Ega see klaasplast ka nüüd normaalse omaniku käes kuhugi ei mädane. Probleem tekib, kui ei viitsi pealmisi kihte hooldada ja lõpuks vesi omatahtsi klaasis ringi rändama hakkab. Seda soodustavad ka igasugused vigastused ja nendele mittereageerimine. Igasugused praod ja mikropraod ja delaminatsioonid tekivad peamiselt viletsast toestamisest treilerdamisel, igasugustest avariidest ja lõpuks ka liiga pehmest kerest(kas materjalid on valed, vähe, viletsad või on jäikust tõstvaid struktuure liiga vähe või on need liiga pehmed) ja lihtsalt viletsast tööst(lõikad mingit paneeli lahti ja avastad, et vahu ja laminaadi vahel on lihtsalt suures osas õhk. Ehk keegi võis ju "võileiva" tugevusarvutuse kunagi teha ja kõik väga õigesti dimensioneerida, aga tootmispraak muudab detaili pehmeks ja nõrgaks). Teine võimalus on, et vett saades mädaneb "võileiva" sees mingi puitmaterjalist täitekiht ära. Aga ikkagi ei ole asi klaasplastis kui materjalis, vaid vales hoolduses ja kasutuses. Ei tasu unustada, et komposiidil on ka väga palju plusse alumiiniumiga võrreldes, lihtsalt tuleb igaks otstarbeks õige paat valida.
Mõlemast materjalist paatide remontimiseks on ikkagi ennekõike vaja pealehakkamist ja paremat ning vasakut kätt. Klaasplasti remont on tegelikult lihtne, kui oled seda korra näinud. Kindlasti mitte keerulisem, kui alumiiniumit keevitada ja mõlke välja taguda. Meil siin on väikelaevade omamine peamiselt rikaste ja ilusate hobi, mistõttu on ka paadiremondi hinnad sellised, et peaksid piiratud eelarve korral elementaarsete oskuste omandamist soosima.
Siinse teema mõte ilmselt ei ole kedagi hirmutada tavalise alumiiniumpaadi ostumõtteid matma, sest paraku on ta tõesti hooldusvabam ja kivikindlam. Samuti ei taha vast keegi ütelda, et Buster on vilets paat, sest selle hinna eest on ta üks paremaid valikuid. Lihtsalt vahest tuleb ka alumiiniumpaati remontida, kui ta just Marki ehitatud ei ole

Nagu tuleb vahest ka klaasplastist paati remontida ja isegi puust ja rauast laevu vahest remonditakse.