Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 13:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Rõõmuga näen, et Cati jutt läheb peaaegu sõna-sõnalt kokku Tartus veemotot sõitnud meeste arvamusega.
Kalle, veel üks täpsustus - Progress 2 prõmmib kõrges laines tunduvalt rohkem kui Progress 4.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 15:36 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1791
Asukoht: Tallinn
Ma ei mäleta kahjuks, kas mul oli 1985.a. Progress 2 või 4, igatahes oli see Keinastule minek minul viimane sõit Progressiga! Hilisemad alused on olnud juba plastikust tunduvalt suurema V-ga (Neptun-3 jne.).
Folkbooti olen ka ise ise neetinud! See on juba võrreldes Al-iga teine ooper, kuid vasar, alasi ja torn on ikka peaaegu samad!
See on ka loomulik, et kui pole muud paati peale Progressi, siis katsud sellel olemasoleval viimase võimaluseni hinge sees hoida!
Minu sõnum on selles, et selle suhteliselt lamedapõhjalise paadi koht pole merel ja algajale on on see ohtlik isegi Võrtsjärvel ja Peipsil (kui juhtuvad needid jälle järgi andma!). Hea, et randadest on kadunud "tiivakestega" Kazankad, mäletatavasti sõideti need lihtsalt ümber, ilma neetide väljavenimiseta (olgu siis halvasti tehase poolt needituna, või elektrokeemilisest korrosioonist tingituna!) ja upputi ära ka suisa Emajõel!
Ma jään "progressimeeste" suureks meelehärmiks oma arvamuse juurde, et meresõidu ohutuse kohalt on nõuka aja Al paatide koht:
kasutada neid kuival maal lillekastidena, eriti, kui nad on vanaisa kuuri alt
leitud, kus nad on pikka aega seisnud!
Ärge alahinnake juttu elektrokeemilisest korrosioonist (nahk võib olla ühest materjalist ja needid teisest ja kuri on kohe käes!)!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 18:54 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 269
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
Kalle Kuus kirjutas:
. Hea, et randadest on kadunud "tiivakestega" Kazankad, mäletatavasti sõideti need lihtsalt ümber, ilma neetide väljavenimiseta (olgu siis halvasti tehase poolt needituna, või elektrokeemilisest korrosioonist tingituna!) ja upputi ära ka suisa Emajõel!

Kazankadega oli Katera i Jahtõ andmeil selline lugu, et tema projekteerimise ajal oli ainus seeriatootmises suurem mootor Moskva, 10 hj. Lamedapõhjaline, kitsas paat täitsa glisseeris sellega. Hädad algasid siis, kui tootmisse tulid 20 hj Vihr- päramootorid. Siis algasid massilised ümberkäimised! Selle vastu siis uutele paatidele neediti ahtriossa need "tiivakesed". Paat ise nimetati ümber Juzankaks.Aga siis olid juba tulema hakanud Progressid, mis olid projekteeritud vist 20- 25 hj. mootoritele. Kardan, et ka neil on mingi mõistlik võimsuse lagi. Nõnda siis ajaloost!

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 21:31 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 25 Juul 2007 12:15
Postitusi: 90
Asukoht: Keila
Tsiteeri:
"tiivakesed". Paat ise nimetati ümber Juzankaks.Aga siis olid juba tulema hakanud Progressid, mis olid projekteeritud vist 20- 25 hj. mootoritele. Kardan, et ka neil on mingi mõistlik võimsuse lagi. Nõnda siis ajaloost!

Nägin sel pühapäeval Haapsalus Progressi,millel oli taga mootor nagu maja :roll: Kujutan ette,mis sõitu see teeb...

_________________
Elu tuleb ise huvitavaks teha,kuigi vahel üritab keegi seda sinu eest ära teha.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 21:31 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 31 Mai 2009 22:22
Postitusi: 6
No vaatame, proovin oma vana küna mingi aeg emajõel ära, eks siis ole näha, mis ta teeb :)

Aga jah, selles osas on küll õigus, et ega need neetpaadid pole just jah parimad asjad, kui vaadata neid juba selle pilguga, kui palju erinevaid detaile, mis võivad probleemi põhjustada. Mida monoliitsema struktuuriga paadikere, seda kindlam peaks ta tõepoolest olema ja plastikpaadid on siinjuures jah üle. Kuid samas ka plastik sureb pika peale päikse käes ära ja plastikut peaks olema ka suhteliselt raske lappida?

Üks tark mees ütles mulle kunagi, et kõige kindlam paat on puupaat, ei tea, võibolla oli ta jutus ikka ka tõetera sees :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Juun 2009 22:56 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 23 Mai 2005 10:29
Postitusi: 533
Asukoht: Põhja-Eesti, Jõelähtme
Neetühendus väsib kauem ära ja annab endast märku. Monoliitne või keevis käriseb kiirelt. Ma pean silmas 60-80 aastate toodangut. Sillad, mastid, veesõiduvahendid.
Eks oleneb ka sõidustiilist. Kui ikka sõidad metalli väsimise piiril, siis üks kord annab ikka midagi järgi. Järelikult on aeglase sõidu paat kui ei kannata kiiret sõitu.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Juun 2009 02:18 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Progress on (andku võimalikud solvujad andeks) umbes samasugune asi nagu Folkboot:
1) neid oli esmakordselt pärast suurt vaesuseaega suhteliselt palju;
2) teatud ebamugavustele vaatamata kasvasid just nende pardal üles terved põlvkonnad veesõiduarmastajaid;
3) ühtlustüüp (monotüübi asemel, Uno Mereste pakutud sõna) ja rohke harrastajatehulk võimaldas huvitavalt võistelda;
4) kõrge ea ja minimaalse hoolduse kohta säilisid üllatavalt hästi;
5) sobisid nii perematkaks, eskaadrisõiduks kui võistlemiseks, Progress ka veel kalapüügiks.

90-ndatel jäeti Folkareid mädanema ja Progresse rändas massiliselt pressi alla.
Kuid uue aastatuhande alguses läksid mõlemad retrona moodi - vanadel Folkaritel hakkasid purjetama värsked kiprid, vanu Progresse ei viidud enam vanametalliks, vaid müüdi veesõiduhuvilistele noortele. Ja muide, pole kuulda olnud, et nendega oleks neetühenduste tõttu erilisi õnnetusi juhtunud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Juun 2009 08:56 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1762
Asukoht: Tallinn
Olen 3-aastasest saati iga suvi Kõinastul olnud-kasvanud ja neid samu laineid kündnud, kus Kalle oma progressi kaldasse sõitis. Seega tean öelda, et laine on kõinastu "Sadama nuka" juures just eriti hull. Olen seal ka ise oma OB-3ga ringi hüpanud. OB-3 nimelt künnab vööri lainesse, kui glissis ei ole. Progress teeb aga täiesti omamoodi tükke laines ja selle võib väga lihtsalt teravas rist murdlaines üle kuudi keerata.

Mõlemad saime aga naabrimehega 10+ aastat hakkama oma needitud künadega enne kui mõlemad plastiku, mina kiiluga ja tema lihtsalt vähe suurema põristaja peale üle läks. Kokkuvõttes ei soovitaks kumbagi. Ei progressi ega OB-i. Aga nagu siin ka varem mainitud on, on siiski mõningasel määral tegemist meite mereajalooga ja kõik on hakkama pidanud saama. Mõistust peab olema lihtsalt, et hooldad paati ja valid ilma.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Juun 2009 20:54 
Eemal

Liitunud: Reede, 05 Dets 2003 21:59
Postitusi: 1440
Asukoht: Haapsalu
Sigmar,päike ei olegi plastikpaadi kõige suurem vaenlane.Pidev vibra,lainete peal trampimine ja ahterpeeglit tapab Päramootor.Klaasplast paat on ju tegelikult üks vormitud hunnik liimi.Pikapeale hakkab sellesse tekkima mikropragusi,välimine dekoori kiht muutub ämbliku võrguks.Vesi poeb vahele,tekib osmoos,siis kurdetakse,et paadi põhi on pehme.Pealtnäha paistab kõik ju ilus ja siis tulevad süüdistused paadiehitaja aadressil,et sitasti tehtud ja paat on pehme.Peabki olema ,kui vanust juba 10-15 ja rohkem aastat.

Lihtne võrdlus:võtke plekiriba ja hakake painutama ja painutama.Mis juhtub--algul on suht raske painutada,aga järjest kergemaks läheb kuni murdub.Sama on täpselt plastikuga.

Neetimine on väga kindel liitmise tehnoloogia,sest see kannatab paindeid ja vibratsiooni.Nt--lennukid,sillad,tornid ka tuletornid,laevad.autode raamid jne.Küll aga on see töömahukas töö kindlasti.

Ja lõpetuseks on ikkagi puupaat olnud ,on ja jääb.Korralik puupaat elab üle mitu inimpõlve.

_________________
Paadikuur OÜ,53316319


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Juun 2009 07:23 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 25 Mai 2006 21:01
Postitusi: 106
Asukoht: Kilulinn
Plekiriba edasitagasi painutamisel ei lähe painutamine mitte kergemaks, vaid hoopis raskemaks. Toimub nõ materjali kalestumine.

Soovitan lugeda mosaiigi sarjas ilmunud populaarteadusliku raamatut
"Miks me ei kuku läbi põranda" J.E Gordon 1975.

Sealt saame ka vastuse küsimusele, miks on klaaskiud vetruv aga klaasvarras habras.

Puidu kohta oli seal ka.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Juun 2009 14:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
cat kirjutas:
Ja lõpetuseks on ikkagi puupaat olnud ,on ja jääb.Korralik puupaat elab üle mitu inimpõlve.


Vähemalt kordki saab Cat arvamusega liituda :)

Samas on olemas ka materjal , VINEER.
Need paadid, mis Õigest Vineerist tehtud, kestavad ka meeletult kaua.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Juun 2009 16:29 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 921
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Ei saa võrrelda klaasvarda ja klaasplasti jäikust! Klaasplast on KLAAS plast ainult tänu sellele, et klaasmatt või -riie on valmistatud klaaskiust. Põhimõtteliselt saaks valmistada paadi ka polüestervaigust ja kotiriidest.
Klaasplast on komposiitmaterjal, kui mingit analoogiat otsida, siis ehk sobiks raudbetoon?
Aga vineeri on olemas ka viieteistaastase tootja garantiiga, peaks olema piisav?
Vineeri on hea kasutada, kuna piisavalt laia ja oksavaba planku on ju järjest raskem leida.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Juun 2009 18:00 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 25 Mai 2006 21:01
Postitusi: 106
Asukoht: Kilulinn
Klaaskiud ei olegi klaaskiudplast. Klaaskiud on hästi peenike klaasvarras.
Asja mõte on selles, et füüsikalised omadused sõltuvad suurusest.
Mainitud raamatu põhjal on klaasi omadused väga head teoorias. Praktikas rikuvad kõik ära mikropraod materjali pinnal, seega mida vähem pindala, seda vähem pragusi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Juun 2009 20:14 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 921
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Saan aru, kõik sõltub taustsüsteemist, imepeen klaaskiud paindub. See on see tiku murdmise näide-pooleks murda on kerge, poolikut omakorda pooleks märksa raskem,veerandikku pooleks näpu vahel juba üsna võimatu.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 07 Juun 2009 08:39 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 27 Juul 2008 18:12
Postitusi: 213
Asukoht: tartu
Toivo kirjutas:
Saan aru, kõik sõltub taustsüsteemist, imepeen klaaskiud paindub. See on see tiku murdmise näide-pooleks murda on kerge, poolikut omakorda pooleks märksa raskem,veerandikku pooleks näpu vahel juba üsna võimatu.


Toivo, sa ei saanud aru või vähemalt väljendasid ennast valesti.

klaas, nagu iga materjal paindub. alati. kuni purunemiseni. küsimus on ainult painde raadiuses materjali läbimõõdu suhtes. ehk pikka ja peenikest klaas(toru, kiudu) keerad sa näpu peale rulli, samas kui 10mm toru pead sa keerama n*100m poolile, et seda rulli saada...


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group