KIPPER.EE

Tere
Kulus 2 aastat ja 5 kuud, kui sai otsus langetatud. Tänan kõiki foorumlasi kes aitasid nõu ja jõuga.
Täna 6.05.19 soetasin omale esimese aluse.
Filipper 575, valmistatud 1991a. edasi lükkab 2007a. Yamaha 80hp, töötunde ca 390. Pikkus 5,7m, laius 2,15m ja süvis 0,45m.
Tegemist on paadi juures küllaga. Esimeseks tööks oleks pilsipumba paigaldus. Kas keegi on varem sellisele paadile paigaldanud? Kuidas paigaldasid ja kuhu?
Navigatsiooni tulede elekter korrastada ja palju muud pisikest nokitsemist.
Igal juhul tundus kõige õigem valik minu jaoks.

Hea valik, tere tulemast HT klubisse

Õnnitlused! Eil läinudki nii kaua

Pilsipump igal juhul. Mida vanemaks paat saab seda kummalisemaid teid pidi vesi paadi põhja jõuab. Mina muidugi kahtlustan et sel paadil ikka on juba pilsipump. Yamarinidel ja Flipperitel, vähemalt nendes kuhu mina olen sattunud sisse istuma, peaks tehase poolt paigaldatud olema käsipump. Aga võib ka olla et see on olnud "tehase lisavarustus". Peaks ta olema kusagil tagapingi all karup***s:) Mis on muidugi iseenesest juba huvitav lahendus, sest nüüd kui sul merel näiteks seda pumpa päriselt vaja on ja sa tagumik upakil kaelast saadik kuskil tagapingi all oled siis kes barankat krutib? Käsilahendus samas muidugi on hea juhuks kui kõik muu mingil põhjusel üles ütleb.

Minu omal seda käsipumpa (statsionaarset) ei ole. Kuid kummaline on see, et paat on topelt põhjaga, kuid sinna kahe põhja vahele ligi ei pääse. On ava kus kohast voolab vesi ära kokpitist nn äravool - aga see voolabki kahe põhja vahele. Vee saab hetkel kätte ahtris asuvast korgist.
Pilsipump oleks mõistlik paigaldada ahtrisse väljalaske korgi vahetus lähedusse. Parandage kui eksin.
Ehk kas peaks lihtsalt lõikama ava paadi põhja (kokpiti põhja loomulikult), et paigaldada pump?
Ja kas keegi oskab soovitada millist pilsipumpa valida? Valik on suur, toote kirjeldus napp ja hinnad väga suure amplituudiga. Mis võiks antud paadile sobida? Või mille järgi seda valida?

Järgmine küsimus - eelmine omanik on paigaldanud kajaloodi anduri tagumise istme alla, paadi põhja (sees pool). On võimalik, et see kajalood mingit infot ka annab või näitab see aia teibaid? Liimitud mingi hermetsiga sinna põhja. Unustasin pildi teha - homme teen.

Räägime ka sellest, mis täna jälle tehtud sai:
Sain tööle kõik navigatsiooni tuled. Uus kaitse ja kõigi pirnipesade puhastus.
Samuti sai paat käru peal õige koha peale sätitud. Oli liiga ees - koormus (kg) kärukonksule oli ca 100kg kuid lubatud 75kg. Samuti oli kõige esimene rullik valesti. Sai see ka õigeks sätitud.

Homme katsun käru ÜV ära teha.
Praegune plaan oleks laupäeval või pühapäeval esimene sõit teha.

Ilusat õhtut!

Paadi sisse augu lõikamine ei kõla just hästi.Sõida mõned korrad ja kui paadi oled treilerile võtnud keera ahtris olev kork ära ja asi on selge.On seal vett või mitte.Paha kui on.Siis on kereremont ees.Pumba paigaldamine ei ole sel juhul lahendus.Eri asi kui vesi üle parda sisse lööb ja pilssi satub.
Selle korgi ahtris peab talveks ära võtma ja hea on sinna veel marli või riideriba dreeniks panna.Imab niiskuse välja.
Kui peaksid ikkagi pumba paigaldama siis väljavooluava peab olema veeliinist tunduvalt kõrgemal.Eriti ahtris.
Kajaloodi andur jäta ka rahule.Töötab väga hästi kui paigaldamisel ei ole õhumulle liimi/silikooni sisse jäänud.

Topelt põhja ma hästi ei usu et on, pigem tegemist "voodriga" ehk inglise keeles lineriga - kas on kena ja gelcoatiga viimistletud pind? Kui on liner siis võiks ju sinna pumba paigalduseks ümmarguse kontroll-luugi kenasti paigaldada. Võibolla on pritsmekauss lame ja saad keeratava luugi sinna paigaldada?
Kusagile võimalikult taha otsa peaks ta paigaldama jah, ahter kõikse raskem ja sinna hakkab vesi esimesena kogunema. Tõenäolised kohad üle käimiseks kust vesi paati satub: kerest läbiviigud, kõik ahtris olevate trosside-kaablite-kõride läbiviigud, ahtris olevad ventilatsioonirestid, klaasiraamide servad (vihmavesi), ankrukastide põhjad, parraste liitekohad.

Noh, näiteks minu paat on selline, et kui klissis tund aega sõita nii et katust peal ei ole on pilss kuiv, a kui katus peale panna tekib ahtrisse tuulekeeris mis veeudu ahtris olevate vent restide peale kannab nii et pilsis liiter vett.

Jah, kajaloodi paigutatakse ka hermeetikuga sisse poole ja räägitakse, et see olla täitsa OK, mul endal kogemus puudub.

Aga miks sa pilsipumpa selle kajaloe anduri kõrvale panna ei saa?

Pilsipumba valikul on kaks soovitust:
1) võta suurem
2) võta selline, millel on ujuk sisse ehitatud, ei ole selle paigaldamisega jamamist.

Ja sellisel paadil saab pilsis alati vett olema. Pump ei löö kunagi viimast välja, mitu head liitrit jääb sinna loksuma. Krt seda teab kust see vesi sinna saab, aga pilss sul kuiv kohe kindlasti olema ei hakka

Just. Kui paat ei leki ja vihmavesi sisse ei voola, võib isegi kärul olles hommikukastmest vett põhja koguda.

Kas pilsipump kajaloodianduri kõrvale, kerekülge paigaldatuna elektroonist vidinat segama ei hakka. Iseasi kui sageli mõlemaid koos just kasutada. Kajaloodil saab seadistada erinevaid mürafiltreid aga võib igaks juhuks kellegi targema käest uurida.

_________________
ja pumpan jälle oma päästerõngast..... ehk edaspidi ,nö. lamineerin ja nüüdsest keevitan, ehk nagu ikka keskmisele eestlasele omane,olen kõiges maailmameister.

Jah tegemist voodriga/lineriga. Kuna pilsi maht on väga väike, siis hetkel ei hakka paati augustama.


Lisan pildi ka kajaloodi andurist.


Täna lasin tendi ära parandad. Ja tänan http://www.katteekspert.ee Andrat.


Homme lähen siis esimest korda merele paadiga. Eks siis selgub kuidas ja mida edasi vaja teha.

Olge mõnusad.

Tere

Käisin laupäeval esimesel sõidul. Hommikul vara äratus ja Rohuküla poole minema. Slipilt sai paadi ilusti vette, aga loll pea on ihu nuhtlus - unustasin haagise pistiku auto küljest lahti ühendada. Tulemuseks kõigi pirnide vahtus.
Esimeseks test sõiduks oli muidugu supper ilm - tuul 0-1 m/s ja meri oli peegel sile.
Esimesed emotsioonid olid: ÄGE, VÕIMAS, KIIRE. Minu kõige suurem hirm oli, et äkki ei glisseeru. Aga see hirm kadus kiirelt. Olime 4kesi paadis glissi läks vabalt. Tipp kiiruseks 29 sõlme (55 km/h). Mis tundub päris hea tulemus. Kokku sõitsime 20 miil (38 km) ja selleks kulus 20l bensiini.
Kala sai püüda kõik 4 inimest korraga, aga see on ka max. Madalas vees manööverdas ka paat väga hästi. Kõige madalam kus sõitsime oli 0,6-0,5m.
Ise olen väga rahul paadiga.

Aga nagu ütlesin, et see esimene sõit näitab ära millest on puudus!
Kaardiplotter! Täna tellisin ära LOWRANCE HOOK2-5 SPLITSHOT ROW, CHIRP + DOWNSCAN. Praegu Promarines sooduses ja kaart ka tasuta kaasa.

Trimmi näidik - Mul on olemas trimmi näidik, kuid see ei toimi hetkel. Näitab et jalg on üleval koguaeg. Peab uurima milles on viga. Kas keegi oskab öelda kuidas see üldse mõõdab/töötab? Mingi andur või reostaat?

Topsi hoidjad - Kas keegi oskab soovitada kus kohast saaks roostevaba toru diameetriga 70-75mm ja paksus võiks olla max 1mm. Pikkus 1m. Nendest teeks siis topsi hoidjad.

Kütusepaak - Hetkel on mul 2x25l paak. Üks paak on pritsmekausi all ja teine reserv on istme all panipaigas ja + 10l kanku just in case. Pühapäeval kui paadi katet maha hakkasin võtma oli paadis kohutav bensu hais (aurud). Millest see tekkida võis? Ükski paak ei leki ja kõigil olid õhutused kinni keeratud. See hais oli lämmatav. Sellest ka minu mõte paigaldada uus ja suurem paak. Tankimne toimuks väljast mitte enam kajutist ja õhutus oleks samuti välja viidud. Samuti saaks siis kütuse näidiku tööle. Olen kahte varianti vaadanud: https://www.promarinetrade.com/kutusepa ... 33.02.html
https://www.promarinetrade.com/kutusepa ... 35.09.html


Ankur. Mul on paadis 10kg ankur, mis mulle tundub pisut palju sellele paadile. Paat ise kaalub 440kg+mootor 170kg+kütus 60-70kg+muu varustus ca 100kg+ 550kg reisijad. Jagage arvamusi.

Ja nüüd kõige suurem mure koht - paadi põhjas on ca 5cm mõra. Selle reisiga tuli umbes 1l vett sealt sisse. Mõra asub taga otsas istme all. Vesi pilsi ei jõua vaid jääb sinna istme all olevasse panipaika pidama. Kuidas ja millega oleks kõige õigem see mõra nüüd parandada?

Mis sorti siis see 10 kg ankur on?

Selline https://www.promarinetrade.com/ankrud/8 ... 39.10.html

Paadi suurust, kaalu ja mootorit arvestades miks ta ei peaks minema glissi. Paak on muidugi väiksevõitu. Vaata nii et see on ca 2h sõitu plus safety. Oleneb nüüd milleks see paat sul mõeldud on.

Bensuhais ikka sellest et nii õhutused kui täiteavad paadi sees. Katte all soojas aurud paagis paisuvad ja kinni või mitte õhutused ikka haiseb. Viska bensukanku autosse päevaks ja vaata mille järgi peale suvepäeva haiseb?

Ankruga on tegelt see huvitav teema et kui vaadata eestlaste ankrukaalu saamise juhendit ja võrrelda seda ameeriklaste tabelitega on tulemus pea kahekordne vahe. Näiteks, minu paat on üle kahe korra raskem kui sinu oma, aga lombitaguse tabeli järgi peaks tulema ~5kg ankur. Kohaliku pikkus+laius+kaal valemi järgi ~10kg. Yes I know, the bigger the better....but still.

Mõraga on sul suht lihtne toimetada kuna ta on vist seest hästi ligipääsetav - lihvid nii seest kui väljast prao ümber faasi nii 5...6 cm raadiusega ja kohalikust autopoest klaasriiet ja vaiku ja kahekomponentset pahtlit pärast siledaks saamiseks.

See pole mõra, keegi on augu pahtliga kinni tagunud. Kahjustuse ulatuse saad teada, kui käiad klaasplasti tolmu sinna peale, paar matsu vastu keret ja praod joonistuvad välja ilusti.

_________________
Tuult!