Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 61 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 22 Mär 2010 18:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Kõige parema vastuse annab suvaline reeder ja tema rahakott. Kas lohetab ainult see üks näidiseksemplar või on neid maailmameredel ka rohkem juba liikvel? Päris kallis asi ja üsna kindel võib olla, et emotsionaalse ostuna sellist asja ei soetata.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 22 Mär 2010 19:58 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Mark kirjutas:
Kõige parema vastuse annab suvaline reeder ja tema rahakott. Kas lohetab ainult see üks näidiseksemplar või on neid maailmameredel ka rohkem juba liikvel? Päris kallis asi ja üsna kindel võib olla, et emotsionaalse ostuna sellist asja ei soetata.


Vot nii Mark: Ten Points...

Ess lugu on see (kadedus), et neil müügimeestel läheb sigahästi ja mõlemat nii seda Tracki ja laeva analüüsimise softi ja seadmeid, kui ka lohesid paigaldatakse tempokalt.

Aga nuh me räägime segmendist, kus kogu muna peale kokku ca 30-35 t laeva on.

Reederid tavaliselt võtavad ühe prooviks ja siis kui see tasub on tehing juba kõigile paigaldada.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 12:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
smboards kirjutas:
Ja muide, lohe pole mitte allatuult tilpnev kott, vaid tiib. Samamoodi, nagu reguleeritakse purje asendit tuule suhtes, saab seda ka lohega teha, hoolimata sellest, et jõu rakenduspunkt aluse suhtes on üks. Soovitan minna suvel randa vaatama, kuidas surfilohesid juhitakse (need on kah sõitja küljes ühe veopunktiga, trapetsis). Lohespordil puuduks täielikult mõte, kui nendega ainult otse allatuult saaks sõita. Täiesti mõistetavatel põhjustel ei saaks nendega siis ka tuulest kiiremini sõita (mida tegelikult muidugi saab).


Absoluutselt kõik on õige ja lohe ju töötab! Aga nüüd võtame ette põhikooli ja hakkame vektoreid liitma. Lohe ja aluse omi, seejuures arvestades aluse kaalu ja tema liikumisest tingitud vastujõududega.

Lohesurf: ütleme kogu mudru koos mehega 100 kg, glissiv laud, millel on ka triivi vältimiseks uimed. Liidame kõik vektorid kokku, k.a. kiirusvektorid ja saamegi, et ka külgtuules tiivana toimiv lohe annab lauale edasi piisava hulga summaarset jõudu kiiresti liikuda. Kuid kohe võid teha katsetuse, ronides lauata vette ja lasta samal lohel samas tuules toda suure takistusega ihu läbi vee lohistada. Kõigepealt, KUHU suunda lohe hakkab ihu vedama? Ikka allatuult. Ja mis kiirusega?

Mina ei ole proovinud lohet, küll tavalist tuulelohet nagu vist kõik lapsed. Aga vaadates kasvõi neid rannal, siis enne lauale hüppamist ja tuule/"täis" lohe suhtes küljeti liival liikumiseks rakendavad sõitjad läbi jalalihaste "jebiitseskaja siilat". Ja täpselt samasugust jõudu on vaja ka nendel lohedega varustatud tavaliste keredega mootorlaevadel kogu aeg rakendada, et külgtuules kursil püsida. Mida suurem kiirus, seda triivikindlamaks ju alus muutub. Paha ei tee ka korralike svertide/tiibade olemasolu.

Ja siit tulebki probleem. Kõigepealt tuleb lohe sinna ühtlase tuulega piirkonda saada ja seda läbi "halva" tuule ala. Siis tuleb saada spetsiaalselt lohesõiduks projekteeritud alusele sisse piisav kiirus, et tema uimed/tiivad/kerekuju tööle hakkaks. Vähegi arvestatava jõunumbri saamiseks peab lohe olema dai-pohh-kui-suur.

Kui mingit tüüpi arvestatava suurusega laeva puhul võiks tõsisemalt lohesõidust juttu teha, siis see võiks olla The Cat. Sellel alusel on olemas kõik eeldused: hydrofoil, glissivad kiilkered etc, etc. Ja jõudu 36 sõlmega glissimiseks 28320 kW ehk 38500 Hj. Kui lohega saaks hoida sama kiirust ja välja lülitada kaks mootorit, siis räägime kokkuhoiust! Muuseas, see tähendab 7000 korda suuremat massi vs "tavaline" 100 kg lohesurfar 6,5-ruuduse lohega. Kuigi päris nii see arvutus vast ei käi, siis sama kiiruse saavutamiseks peaks The Catil olema 45500 ruutu lohe, mis on mu Einby maatüki "kõva osaga" peaaegu samasuur :roll: Isegi 10 korda väiksem lohe on 4550 ruutu...

Edit: tegelikult selle lõputu vaidluse asemel võiks asja reaalsuses ära proovida. Ajakirjal Paat ja selle kujundajal on kindlasti põnevat materjali vaja ja "konnal" on vaja ka uut kallist purje. Samas on "konn" suur surfilaud ja ülikerge. Teiselt poolt ei maksa lohed mitte midagi: kodanik-surfar Andres müüb lõunasurfarite kolalehel lohe North Vegas 12m2 2006 a. Heas korras. Komplektis: lohe, poom koos liinidega, pump, kott. Sobib algajale tõeline relv ka edasijõudnule! Algajale näpunäited pealekauba. Hind 3500 kr. "Konnal" nii kiil kui roolid, masti mahajätmine on kõige lihtsam tegevus ja mastikand suisa loodud lohepoomi kinnitamiseks ning seega ei lähe veopunkt ka paigast ära. Selle 12-ruuduse lohega peaks ikka igati vägevat sõitu tegema. Jääme normaalsuse piiresse - 8 m/s tuulega oleks lahe ju 10 sõlmega glissida aga kuna lohe lendab tuulest kiiremini ja tal on ikka "räigelt suurem veojõud", siis paneks tärminiks ikka 15 sõlme.

Kui Lüderitzis kite-surfi kiirusrekord tehti, olid nende endi väitel ideaalsed tuuletingimused ehk tuul 140 kraadi rajaga. Asi siis suurel merel või Harku järvel sama pakstaaki hoida. Muuseas, see on täitsa tõsine jutt: nafik ma rabelen oma 18,5 ruutu spinniga Julia peal kui äkki üliodav lohe teeb tast mootorpaadi...

edit2: kõige lõpuks saaks teada, kas tasub Soomest ära tuua tulitera GoFive kere sest fiibermast, puri ja plokid maksavad ju hingehinda, tuliuus lohe aga suurt midagi. Rebid ikka ligi 16-ruuduse Gaastra Max'i koos poomiga 12,1K eest ja teed madallendu veekohal. 500+ kg ta vast tormiga päris veest välja ei tõsta.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Viimati muutis PriitV, Teisipäev, 23 Mär 2010 23:44, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 13:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
No aga nafik sa rabeled siis? Tee suvel loomkatse! :lol:

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 14:00 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
No aga nafik sa rabeled siis? Tee suvel loomkatse! :lol:

Aga seda ma ju räägingi! Lihtsalt GoFive on parim loomkatse alus: bioonilise disainiga, kerge, glissiv, ülilihtsa taglasega etc. Äkki tõesti on lohepurjetamine sigalahe ja kui raske siis oleks tollesama punase konna svert hydrofoiliks ümber teha. Äkki me siin Eestis oleme suisa geeniused? Kuigi kahtlen natuke. Ja me räägime hetkel ikkagi "olematutest kaaludest" ja glissimisest :D

PS: tegelikult on veel lihtsam variant - mede Pakri Sail. Äkki me olime Indrekuga ausalt lollid, et Lutsu mastiga vaevlesime. Hind on ju umbes sama... Kristo paistab ekstremist olevat, proovime selle nr.1 punase pardaga ideepaadi peal asja ära, kui jää ära läheb. Piritalt vast mõne samahullu lohesurfari ikka leiab.
Kõik muud võimalused, sõudmine ja mootor ju säiluvad ja kerekuju 15-jõulise Piloti all peaks kiirust ka kannatama. Pikk kiil ehk olematu triiv, äkki tasubki Caarlil hakata Saili keresid hoopis lohesurfaritele müüma. Saavad märja spordi tegemise vahel ka perega lohetada. Ja siis pole niipalju ballasti ka enam vaja, saab ka kaalu alla. Vastutuult ei taha ta ju niigi liiga hästi sõita.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 15:49 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 661
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
mis vektoriteadlased siin koos on... otse edasi tõmbav lohe on palju vähem efektiivne kui 30 kraadi horisondist. Tankeril vist küll mitte, aga minu küna puhul ilmselgelt.

Ja masin mis võtab 70 km peale50 liitrit ära - igatahes soodsa suunaga laseks vedada ja ise laiskleks sellel ajal. Ja kasutaks seda kütust asja eest.

Ja muide, palju lollusi tehakse seepärast, et see on lõbus.
Ma pole veel majanduslikku põhjendust leidnud langevarjusportlastele.

Oi, peaks lisama, et mina raha eest seda purje ei ostaks, aga kui langevari on nurgas, siis ma igastahes proovin.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 16:11 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 26 Apr 2007 17:10
Postitusi: 460
Asukoht: Tallinn
Priidu mõttel "konna" peal katse teha on jumet. Elu on näidanud, et lohedega sõidetakse kõikide asjadega, mis suudavad liikudes suunastabiilsust hoida. Vees lauaga, lume peal lauaga ja suuskadega, maa peal ratastega asjadega (Hollandi liivarandadel olen näinud inimesi kihutamas väikeste kolmerattaliste asjandustega, millel istutakse peal ja lohe on trapetsi otsas. Liikusid jäle kiiresti). Sõiduvahend peab olema suuteline tuuletriivile piisavalt vastu hakkama. Kui väga huvi on, saan ma lohe ka orgunnida, pole vaja ühe korra jaoks ostma hakata.

Muide. Vektoritest rääkides. Ma ise lohega ei sõida, küll aga natuke wakeboardiga. Kes on proovinud, teab, et täiesti vabalt saab sellega suhteliselt paadi kõrval sõita, ilma, et koormus veotrapetsile väga hulluks läheks. See on vektorite mõttes üsna sarnane olukord lohele, kus vedaja ning veetav liiguvad paralleelsetel kurssidel, aga mitte otse üksteise taga. Kui vesi soojaks läheb ja Anaconda vette saab, võin soovijatele proovida anda, mis tunne on.

Eraldi huvitav mõttearendus on idee glisseerivast kaubalaevast :)

_________________
GT-205 "Anaconda"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 16:54 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Smboards, polegi vaja veepeale minna, palju rohkem inimesi kujutab seda ette mäesuusatamisest pugla või haamriga üles sõidu pealt.
Hoo sisse saamiseks ja mitte külilikäimsieks on tark alati täpselt piki tõmbejõuga olla. Hoog sees, saab slaalomit sõita. Aga seda teatud piirini, kuna kiirus on väike või tekib külglibisemine. Aga lauaga kandi peal (triivi minimiseerides) saab peaaegu risti trossiga, suuskadega ... pole ammu sõitnud, ei mäleta :D Samas on vist kõik vähemalt korra ka kukkunud ning kotina lohisenud ja ennast suisa krampliku jõuga kinni hoidnud. Lohised ikka täpselt trossi all ja ei mingit slaalomit ning "tiriv jõud" läbi käte on tohutu.

Kaubalaev ongi see lohiseja. Kuutsekal rekord on kogu päev jutti Porikraavi nõlval pulli tehtud. Ma ei kujuta alla-üles sõitude arvu ette aga selge on see, et lihtsalt kätega kinni hoides ja lohisedes ei peaks vastu :D Isegi "glissides" oled õhtuks laip. Ja õite vanasti Vanakal võis lohisedes tõstuki peaaegu seisma pidurdada, kui niisama vedas ta pugladega üles isegi kuni 15 suuskurit korraga. Kui juba 2-3 kukkusid ja lohisesid, oligi kööga ja kapist kaitse väljas.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 23 Mär 2010 22:15 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 29 Okt 2008 14:50
Postitusi: 335
Asukoht: Tallinn
Mitu aastat tagasi oli kindel plaan ristata lohe ja rannakata. Viimasel hetkel jäi asi eksperimeteerimiseks kesise ilma ja lohe etterakendamise probleemsuse taha pidama. Siiani olen kindel, et see oleks üks hea plaan. Pakri ja konn oleks ka kindlalt tegijad, eriti konn.

Priit, lohe olemas ja 100% käsi!
(oleks vaid vesi juba vedel)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 24 Mär 2010 03:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Tegelt on õige just talvel lumelohega sõita. Proovisin seda mõni nädal tagasi ja talviseks purjetamise aseaineks sobib suurepäraselt. Eriti mugav on nendel kelle ümber on lagedaid põlde. Õppimiseks meri siiski parem, sest tuul ühtlasem.
Niipalju siis kütusekulust :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Mai 2010 22:29 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 16 Dets 2006 13:06
Postitusi: 192
Asukoht: Hüüru
Küsimus targematele
Mootor Yamaha 60hp 2T, paat 600kg, kütusekulu 0,8L miilile poole gaasiga u 20kn. Küünlad helepruunid, käivitub ilusti.
Kas kütusekulu on normaalne või võiks väiksem olla?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Mai 2010 09:25 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Tundub normaalne

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Mai 2010 09:46 
Eemal

Liitunud: Reede, 14 Mär 2008 08:46
Postitusi: 695
Kui mingi vanem karpadega mootor, siis vast kõige hullem see küttekulu pole. Kolm korda kergemal paadil kolm korda väiksema võimsusega mootoriga oli kütusekulu kah umbes 3 korda väiksem :D

Neljataktilistel mootoritel arvestatakse kütusekuluks ca 300 gr hobujõu kohta tunnis. Seda vist maksimumpöörete korral. Kui sul rüüpaks mootor täiskäigul 30 liitrit tunnis (poole gaasiga sinu andmetel tuleb 16L/h), siis see teeb 500 gr hobujõu kohta tunnis. Tundub olevat kohane kulu 2-taktilise karburaatormootori kohta.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Mai 2010 15:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Väga palju sõltub ka paadi suurusest ( pikkus, laius, põhjanurk, prismaatiline kere või mitte jne) ja kr/hj kohta näitajast jpm. Selle pärast ükski päramootorivalmistaja kütusekulu ei avalda. See on lihtsalt väga erinev ja sõltub kus ja mis tööd see mootor tegema hakkab. Ma arvan et see 0,8 on OK.

Eelkõige tuleb meeles pidada, et sama paadi liigutamiseks samal kiiruse samades olude läheb vaja teatud hulk energiat ja pole vahet kas sul ripub taga 60 või 160 mõlemast võetakse näiteks 20 sõlme juures sama palju välja. Ehk siis reaktsiooni jõud ei saa olla erinev mõjuvast jõust süsteemi tasakaaluolekus või ühtlasel liikumisel jne jne. Teatud energiahulga saamiseks sisepõlemismootoriga tuleb põletada teatud hulk kütust. Mõni mootor on tiba efektiivsem mõni aga vähem. Eriti vanad.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Mai 2010 23:48 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 16 Dets 2006 13:06
Postitusi: 192
Asukoht: Hüüru
Tänud arvamuste eest. Mõtlesin ka ise, et kui mootor töötab tõrgeteta ja külmkäivituseks on vaja kasutada õhuklappi ei saa midagi väga paigast olla vaatamata sellele, et mootor on minu käes üle 10 aasta ja selle aja jooksul karburaatoreid keegi sättinud ei ole.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 61 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group