Tänavune kahtlemata kõige atraktiivsem, aga mitte kõige keerulisem projekt oli meie poolt allhankijana teostatud Vector 1450.
Pikkus 14,5m + mootorid
Laius 3,4m + vender
Süvis ca 0,6m
Mass ( sõidukaal ilma inimesteta ) umbes 12 000kg
Mootorid 4x MercuryRacing 400 Verado
Kategooria CE B-Offshore
Kiirus 60+ sõlme
Marsikiirus 40 - 45 sõlme
Sellist meie käest sooviti. Tõsi, projekt oli väga dünaamiline ja soove midagi muuta tuli töö käigus tegelikult pidevalt

Seekord me tööpaadi sisustust teha ei saanud. Lakke ja seina läksid piimakohvi karva Alcantarapolstrid ja paneelid kinnitasime tüüblitega nagu lõbulaevadel kombeks. Tööpaatidel eelistavad kliendid tavaliselt hästiligipääsetavaid polte ja kõik paneelid peavad olema ilma manuali tudeerimata eemaldatavad. Huvipoolel on soovid ja ootused hoopis teised.

Nii kajutis kui ka WCs jäi palju metallpinda. See tuli värvida siidja läikega soe-valgeks. Automaalrid käisid abiks. Aga eks neilegi oli ruumis sees värvimine uueks kogemuseks. Tellija jäi igatahes väga rahule. Me ise leidsime kriitikaks veel pisut ruumi, aga hea töö sellegipoolest. Värvimised toimusid alati öösiti.

Ja siis lõpuks valmis vetteminekuks! Kuivastusse sõitsime öösel. Rahulikum sõita.

Järgmisel hommikupoolikul hakkasime tankima

Kütusetanki maht on 2200 liitrit ja selle täitmine püstolist võtab aega üle tunni... Sättisin oma paadi tankimise ajaks raketile taha kuna läksin sellega katsetusi julgestama. Ja etteruttavalt: jah loomulikult vahetasime merel ka laevu, sest selle raketi oma käega proovimisest poleks ma loobunud elu seeski


Sadamatanklates enamjaolt 2200 liitrit bensiini üldse ei olegi. Nii tuligi siis Saare Kütusel vastalt teisest toruotsast kogu aeg peale lasta

Ja siis lõpuks ometi! 60 sõlme me siiski kätte ei saanud. 58 vajutasin mina sealt välja. Küll aga mootoritel rammu jagus ning katsetustel osalenud Mercury esindaja tellis juba paadi pardalt telefonitsi uued kruvid. Need läksid enne Alunaudist minema saatmist ka külge kuid proovida ei jõudnud. Sardiinias tõsteti ka veel mootoreid augu või kahe võrra ülespoole ja lubatud kiirus on tänaseks saavutatud. Ma pean siinkohal tunnistama, et peale sellest elukast oma paati tagasi ronimist oli minu muskelpaat kuskile kadunud. Alles oli jäänud kolmesajahobujõuline võrr..... Vectoriga oli selles mõttes igav sõita, et ega sellest kiirusest niiväga aru ei saanudki. Sõit oli sametiselt pehme ja kuni kellade pealt numbreid ei vaadanud, oli tunne nagu sõidaks paarikümne sõlmega. Suurus loeb.

Katsed tehtud ja paat treileripaadile omaselt slipist üles ja kodu poole tagasi

See toimus juba järgmisel hommikul.

Nädalake usinat tööd ja tugevat pingutust ning oligi aeg öelda head aega ja seitse jalga vett kiilu alla! Kiletama me ei hakanud kuna Sardiiniasse sõitis see paat Rootsi kaudu ja seal taheti veel paadi kallal toimetada. Rootsis sai ta ka endale siis lõpuks kile ümber, et pikk sõit uuele asjale häda ei teeks.

Viimane pilt mida olen sellest paadist näinud, on tehtud vedaja poolt kuskil teel Sardiiniasse.
