KIPPER.EE

Kolmandat hooaega kasutuses Linderi paat. Seni seisnud väljas katte all talvel. 0 oksiidi ja korrosiooni. See talv siis soojas ruumis ja poole aastaga valgetäpiline, noh nagu esimese lume helbed. Ja igalpool ühtlaselt üle paadi. Sees ja väljas jne. Seisab treilal ja pea iga kord meres käies pärast mageveepesu. Ammugi siis enne seisa panekut.
Ainus mis teisiti on sügisel paigaldatud vöörimootor ja selle pistepsel, mis pole kaugeltki veekindel. Samas vool, aku sel koguaja järel. Pistepsel ise seest roheline, tugevalt oksudeerunud. Kas võib olla probleemiks
Hetkel võtsin lihtsalt aku lahti pistepslist, puhastasin ja lasin akuvaseliini täis.
Pilt põhja alt aga üle kere selline ka seest. Senini kaks aastat ei midagi sellist.

Kui varasematel aastatel väljas katte all seistes, mil paadikerel probleeme ei ilmnenud, ei olnud aku pidevalt vooluvõrguga ühendatud, siis peaks ma süüdlaseks just seda viimase talve siseruumis pidevat voolu all hoidmist, mitte paadi siseruumi toomist. Elektrokeemiline korrosioon on üsna väheuuritud nähtus ja selle avaldumisvormid võivad olla päris üllatavad. Ma ei näe põhjust, miks peaks kuivale paigutatud paati talv läbi voolu all hoidma. Elektrokeemiliseks korrosiooniks piisab üsna väiksest potentsiaalierinevusest ja kas või imeõhukesest niiskuskihist. Pikalt seisma jättes oleks mõistlik aku üldse maha võtta.

Tänud kaasa mõtlemast. Ei osand ise ka esialgu muud põhjust välja arvata kui lisandunud vöörimootori oksudeeruv pistepsel ja sellest mingi mikrovoolu leke. Kuna paat seisab enamasti treilal ja sõitu pole iga päev, siis edaspidi võtan aku juhtme pistepsli tagast ära.
Kirjutasingi just sellepärast siia, et see kuramuse kalvaanika on üks igavene kaval värk ja võibolla ei pane ise miskit jama tähele.

Eee...mis asi on pistepsel?

Mul tekkis sama küsimus, kahtlustan mingit murrakut

See on nõukaaja pärand elektrimeeste murrakus. Pistiku ja stepsli koost-pistepsel.