Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 175 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 20:29 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
rye kirjutas:
Pakun, et genekas+el.mootor kasutegur on veel kehvem,


Diisel-elektri laevad on ühed ökonoomsemad ja mugavamad sõidukid.

Ega Leedo rumal polnud, et uued praamid just "Sellise" ajamiga on.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 21:13 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 824
AndresR kirjutas:
Mida Sa silmas pead selle lihtsuse all? Torude sees ju simmerid ( tihendid ) ongi!
Igasugu häid asju on kasvõi sellesamas Vetuse kataloogis, mille viidegi siin ennest oli.


Sorry, ma ei tea (kala)paadi ehitusest palju. Küll aga jagan elektrit piisavalt, et erutuda selle joysticki lahenduse idee peale.

Ma sain aru, et üks klassikaline (deidvuudi vms. iganes) toru lahendus on selline et paadi sees peab veovõlli toru ots olema kõrgemal veepiirist. Siis on garanteeritud et kui simmer või tihend läbi laseb, et siis vett sisse ei tule? See aga suht ebamugav kui keset kokpiti põrandat 2 toru ja mootorit vedeleb.

Mina aga lootsin, et simmerid ja laagrid on ehk niipalju arenenud, et puurin toosipuuriga ahtripeeglisse 2 auku ja sinna siis kruvin sikaflexiga tihendatuna spetsiaalse simmerite ja laagritega läbiviigu/puksi (võlli pikkus 20 cm ehk?). Väljapoole panen propelleri ja sissepoole elektrimootori. Kõik see jääb allapoole veepiiri ja vett sisse ei tule kuna kaasaegne simmer lihtsalt EI LASE LÄBI!!! Siis saaks mootori kohe ahtripeegli ligidale tagumise istme alla panna ja see ei jää nähtavale ja segama. Kui selline tükk oleks olemas oleks siis võiks hakata paaditoorikut otsima :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 21:23 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 14 Mär 2004 19:36
Postitusi: 755
Asukoht: Muhu
rye kirjutas:
Ma sain aru, et üks klassikaline (deidvuudi vms. iganes) toru lahendus on selline et paadi sees peab veovõlli toru ots olema kõrgemal veepiirist. Siis on garanteeritud et kui simmer või tihend läbi laseb, et siis vett sisse ei tule? Kõik see jääb allapoole veepiiri ja vett sisse ei tule kuna kaasaegne simmer lihtsalt EI LASE LÄBI!!! Siis saaks mootori kohe ahtripeegli ligidale tagumise istme alla panna ja see ei jää nähtavale ja segama.

Ei-ei, tavaliselt on kogu kupatus allpool veeliini.
Muide ka sellel Vetusel vist on kataloogis elektrimootoriga lahendus, ( ei mäleta peast, vaatan ).
Edit: näiteks siin;
http://viewer.zmags.com/publication/06fa8bec#/06fa8bec/34
jne. sellest kataloogist saab häid lahenduse ideid!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 21:37 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 824
Tegelt otsisin vist miskit sellist:
http://viewer.zmags.com/publication/06fa8bec#/06fa8bec/46
Kui see toru nii pikk ei oleks, lühem oleks mugavam väikse paadi tagaistme alla paigutada... mootor tuleb ka ju otsa veel...

Kodus noorem põlvkond arvas, et joistik ei ole üldse cool.
Asja peab saama telefoni pealt juhtida :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 22:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2573
Asukoht: Tallinn
rye kirjutas:
puurin toosipuuriga ahtripeeglisse 2 auku ja sinna siis kruvin sikaflexiga tihendatuna spetsiaalse simmerite ja laagritega läbiviigu/puksi (võlli pikkus 20 cm ehk?). Väljapoole panen propelleri ja sissepoole elektrimootori.


Niimoodi ei tööta, Sul jäävad kruvid "seina taha" ja ei saa piisavalt vett kätte, lisaks ka ilmselt liiga veepiiri lähedale. Tuleb "palju kisa, vähe villa" stiilis lahendus.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 22:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
peebuste kirjutas:
Niimoodi ei tööta, Sul jäävad kruvid "seina taha" ja ei saa piisavalt vett kätte, lisaks ka ilmselt liiga veepiiri lähedale. Tuleb "palju kisa, vähe villa" stiilis lahendus.


Klient Nõudis ja Klient on KUNINGAS,

Kord sai proovitud, 15 nese L jalaga mootori asemel 20 nest S -i ..
Kruvi kiilust kõrgemal, ahtri taga...
Vett keerutas mis jaksas, 200 kg paati üle 2 sõlme edasi ei viinud.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 20 Veebr 2012 23:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 824
OK asi selge - nüüd saan aru ka miks need torud nii pikad on.
Seega kui mootorid mobla touchi pealt juhituna ilusti mõlemat pidi põrisevad, siis usun, et tulete hea meelega auke õigesse kohta puurima :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 08:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5911
Asukoht: Saaremaa
Jah, hobiprojektides ei ole ratsionaalsus alati primaarne. Elektrimootorid+generaatorid on laevanduses tõepoolest levinud võte ja karta on, et võrreldes hüdrauliliste lahendustega, mis teoreetiliselt on ju pea sama head, on eelistuse põhjuseks odavam ehitus ja väga palju odavam ekspluatatsioon. Sellise süsteemi plussid on eelkõige ruumi ja kaaljaotuse võimalused, aga ka näiteks võimalus kasutada suurtel laevadel igasugu "jalgu" ( PODid jne ) mille abil saab jube hea ja täpse manööverdusvõimaluse. Diiselelektrilisi paate on samuti valmistatud ja näiteks on Lagoon oma katamaraanidel üritanud sellist asja lausa seeriatoodangusse tuua, aga mina küll ei ole kuulnud mingist ülisuurest edust. Enamus on ikka selgelt diiselpaadid mis sealt müüki lähevad.
Kui teid huvitab elektripaadindus, siis näiteks paari nädala pärast Amsterdamis algaval HISWA RAI paadimessil on neid päris palju. Muu hulgas valitakse seal ka igaastaselt "Electric Boat of the Year" konkursi võitjad. Tehnilised lahendused on suht sarnased. Ka Saaremaalt leiab elektripaadi mis varustatud Vetuse jõuseadmetega või soovi korral kohalike meeste enda välja arendatud süteemiga. Valmistajaks on Lindvart OÜ ja Soomes sahistab ka lõpptarbija käes mõni selline ringi.

Kulla inimesed, see kõik mida te siin leiutate on juba ammuilma olemas ja laiades massides tarbekaup! 8) Ka sellised paadid mis endale etanoolist endale peaaegu hääletult elektrit sahistavad. Valad "viina" sisse ja sõidad. Hääletult.

Hüdrolahendused on teostatavad, nad on lihtsalt kõrvale heidetud kuna lisaks komponentide kõrgele maksumusele ehitamise ajal, tuleb kulusid kanda ka õlivahetuste, filtrite ja tont teab millega veel. Lisaks kuluvad hüdropump ja hüdromootor, aga ka reduktsiooniklapid, drosselid, jagajad, isegi hüdrovoolikud ise. Elektriahelas pole elektrit teatud töötundide järgselt vahetada vaja, filtreid ei ole ja oskuslikult valitud komponentide puhul on ka genekas ja elektrimootor peaaegu kulumatud ( laagrid ainult kuluvad kui on harjadeta mootor). Mediteerige ise edasi, küllap leiate neid põhjuseid veel ja veel miks hüdropaatidele mingit turuletulekut oodata ei ole ega saagi kunagi olema. Kui just hobiprojektidena, kus kütuse põletamine ajami enda käitamiseks ei ole oluline, peaasi et pöörleb ja müriseb ning hing rõõmustab sees :D Teate ju küll seda tunnet, eksole?

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 10:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
Elektrimootorid+generaatorid on laevanduses tõepoolest levinud võte ja karta on, et võrreldes hüdrauliliste lahendustega, mis teoreetiliselt on ju pea sama head, on eelistuse põhjuseks odavam ehitus ja väga palju odavam ekspluatatsioon.
Hüdrolahendused on teostatavad, nad on lihtsalt kõrvale heidetud kuna lisaks komponentide kõrgele maksumusele ehitamise ajal, tuleb kulusid kanda ka õlivahetuste, filtrite ja tont teab millega veel. Lisaks kuluvad hüdropump ja hüdromootor, aga ka reduktsiooniklapid, drosselid, jagajad, isegi hüdrovoolikud ise.

Markilt asjalik jutt. Kuid ma vaidlustaks paar punkti: ju on elektril mingi selline kala sees, millest meil hetkel pole aimugi sest seda miskipärast ei kasutata ühtedel teistel üliraske töö vahendeil. Need on siis alates mikrokopad a'la Avanti kuni maailma suurimad Caterpillar karjäärikallurid välja, sinna vahele jääb lugematu hulk muud rasketehnikat viljakombainist kopani. Need kõik on enamasti miskipärast hüdroveoga või totaalse kompuuter-hüdraulika kontrolliga planetaarid?
Tõesti on ka diisel-elektri lahendusi, näiteks buldooser Cat D7E. Jällegi ütleb loogika, et elektrimootorit oleks ju igatepidi mõistlikum juhtida ja sel on ka üks meeletu eelis kõigi teiste ees: esimesest pöördest alates meeletu pöördemoment. Aga tõesti, väga massiline on see hetkel veel vaid laevadel ja rongidel.

See teine pool: arvasin ma ka, et hüdraulika on meeletult kallis. Pole ju olnud erilisi kokkupuuteid sedalaadi detailidega. Üldiselt on ju nii, et üleilmses metsikus konkurentsis mitte keegi mitte ühte hinnakirja välja ei pane, iga asi helista, saada meil või muul moel tüüta müügimeest. Lihtsalt esimeseks kirvemeetodi hinnakalkulliks vähemalt mina seda ei tee, eriti Eestis. Aga siis juhuse tahtel satud korra nende jublakate vahele, "sunnid" hinnad avaldama ja avastad, et tegelikult on komponentide hinnakiri sitaks odav! Kuna hetkel on tõsine andmine teemal ülikallis ja ülehinnatud päravurr vs msitahes-kujulise ülekandega sisekatel, siis kohe tuleb siia kõrvale panna ka päravurri tegelik hoolduskulu ja põhiliste varuosade hinnad koos töörahadega. Näiteks impelleri vahetus või sodiks läinud reeversi remont töökojas.
JA siis tekib kohe küsimus: kas elekter ikka on odavam??? Hüdrovedu on siiski otseselt mehaaniline ja peale paari anduri seal elektroonikaga tegu pole. Needki võivad olla mehaanilised "kellad". Aga mingi vähegi arvestatava elektrilahenduse puhul on tegu aprioorselt täiselektroonilise lahendusega. Kogu muundur-kontroller osa on elektroonika. Akust 12V, kojamehemootor, keeratav polaarsust muutev klemmlüliti ja kooli füüsikalabori liug-reostraat ei ole siiski hetkel teemaks...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 10:16 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 824
PriitV kirjutas:
JA siis tekib kohe küsimus: kas elekter ikka on odavam???


Kindlasti ei ole odavam kui 5hj päramootor.
Kõik hobid on kallid, mõni on lihtsalt kallim kui teine


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 10:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5911
Asukoht: Saaremaa
Hüdraulikat kasutatakse koppadel ja minugi poolest kasvõi karjäärikalluritel ka pöörleva liikumise üle kandmiseks eelkõige seetõttu, et sirgjoonelise liikumise tarbeks on hüdro seal nii ehk naa vajalik ( hüdrosilindrid ). Pole lihtsalt mõtet midagi muud veel lisaks juurde pookida kui üks liik jõudu on olemas ja laialijagamiseks valmis. Elektrilised aktuaatorid võimekuse ja ka vastupidavuse osas tänapäeval hüdrosilindritele vähemalt musklite osas konkurentsi pakkuda ei suuda. Sestap kohtad hüdraulikat mõnikord ka seal kus on vaja sirgjooneliselt midagi liigutada ja muus osas hüdro ei ole sugugi vajalik. Näiteks sõiduauto roolivõimendi või sisepäramootori roolivõimendi ( mida on ka elektrilisena tekkima hakanud kuna seal ei ole väga suured jõud ).

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 10:33 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5911
Asukoht: Saaremaa
Jep. Täna ei ole odavamat, ratsionaalsemat ja tõhusamat asja paadile olemas kui päramootor. Lihtsalt ei ole ja kõik. Arvestades ka tänapäevase bensiinimootori kütusekulu ning diisli ja bensu hinna ühtlustumist hakkab ka diiselmootor väiksete paatide puhul juba väga küsitavaks muutuma. Ma tegin ühe paadimudeli peal väikse arvutuse ja tulemus oli selline, et kui see osta V6 päramootoriga, siis võrreldes sama paati diisliga tuli päramootori puhul suht intensiivse kasutusega 7 aasta bensiin "tasuta kätte". Diisel lihtsalt pakub mõnusamat ja jõulisemat tunnet kuna hakkab juba üsna madalatelt pööretelt päris hästi väänama. Kui just ei ole turboga upitatud mikromootor, mul on juhtunud, et diisel ei suuda end ilma pikema meelitamiseta turbo rakendumiseks vajalike pööreteni upitada.....

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 10:35 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 14 Mär 2004 19:36
Postitusi: 755
Asukoht: Muhu
PriitV, Sa unustad ära ühe asja: elektrimootoriga on küll meeletu veojõud esimesest pöördest, aga seda saab kasutada lühikest aega, sest see nõuab ka meeletut voolutugevust samal ajal.
Niipalju kui ma aru olen saanud kasutataksegi hüdroülekannet selliste pidevalt suurt koormust nõudvate tööde tegemiseks ( a-la vintsid jne. ).
Ekskavaatorid jmt. tehnika nõuab pealegi sirgjoonelist liikumist ja selle jaoks pmst. peale hüdro head lahendust polegi. ja kuna hüdro on peal siis kasutatakse seda ka edasiliikumiseks.
Eks on oma kasutuskohad nii diisel-elektrilisele kui ka hüdrole vastavalt vajadusele. Pakub ju Vetuski diisel-elektrilisele agregaadile lisaks juurde hüdropumpa.
Aga see kõik ei lähe muidugi selle pisikese sõudepaadi teemasse mitte kuidagimoodi :oops:
Edit Mark juba jõudis ette.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 11:43 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 29 Okt 2008 14:50
Postitusi: 335
Asukoht: Tallinn
Kas meil Virumaal töötanud hiidekskavaator polnud mitte elektriline, käis lausa kaabliga Narva külge. Ta tegi oma kaevamisliigutused trosside-ja vintside abil.
Eriti hiiglaslikud karjääriveokid on minu teada ka kõik elektrilised.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 21 Veebr 2012 11:44 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 285
Kui ma nüüd meenutan, siis kuskilt targalt telekanalilt nähtud saade suurtest karjääriveokatest selgitas ehituse osas just, et suur diiselmootor toodab generaatorite abil voolu ja elektrimootorid on rataste sees.
Elektrivintsiga võib lõputult vintsida, kui elektrit jätkub ja mootor maha ei põle. Kasutan neid ikka aegajalt hobidega seoses :wink: . Olen ka hüdrovintsi kasutanud, mis oli võimsam ja kiirem, aga see ei väljenda nüüd otseselt mingit kasutegurit. Kui mootori otsa suurem genekas istutada ja vintsile suurem elektrimootor, siis ma ei näe põhjust, miks elektrimootor peaks lahjem olema. Pigem arvan, et sobiv elektrimootor+genekas on PALJU kallim kui hüdromootor+pump. 5hj 12V vintsimootor tarbib umbes 2-300A voolu, kui võimsad autode peal kasutatavad generaatorid(mõned isegi vesijahutusega) teevad seal 100-150A max. Et see kooslus pikemat aega max koormusel toimiks, tuleb kindlasti oluliselt üle dimensioneerida või kasutada kallimaid juppe. Aga see ei tähenda, et ei oleks võimalik live-s ilma akudeta otse genekalt ükskõik kui võimast elektrimootorit toita. Lihtsalt piisavat genekat on vaja.
Edit: SUUUURED kopad töötavad ka tõesti trosside ja vintside abil. Mis neid vintsimootoreid käitab, ei tea.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 175 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group