Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 77 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 01:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Mark kirjutas:
Tegelikult.......mulle meenus, et Wallasel on termostaatjuhtimine täiesti olemas


Krt ongi! Ja tuleb välja, et ma saan selle isegi endale paika, 30D ja 40D vastava juhtpaneeliga seda võimaldavad. Termostaat tuleb hankida ja tuppa kruvida ja Wallasele taha panna. Tänud Mark!
Müraprobleem jääb. On tgl olemas ka ventilatsioonitorudele mürasummuteid ... krt, on valmis paat ja siis hakka ehitama.

Aga genekateemat ma ei jäta rahule:
Sain aru, et selle aasta mudelid. Tundub, et nõudlus on nn "supersilent"-le tekkinud ja võidujooks alanud. Süüdi on ameeriklased kuna igas haagissuvilas peab olema kaks telekat, kohvimasin.
Mõlemad pildilolevad mudelid seeria väikseimad, omavad 12V väljavõtet.

Müra kohta ütlevad mõlemad, et maailma vaikseimad :) aga reaalsed numbrid on 51-59dB. Mõõtsin laupäeval, olles ihuüksi kontoris, müratekitajateks (vee)radikad, ventilatsioon ja kauge liiklusmüra ehk sisuliselt vaikus - 50 dB

Kes arvas, et sellised asjad teevad mootorsae häält siis nii see kunagi oli jah aga enam pole.

Aga Marki viidatud jahutusteema on argument.
Täiendav lekkevoolukaitse peaks hoolitsema, et "laksu" ei saa?

Paun, ma ka ei tea et miski bensiiniga kütteseade olemas oleks.

Farmerboy, ma ei usu, et keegi sellisele nagu Sul, kütet paigaldanud oleks. Aga Sa ju tead mis paat mul on ja küte ja kaks akut, ja ikka jauran siin ... mõtle.

Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 10:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 19 Mär 2006 12:37
Postitusi: 1483
Asukoht: Kesse/Tallinn
Oman mõneaastast kogemust pisut kangema Honda mootoriga genekaga. (vist 5kW) Paikneb ruumis, mille maht on 60m3 ja on ka 2 pisikest ca 80mm läbimõõduga õhutusava. Heitgaasid viiakse metalltoruga läbi seina välja.
Kui genekas käib on tunnikese-paariga see ruum kõigest hoolimata vingu täis ja tunde järgi on ka hapnikusisaldus trastiliselt langenud. Sisetemperatuur ruumis on tõusnud ca 40 kraadi peale. Geneka vahetus ümbruses (ca 1m raadiuses) on pinnatemperatuurid sellised, et kaua kätt vastas ei hoia. Korra on summuti läbiviik ka selle kuudi põlema pannud. Õnneks juhtusin just seal olema ja kustuti oli käeulatuses.

Võtaksin Margi juttu väga tõsiselt. Kasutaksin eelpool toodud asju täpselt nii nagu nad on - hoiaksin siseruumis ja kena ilma korral tooksin tekile, paneksin käima ja lülitaks juhtme järgi, et akusid laadida.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 12:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Marlene kirjutas:
ma ka ei tea et miski bensiiniga kütteseade olemas oleks.


On täiesti olemas! Nii Webastol kui ka Eberil, aga selle kasutamine paadis on keelatud. Kasutatakse päris palju ja edukalt autodel. Puutusin teemaga kokku eelmisel talvel, kui tegin ettepaneku ühe päramootoriga paadi peale diiseleberi asemel panna bensueber ja just selle kütuste mitmekesisuse vältimise pärast. Sertfitseerimisfirmast luba küsides tuli kiire EI vastus ja viited standarditele ja regulatsioonidele.

Farmerboyle soovitan ikkagi odavaima lahendusena diislil töötavat õhkkütet ja kui tundub, et akude teemal võib probleeme olla, siis üks pisike portatiivne genekas + akulaadija. Genekas loomulikult mitte statsionaarsena vaid ikka kohvrikesena mille vajadusel kuskilt välja kaevad.
Kui kütteseadmete valikul kõige suuremaks mureks on akuteema, siis lambiõlil töötavad Wallased on kõige energiasäästlikumad. Kulutavad akut umbes poole vähem kui diiselahjud. Kõigele saab kaasa osta automaatika ja see on pigem mugavuse ja rahanumbri kompromiss ning ostja enda otsus, kuskohas personaalne optimaalne piir jookseb.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 15:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Eino autodes jah on bensupõletid, Webastod olid juba meie varakapitalistide vähepruugitud esimestel väljamaa-autodelgi peal.

Ok, annan alla, ma ei hakka suurte kogemustega paadiehitajaga ju vaidlema. Ma ei ironiseeri sest Mark soovitab äraproovituid kindlat lahendust.

Lihtsalt, et pilt selge oleks:
Peamootor käib bensiiniga, seda käivitab üks aku. Peamootor ajab ringi tillukest genekat mis toodab voolu laadimaks muuhulgas ka teist akut. Siis on paak kus on diisel või petrool mida põletab kütteahi, mis ei lase magada. Pliidi jaoks on ka paak miski kütusega, kuna ahju ja pliiti selles paadis kõrvuti ilmselt ei mahu paigutama. Ka pliit imeb seda teist akut tasapisi tühjaks. Pikemal eemalviibimisel võib tekkida vajadus konverteri 12>230 järele. Neid asjandusi rakendades oleks kindlasti tarvis peamootor aeg-ajalt käima panna, et ikka akud täis oleks.
Täpselt nii oli minu eelmisel paadil mis oli täiesti uus ja täiesti aktsept-paadiehitaja toodetud ja mul pole miskit õigust ju kahelda.
Täpselt sellisena peab siis Farmerboy tulevane lahendus ka välja nägema sest ega need paadid nii väga ei erinegi.

Nüüd ilmselt sekkub Farmerboy ja ütleb, et ta ei tahtnud pliiti ja 230V, küsis vaid vöörikambri soojendust. Oota F, lase see soe sinna vööri ja vaata, mida naine järgmisena küsib... Ega Sina ju seda ei algatanud, et vöörikamber tuleb soojaks saada, naine ilmselt, sul savi?
Farmerboy, osta mu Wallase ahi parem ära, 30D, kõik kiidavad siin foorumis ... teatava hinnaga ... saad paadi pealekauba? :D

Aga õnneks tulevikus on kolm varianti energia osas:
kas elekter, elekter või siis elekter.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 16:49 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 08 Juul 2006 10:15
Postitusi: 70
Asukoht: Tallinn
Tjaa, naist süüdistada ei saa, pigem endas küsimus, kuigi muretsesin uue magamiskoti, mis suuremat miinust ka kannatab, kuid paar nädalat tagasi põhjanaabrite juures tegin õhtul otsuse, mitte paadis magada. Mis hommikul prohvetlikuna tundus. Kogu sadam oli jääs, kaldast eemaldudes hiigelsuure jääpanga endaga kaasa haarasin. Vöörikajut oli kui külmakamber ning paati kattis jääkiht. Kõrval sommidel 20 c sooja toas ja tõenäoliselt pesuväel omi asju ajasid, kui ise hommikusööki tehes külmi sõrmi endale kuuletuma sundisin. Niiet, kui hooaeg jää minekust jää tulekuni siis mõtted soojendusest pähe tikuvad. Pliit olemas, väike gaasiballoonilt lapik, mis kõik vajadused rahuldab, creme bruled ja pajarooga pole merel olles plaanis teha ja seega ahju ei vaja. Eks tuleb Marki või mõne teise kogemustega tegelasega rääkida ja vaadata üle, mis mõistlik tundub.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 16:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2551
Asukoht: Tallinn
Mulle on jäänud mulje, et see Eber(misiganes) kreenis ei tööta. Võib-olla ka muud vedelkütusel käivad? Vähemalt ühe konkreetse jahi peal ~15 kraadises kreenis jäi seisma. Tagantuules läks ise jälle käima

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 17:02 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 03 Mär 2008 16:08
Postitusi: 74
Asukoht: Päälinn
Hää küll väiksemate ja moodsamate paatidega kus iga plastinukatagune mingi seadme või hoidlana kasutusel, seal jah kogu eelnev teema täitsa õige, soojamassin peab olema kompaktne, ohutu, mugav kasutada jne - paraku ka kallis.
Aga suurem paat? Nn "lappaja mõõt" kanti 8-9 pikkust ja 3 laiust, ikka meetrit mitte jalga - sinna mahub ju nii mõndagi mõnusat ehitama. Mina ei kujuta küll oma unistustelaevukest ette ilma kaminata. Nujah, vaikse ilma lahendus ilmselt on tavaline kamin, kas kusagil keegi paadikaminaid teeb? Siukseid, mis kannatavad natsa loksumist ja pole mitte otseühenduses taevalaotusega kus mõni kaval mastitaganttulevjaümberkajutipöörav tuuleiil kogu krempli tagurpidi käima lööb (toss toas ja soe õues)?
Suurematel, vist kutter nimeks, lõbusõidualustel siuksed ahjud on. Prantsusmaale noorukina kolinud britist semu elas oma ülikooliaastad vanast päästepaadist tehtud elamus (tegelikult lihtsalt kõigi mugavustega cruiser) milles soe vesi tuli ahjust ja soe õhk tosooli radikast, asus see küttekeha mõnusalt roolimaja ja salongi vahelisse "seina" integreerituna paksu klaasukse taga, miskit mittepõlev plaat teistes seintes. Korsten katusel, peamassina tossutoruga ühes kestas, käivitus miskit parafiinpuitpilbastega (mul on vilets englismannide keel aga ma sain nii aru) mis omakorda panid kärssama neile visatud söe - see on neil kenasti paberkottides, ei tolma ega määri ja läeb ilma igasuguse ümbervalaamiseta otse ahju. Lihtne malmjurakast veetorustikuga ahi aga olemuselt võimas asi!
A meie lähiminevikust - kakuam ja lestapaat ja nende meeskonnaruumist vöörikamber - millega köeti? Nuh, ise olen lapsena sinna igatahes puid alla ajanud... ja need nurgasseisvad "burzuikad" töötasid ilma suuremate põlenguteta ja ikka ka päris karmi ilmaga. Miinuspoolena tean ka üht noort meest kes oma elu sinna jättis, rahu tema hingele - ving tegi oma töö:-( Aga vast tänapäeval, kõikvõimalike andurite-regulaatorite-juhtplokkide kuldajal oleks see süsteem võimalik ka ohutuna üles ehitada, ma loodan..... ja kui ei ole - siis jääb ju võimalus ajada pütt vett õues või poolavatud ruumis asuva ahju (või statsionaarmootori olemasolul üleparda jooksva soojusvaheti jääkvee) abil kuumaks ja see vesi siis radikates ringiratast käima lasta. Suure paadi lahendus jälle aga tehtav.
Igatahes ma lisaks pealkirja puidu ja söe:-)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 17:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Paat, 30-40 jalga. Peamasin või saildrive diisliga, no nii peab lihtsalt olema ju. Akupangad ja kaldavooluseade. Kütteahi võiks põletada lambiõli, et põleb puhtamalt ja kurnab vähem akut, roheline värk. Kaldavoolu olemasolul on väga mõistlik dubleerida kajutite küte elektriseadmetega. Pliit, pole kahtlust, et gaasiga. Gaasist paremat sõpra heale kokale pole. Bensugenekas, hea vaikne ja töötab puhtamalt kui diiselgenekas. Konverter 12>230. Külmkapp peab töötama 12/230V, diisli ja gaasiga.
Nüüd sai vist õieti?

Selmet peamasin+genekas, sama kütus.

Vabandust, ma olen veel nendes mereasjades algaja ja päris kõigest huumorist hästi aru ei saa.

jaz kirjutas:
Igatahes ma lisaks pealkirja puidu ja söe:-)


Et teema täiuslik saaks lisan siia kuivanud muulasita. Hõõgub aga ei võta leeki üles. Täpselt see mis paadis tarvis. Ja ei määri käsi nagu süsi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 21:20 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 08 Juul 2006 10:15
Postitusi: 70
Asukoht: Tallinn
Eks ta ole, vana hea hernesupp ja tuba soojaks peeretada töötab ka, kuigi väljuvate heitgaaside tõttu pole ökom, kui bensiin.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 21:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 10 Nov 2003 14:39
Postitusi: 1416
Asukoht: Tallinn
Mark kirjutas:
Marlene kirjutas:
ma ka ei tea et miski bensiiniga kütteseade olemas oleks.


On täiesti olemas! Nii Webastol kui ka Eberil, aga selle kasutamine paadis on keelatud. Kasutatakse päris palju ja edukalt autodel. Puutusin teemaga kokku eelmisel talvel, kui tegin ettepaneku ühe päramootoriga paadi peale diiseleberi asemel panna bensueber ja just selle kütuste mitmekesisuse vältimise pärast. Sertfitseerimisfirmast luba küsides tuli kiire EI vastus ja viited standarditele ja regulatsioonidele.


Mark - saan aru, et sinu jutt käib kaloriiferi kohta. Aga kui paneks mootoriruumi vedelikusoojendi ja juhiks soojuse salongi mööda torusid ja radikaid?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Nov 2009 21:32 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 10 Nov 2003 14:39
Postitusi: 1416
Asukoht: Tallinn
peebuste kirjutas:
Mulle on jäänud mulje, et see Eber(misiganes) kreenis ei tööta. Võib-olla ka muud vedelkütusel käivad? Vähemalt ühe konkreetse jahi peal ~15 kraadises kreenis jäi seisma. Tagantuules läks ise jälle käima


Kardan, et antud juhul ei olnud eberi süü vaid põhjust tuleks otsida eelsoojendi kütusevõtu toru asukohast. Seade ei saanud kütust kätte ja automaatika lülitas ta kenasti välja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Nov 2009 12:21 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 478
Asukoht: Pärnu
Tsiteeri:
Aga Marki viidatud jahutusteema on argument.
Täiendav lekkevoolukaitse peaks hoolitsema, et "laksu" ei saa?


Kardan, et see vigur antud juhul ei päästa. Lekkevoolu kaitse töötab taskaalul. Kui tasakaal paigast läheb ja vool läbi sinu maase põrutab, toimub reageering. Seda aga tänu Narva jaamadele, kes maad juhiks tarvitavad :D Antud juhul oleksid sa ise lambi või küttekeha eest ja hakkaksid vastavalt helendama või pigem soenema :D Samas on asi peaaaegu ohutu kuni Sa mõlemat traati korraga pihku ei võta. Edasi sõltub asi juba geneka võimsusest, et kes enne järgi annab, Sina või tema. Vähemalt nii mulle tundub :D .


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Nov 2009 12:56 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2551
Asukoht: Tallinn
"Maast" lahutatud süstemi puhul ei saa lekkevoolust rääkida. Samas on ka selline süsteem selle võtta ohutum - märja kere ja faasi vahelt ei saa midagi.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Nov 2009 13:02 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 478
Asukoht: Pärnu
Just selleleni ma jutukest tüürisin :D .


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Nov 2009 19:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Hmmm.. laevade peal tarbiti millegi pärast kunagi 24 ja 36 voldiseid valgustuspirne jms. Kuigi genekad ja eraldustrafo kaudu süsteemi antav kaivool olid nagu ikka. Ehk on ikka mingi konks sees?
Mida kaasaegsed meremehed teavad asjast rääkida? Kas on endiselt madalpingele viidud või on tänapäevastes laevades muutmata kujul 230/400? Kajutites vast on, aga masinas jne?

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 77 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group