Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 35 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 22 Aug 2008 07:45 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Rooli Robi kirjutas:
NB! Duur ei ole keevitatav. Kuid tean ka üht toekat merele mõeldud tööpaati ,mis on needitud. Ju oli tootjal nii otstarbekam.


Nii ja naa. Duralumiinium ei ole mitte konkreetne sulam vaid sulamite rühm. Osa nendest on keevitatavad ja osa mitte. Osa on hästi keevitatavad ja osa halvasti keevitatavad. Osa karastuvad keevitamisel, osa mitte. Duralumiiniumiteks nimetatakse alumiiniumi sulameid milledes üks põhilistest lisanditest on vask. Sellest tuleneb ka duralumiiniumi suur korrosioonikartus.
Lennukialumiinium peaks olema rikastatud vase ja tsingiga ja on üks korrosioonialtimaid sulameid kuid parima kaalu/tugevuse suhtega.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 23 Aug 2008 19:42 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 277
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
Mark kirjutas:
Nii ja naa. Duralumiinium ei ole mitte konkreetne sulam vaid sulamite rühm. Osa nendest on keevitatavad ja osa mitte. Osa on hästi keevitatavad ja osa halvasti keevitatavad. Osa karastuvad keevitamisel, osa mitte.

Mõtlen siin vaikselt järele.Ja tunnen, et pean vabandama osalt vananenud info pärast. Tänud härra Mark`ile! Minu tarkus pärineb ajast, kus suurem osa teadmisi tuli vene keele abiga .Läänest pärit teadmisi vahendasid mõned head tõlkeraamatud.,ning ajakiri "Katera i Jahtõ". Tallinna pool oli ja on infoga märksa lahedam ,kui siin, "lõunas"! Siinse foorumi üks suuremaid võlusid ongi minu jaoks see, et kui üks eksib, siis teine või kümnes inimene parandab! Tulemuseks väga väärtuslik info. See on ju vana hea "ajurünnaku" põhimõte! Tervist ja edu! Õpin arvutit. Vabandust!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 24 Aug 2008 14:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Ei mis siin ikka vabandada. Enamus inimesi ei tea sellest materjali poolest kuigi palju rohkem kui pearühma rahvapärast nimetust. Paadiehitusmaterjalides on valikud kõikides sektorites suured. Ja omakorda peavalikute alarühmad, millest need paadimaterjalid võetud on jällegi küllalt laiad lehvikud. Teraseid on "mustmiljon" ja nendest laevaehitusteraseid on üks sektor milles leidub üsna palju erinevaid sulameid. Sama lugu ka alumiiniumitega, plastikutega ( isoftaal, ortoftaal, vinüül, jne jne jne) ja olgem ausad, ka puitmaterjaliga ( tamm, mänd, mahagon jne jne/ hõre, keskmine, tihe jne). Igal materjali allrühmal on omad eelised ja omad nõrgad küljed tänu millele ta kuhugi sobib ja kuskil teises kohas kuigi hea ei ole. Isegi traditsioonilised vanad puupaadid on vist ehitatud erinevatest puuliikidest või vähemalt tüvedest. Kaared ühest, emapuu teisest, laudis kolmandast puidust või sordist. No umbes nii ta toimub. Ja kui materjalivalikuga igapäevaselt suurt kokku ei puutu, siis ei saagi kogu seda teadust teada ;) Eks ma katsun jagada üldpilti sellest mida tean ja pumpan siit foorumist vastu üldteadmisi sellest mida ma ei tea.
Alumiiniumist olid nõuka ajal massilisemalt rahval teada kaks rühma duralumiinium ja silumiin. Mõlemad sisaldavad tegelikult suurt valikut erinevate omadustega sulameid. Millegipärast jäi üldrahvalikest teadmistest väljapoole merealumiinium ehk Mg ja Mn rikastatud alumiiniumid. Kuigi nagu Veemehe abiga välja tuli, kasutasid ka nõukogude paadiehitajad kohati seda materjali. Rahvasuus kutsuti neid paate aga ikkagi duralumiiniumist tehtuiks kuna ka sellest materjalist leidus paate. Võib olla et isegi sama mudelit võis saada kas duralumiiniumist või merealumiiniumist, aga tol ajal ilmselt osteti materjalile tähelepanu osutamata kuna suur asi oli seegi kui paadi kuskilt "leti alt" üleüldse kätte said :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 26 Aug 2008 15:21 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 15 Apr 2008 20:36
Postitusi: 1516
Mark kirjutas:
Sama lugu ka alumiiniumitega, plastikutega ( isoftaal, ortoftaal, vinüül, jne jne jne) j)


Mark, misasi on "lujitemuovi" millest kõik soomlaste plastikpaadid tehtud on? (v.a Terhi, mis on ABS-muovi)
Ehk siis mis ta täpsemalt on?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 26 Aug 2008 16:59 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Luijtemuovi ehk lasikuitumuovi on klaaskiudplastik. Inglise keeles GRP ehk glass reinforced plastic. Kasutatakse ka FRP ehk fiber reinforced plastic. Need vist peaks samad asjad olema.

ABS on ABS, pole mingit mõtet üritada meeles pidada, et see on lühend keemilisele kompotile (C8H8· C4H6·C3H3N)n ehk akrüülnitriilbutadieenstüreen vms :) Mul oli keemia koolis kolm :lol:

Erinevate plastide kohta saate infi nende müüjate kodulehtedelt, näiteks www.tplast.ee , seal on üsna mitmete kohta infot.

Aga see soomlaste luijtemuovi on tavaliselt polüestervaigu ja klaaskiudmati/rovingu valu. Poüestervaigud jagunevadki paadiehituses ortoftaal ja istoftaalvaikudeks ja klaasmatid emulsioonseotud ja pulberseotud. Rovingud ehk kootud matid ehk klaasriie on viimasel ajal ehituselt ja koostiselt üsna keeruliseks läinud.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 35 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group