vootele kirjutas:
Ei ärge saage valesti aru, 5-meetrisega kannatab täitsa käia üle, nii 10-12m/s on selline piir, kus asi juba puht füüsiliselt ebamugavaks muutub (sinikad taguotsal). Samas Vestaga on sama probleem, mis ülejäänd ühistranspordiga - see ei liigu siis kui sul on vaja.
Väiketraalid saavad kohe varsti otsa, need on juba täna täielikud räimed, millelt mina VA ametnikuna võtaks merelemineku õiguse ära. Need on surnud laibad, jaanitulematerjal, lisaks ei kannata nende mootorid enam mingit kriitikat aasta 2012 kontekstis. Nii julm, kui see asi ka ei tundu.
Seega on vaja hakata juba täna mõtlema kasvõi paari mehe peale tõsiseltvõetava isikliku iga-ilma-kiire raudlaeva peale. Te seal ei pääse sellest nii või teisiti! Muidu on Marki jutul tõde taga aga just jääolud on need, mis ikkagi terase peale panevad mõtlema. Siis ei kesta ka Vesta igavesti, on seegi paras laip. Lisaks - mis maksab üks edasi-tagasi ülevedu? Ma ju ei tea hinda. Siit saab edasi arvutada tasuvust, sest Piritale Selverisse või kesklinna kultuuriüritusele sõitmine võtab ka aega ning lisaraha bensiini näol. Õige paadiga on võimalik "sossasoola plaasasse" filmi vaatama jõuda kodunt Pranglilt 1 tunniga ja eriotstarbelise kuluga ~15 EUR (eeldusel, et KalleKuus sadamas rahakotti ära ei mõrva

). Aga seda näiteks 6-8 inimese peale ehk per naase ~2 öirot. Või isegi Estoniasse balletile tund-viieteistkümnega.
Loota jälle kord mingitele abiprogrammidele ja KOVi toetusele, et ehitataks Nasval õige asi, pole mõtet. Kasutatud sobilik laev ahtrirambi ja kaubaplatsiga
maksab ~65K EUR. Selge on see, et ennast tuleb ikka ise aidata. Kui, siis tasuks pranglilastel mõelda sellise korraliku kiire merekindla laeva peale ja seda kuidagi kavalalt ühildada SAR-teenusega, et siis kusagilt saada hoolduse- ja kütuseraha. Isiklik laevuke aga vastavalt osutatud teenusele kasseeritakse kusagilt raha sisse vms.
Minu arust on saareelanikule peaaegu vältimatu kulu osta endale "meremaastur" ja nagu Sina sõidad, siis mandril kasutada tõesti vana hääd esiveolist Mosset

Samas kui pappmajas põllapeal n-kümmend kilti suurlinnast eemal elav tegelane on "sunnitud" ostma endale ka päris-maasturi. Mina mõtleks küll nii, kui mina elaks või omaks püsivamat elukohta saarel, eriti Pranglil, kohe esimese asjana oma "meremaasturile". Näiteks
sellisele toorikule ja ma võin mürki võtta, et hetkel Marki juures täpselt samas seisus ootav vana alumiiniumkere ei vahetaks never-ever omanikku 4300 euro eest!
Mul on jälle see vastik "persetunne", mis ei ole mind teatud asjades kordagi alt vedanud ja hetkel räägib see seda keelt, et kui Te seal ISE midagi oma laevastikuga ette ei võta, on varsti üleüldine "perse majas". Räimed on põhjas, Vesta rögiseb vaevaliselt ja istutegi ilma kaubaveo võimaluseta. Teil lihtsalt peab kogukonna peale olema üks isiklik asi, mis on ka asi. Selline, mille kohta ei saa keegi teine otsustada peale Prangli enda.