KIPPER.EE

mu ''busteri vaarema'' (KELLO) ka laseb sõites vee sisse ja mõtlesin katsetada, kust vesi sisse pääseb.
Lasin voolikust mõned kandid sisse, aga vett välja ei tulnud kusagilt. Siis otsustasin, et ju tagant mingi lainega viskab kuidagi.

Vedamise ajal ei saanud ma miskit aru, tuli lahedalt 100-ga järgi Just siis, kui linnas pidurdasid foori all seisma oli nagu selline pisikene lisa jõnksatus, inerts piduriga 1600 ne haagissuvila annab hullema lükke.
Kokpit tühjeneb ise, kui tal punne ees pole, aga seisu nurk ei olnud tal seal nii, et kalle oleks olnud taha punnide poole. Ega ta nii ise tühjenev ka pole, kui alumine ahtripeegli juures olev punn on ees. Maale jõudsin, siis oli näha, et põhjaplaadid olid sellise pindpinevuse vee piiril niisked ja siis meenuski, et kui sõitma hakkasin, siis mõtlesin, et tõmban meetri seinast eemale ja lasen punni lahti. Tavaliselt veepealt tulles kruvin kohe alumise punni ära ja siis enne vette laskmist panen tagasi.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Looda ainult! Vabalt elab. Vectori me jäätasime takkapihta ära ka lisaks veega täitmisele. Meelega, lihtsalt et näha kas ja mis juhtub. Midagi ei juhtunud. Üles sulatamine võttis 4 ööpäeva toatemperatuuril hoidmist. Lasime täis teki alt ja teki pealt kah veel takkapihta. Mul oli muidugi katsega üks jaantatikalik plaan: kui Austraalias üks mees plahvatab lõhkelaenguga hüdrolöögi abil alumiiniumkeresid vormi, siis mind huvitas kas me saaks näiteks jäätada paadid ilusaks Noh et paned sügisel tereve rea kaste õue ja kevadeks on paadid, pane ainult kaared sisse. Ei toiminud.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Minu Flipper lekkis kahe kere vahelt... ülemise, ehk teki osa ja siis korpuse vahelt, ehk prussi piirilt Vihmaga ei miskit , seistes ei miskit ja sõites alati ämbritäis paati tekkis.

_________________
Leiutaja.

Ega see Vector on nii kui Jeti. Teadjamad räägivad ja kiidavad, kuid päriselus jääb kuidagi väga-väga varju... Ei künna nad ei merd ei maanteid:D

_________________
Leiutaja.

No minu mäletamistmööda mu paat ei tolmanud - mingi tilk ikka oli pilsis - pump ju ei löö automaatselt mingit väikest kogust , tal miski nivooandur. Ja see mis tekil voolab läheb küll klapi kaudu välja. Kuid see kogus polnud küll eriline, mingid liitrid vast, väljutatud sai see korgi eemaldamise teel. Pilssi satub vesi lahtisel paadil ka nende vineeri läbi kruvide kohtadest, samuti parda ja teki ühendustest? Seal miskid liistud ja tihendid, aga ega see vineer ja alu ikka 100 prossa veekindlalt ju pole ühendatud?

_________________
www.tihend.ee

Kui duubidega ja suuskadega mässan ja pidevalt veest nõretavaid inimesi paati ja tagasi käib, siis vaatamata avatud tagumistele punnidele on vesi põhjas. Pole kunagi vaadanud, et enne vettelaskmist splipil viimane tilk välja nõristada ja siis peale päevast veel olekut, kui spordiga ei tegele, õhtul vaadata, et kas ja kui palju on vett sisse tulnud. Hakkasin lihtsalt siinsete juttude peale kartma.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Ah Peeter - ära kiusa Marki. Vaata all olevat 3 pilti.

Ma pole küll spetsialist, aga üks neist tundub olema tugevam kui teised.

Samas, kui võtta tugevus ainukriteeriumiks, siis ostaksin vahelduva paadiveo vajaduse tõttu endale raamil kastika. Kas ma olen seda teinud? Ei - sest reaalses elus on osutunud mõtekamaks ja oluliselt mugavamaks kasutada luksuslikumat parketimaasturit, millele võib 3500kg sappa riputada ja mis ilma paadita suudab rahulikult alla 7 sek/100 liikuda.

Siinkohal ei taha ma muidugi 750CC võrrelda kastikaga - ei oska lihtsalt tabavamat võrdlust tuua.

Peeter - Sinu lohutuseks veel. Väidetavalt on valdav enamus läbi ajaloo toodetud ligi 100 000 Busterist täna veel kasutuses. Kestab ka Sinu oma

PS. Piltidel nähtava hinnaskaalat iseloomustab jada 1; 3/5; 1/5

Kus sa seda proovisid,? Meil ju kogu suve 90 lubatud oli ainult.

Tegelikult ... Tegid Naaber riigi kodanikud karme katsetusi... koos inimeste ja ilma inimesteta..
Selgus tõsiasi, et Liigne kogus metalli ja liigne tugevus on metallide defformeerumisel...
See on samas klassis probleem, et Tugevast autost leiad kaks elutut keha... Mõlkis masinast aga ninakriimuga roided lugev kodanik.

Mark ise näitas kord siin elastet metall... Raud.. millest konteiner oli tehtud.
;D

Kui neid kaht erinevat ehitusstiili vaadata, siis paratamatult on mõlema puhul tegeletud arvutamise ja optimeerimisega.

_________________
Leiutaja.

Viimase aja trende järgides olen täheldanud, et praegu on kuumaks teemaks aluste kaal. Kasutatakse kergemaid alu segusid, optimeeritakse konstruktsiooni ja vastukaaluks saadakse lubada järsemat põhja nurka. Seda kõike selleks, et sama bensiini koguse juures saada võimalikult kiirelt ja mugavalt laines liikuv alus. Kõige parem on muidugi raske, terava põhjanurgaga paat, aga see joob nagu loom ja isegi norrakad on hakanud seda jälgima, soomlastest rääkimata.

Olen viimase kuu jooksul läbi lugenud vist pea kõik netist kättesaadavad skandinaavlaste alu paatide testid (elagu google translator!) Märksõnad neis pea kõigis samad.

Ühe huvitava tripi leiab näiteks siit - www.coastbuster.no Tiba kehv blogi, aga vägev reis pisikese alupaadiga. Sellele reisile viidatakse ka mitmel pool mujal - meelde jäi kirjeldus sõidust 10m lainetes. Blogis on kuskil vist viide 4m lainele, aga seegi on ju juba paras mägi.

Venenetti ja Kipparilehti tegid uuringu soomlaste unistustepaadi kohta. 5 finalistist olid 4 Busterid. Sel aastal valiti Buster Magnum MBY poolt aasta paadi nominendiks. Pole paha üle 10a tootmises olnud paadi mudeli kohta, mida on tehtud üle 3500 tüki! Samas kategoorias kuulutati võitjaks siiski teine, ka alu paat - XO 240 RS

Oled ikka kindel, siin just paar lehekülge tagasi lugesin, et Buster ei pidavat paat olema..
Ainuke sobilik viis tarbida on Emexisse trantsport.

Muidugi, kui Combat ja X5 kõrvuti panna siis ...

_________________
Leiutaja.

Bla-bla-bla

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Päris mitu aastat enne popi paadi sündi. Konstruktsioon proovitud ja hüljatud, muudetud selliseks nagu paadil ikka. Põhjusega. Pilt on minu tehtud, Saaremaal 2005 või 2006 aastal.
Kasutusintensiivsus ja mereolud tüüpilisel kasutamisel olid neil paatidel muidugi märksa karmimad kui tavalisel pühapäevalaevnikul.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

mis puudutab väikelaevade ehituskategooriat siis VTA vastas mulle nii

Väikelaeva kategooriad on määratud lähtuvalt tema konstruktsioonist. See näitab, millistel tingimustel on ta mõeldud kasutamiseks.
Eesti seadusandluses on välja toodud vastavas varustuse määruses.

Vastu võetud 11.05.2011 nr 32
Määrus kehtestatakse „Meresõiduohutuse seaduse” § 354 lõike 5 alusel.
§ 2. Väikelaeva kategooriad
Konstruktsioonist lähtuvalt jaotatakse väikelaevad käesolevas määruses
järgmistesse kategooriatesse:
1) A-kategooria (ookean) – projekteeritud ja ehitatud pikkadeks
merereisideks, mille käigus võib tuule tugevus ületada 8 palli ja laine
kõrgus olla üle 4 meetri;
2) B-kategooria (avameri) – projekteeritud ja ehitatud avameresõiduks, kus
tuule tugevus võib tõusta kuni 8 pallini ja laine kõrgus kuni 4 meetrini;
3) C-kategooria (rannalähedane) – projekteeritud ja ehitatud
rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel,
järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2
meetrit;
4) D-kategooria (kaitstud veed) – projekteeritud ja ehitatud sõiduks
kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel
tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 meetrit (üksikud
lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 meetrit).

Ehk siis kategooria määrab ära sõiduulatuse aga tuleb kah jälgida ilmastikuolusid.
Üleküsitud ka suuliselt!

Aga meite juures ongi nii,et seadused on tõlgendamise küsimuses.

Just-just, aga paraku on tõlgendamise "õigus" tihtilugu ainult kõiksugu amet-nikkudel.