinni. Võibolla on rumal idee, ehk keegi pakub paremat :)

Pilt

Kütusepaagi ja lisakanistri alus koos rihmade kinnitusaasadega:

Pilt
Pilt

Akukast vööris. Seegi läheb rihmaga kinni kõvasti:

Pilt


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 167 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 12  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group