Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 169 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 8, 9, 10, 11, 12  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 09:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev, 24 Mai 2006 20:57
Postitusi: 472
Asukoht: Tartu
mu ''busteri vaarema'' (KELLO) ka laseb sõites vee sisse ja mõtlesin katsetada, kust vesi sisse pääseb.
Lasin voolikust mõned kandid sisse, aga vett välja ei tulnud kusagilt. Siis otsustasin, et ju tagant mingi lainega viskab kuidagi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 09:11 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 861
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Vedamise ajal ei saanud ma miskit aru, tuli lahedalt 100-ga järgi :) Just siis, kui linnas pidurdasid foori all seisma oli nagu selline pisikene lisa jõnksatus, inerts piduriga 1600 ne haagissuvila annab hullema lükke.
Kokpit tühjeneb ise, kui tal punne ees pole, aga seisu nurk ei olnud tal seal nii, et kalle oleks olnud taha punnide poole. Ega ta nii ise tühjenev ka pole, kui alumine ahtripeegli juures olev punn on ees. Maale jõudsin, siis oli näha, et põhjaplaadid olid sellise pindpinevuse vee piiril niisked ja siis meenuski, et kui sõitma hakkasin, siis mõtlesin, et tõmban meetri seinast eemale ja lasen punni lahti. Tavaliselt veepealt tulles kruvin kohe alumise punni ära ja siis enne vette laskmist panen tagasi.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 09:23 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Peeter Ude kirjutas:
Mark kirjutas:
Sellise katsetamisega peab olema ülimalt ettevaatlik, iga paat ei pruugi seda katset üle elada.


Et Busterit julged nii katsetada, kuid Vector seda üle ei elaks.:(


Looda ainult! :lol: Vabalt elab. Vectori me jäätasime takkapihta ära ka lisaks veega täitmisele. Meelega, lihtsalt et näha kas ja mis juhtub. Midagi ei juhtunud. Üles sulatamine võttis 4 ööpäeva toatemperatuuril hoidmist. Lasime täis teki alt ja teki pealt kah veel takkapihta. Mul oli muidugi katsega üks jaantatikalik plaan: kui Austraalias üks mees plahvatab lõhkelaenguga hüdrolöögi abil alumiiniumkeresid vormi, siis mind huvitas kas me saaks näiteks jäätada paadid ilusaks :) Noh et paned sügisel tereve rea kaste õue ja kevadeks on paadid, pane ainult kaared sisse. Ei toiminud.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 10:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Minu Flipper lekkis kahe kere vahelt... ülemise, ehk teki osa ja siis korpuse vahelt, ehk prussi piirilt :D Vihmaga ei miskit , seistes ei miskit ja sõites alati ämbritäis paati tekkis.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 13:46 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Mark kirjutas:
Vectori me jäätasime takkapihta ära ka lisaks veega täitmisele.


Ega see Vector on nii kui Jeti. Teadjamad räägivad ja kiidavad, kuid päriselus jääb kuidagi väga-väga varju... Ei künna nad ei merd ei maanteid:D

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 22:20 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 11 Aug 2008 12:58
Postitusi: 304
Asukoht: Kiili/Tallinn
Mark kirjutas:
Reinz kirjutas:
nagunii vihmaga on ju tegelikult alus täis sadanud, kui paar nädalat lageda taeva all seisab?


Ouch! Isetühjenevaks tituleeritud paadil sellist asja küll ei tohi olla, et seisab vihma käes ja sajab täis. Midagi on mäda. Isetühjenev paat peab saama kasvõi aastaid väljas seista ja pilss peab tolmama.

Muidu Muhvi paati sai küll seespidiselt katsetatud justnimelt niimoodi veega täites ja välja tekkisid ilusad joonekesed. Sellise katsetamisega peab olema ülimalt ettevaatlik, iga paat ei pruugi seda katset üle elada.


No minu mäletamistmööda mu paat ei tolmanud - mingi tilk ikka oli pilsis - pump ju ei löö automaatselt mingit väikest kogust , tal miski nivooandur. Ja see mis tekil voolab läheb küll klapi kaudu välja. Kuid see kogus polnud küll eriline, mingid liitrid vast, väljutatud sai see korgi eemaldamise teel. Pilssi satub vesi lahtisel paadil ka nende vineeri läbi kruvide kohtadest, samuti parda ja teki ühendustest? Seal miskid liistud ja tihendid, aga ega see vineer ja alu ikka 100 prossa veekindlalt ju pole ühendatud?

_________________
www.tihend.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 22:24 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 861
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Kui duubidega ja suuskadega mässan ja pidevalt veest nõretavaid inimesi paati ja tagasi käib, siis vaatamata avatud tagumistele punnidele on vesi põhjas. Pole kunagi vaadanud, et enne vettelaskmist splipil viimane tilk välja nõristada ja siis peale päevast veel olekut, kui spordiga ei tegele, õhtul vaadata, et kas ja kui palju on vett sisse tulnud. Hakkasin lihtsalt siinsete juttude peale kartma.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 21 Jaan 2013 22:47 
Foorumil
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 19 Mär 2006 12:37
Postitusi: 1496
Asukoht: Kesse/Tallinn
Ah Peeter - ära kiusa Marki. Vaata all olevat 3 pilti.

Ma pole küll spetsialist, aga üks neist tundub olema tugevam kui teised.

Samas, kui võtta tugevus ainukriteeriumiks, siis ostaksin vahelduva paadiveo vajaduse tõttu endale raamil kastika. Kas ma olen seda teinud? Ei - sest reaalses elus on osutunud mõtekamaks ja oluliselt mugavamaks kasutada luksuslikumat parketimaasturit, millele võib 3500kg sappa riputada ja mis ilma paadita suudab rahulikult alla 7 sek/100 liikuda.

Siinkohal ei taha ma muidugi 750CC võrrelda kastikaga - ei oska lihtsalt tabavamat võrdlust tuua.

Peeter - Sinu lohutuseks veel. Väidetavalt on valdav enamus läbi ajaloo toodetud ligi 100 000 Busterist täna veel kasutuses. Kestab ka Sinu oma :)

PS. Piltidel nähtava hinnaskaalat iseloomustab jada 1; 3/5; 1/5


Manused:
775060_479211918782081_1332921655_o.jpg
775060_479211918782081_1332921655_o.jpg [ 234.78 KB | Vaadatud 3515 korda ]
side_bc4_2.jpg
side_bc4_2.jpg [ 413.37 KB | Vaadatud 3519 korda ]
Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 22 Jaan 2013 07:59 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Muhv kirjutas:
luksuslikumat parketimaasturit, millele võib 3500kg sappa riputada ja mis ilma paadita suudab rahulikult alla 7 sek/100 liikuda.


Kus sa seda proovisid,? Meil ju kogu suve 90 lubatud oli ainult.

Tegelikult ... Tegid Naaber riigi kodanikud karme katsetusi... koos inimeste ja ilma inimesteta..
Selgus tõsiasi, et Liigne kogus metalli ja liigne tugevus on metallide defformeerumisel...
See on samas klassis probleem, et Tugevast autost leiad kaks elutut keha... Mõlkis masinast aga ninakriimuga roided lugev kodanik.

Mark ise näitas kord siin elastet metall... Raud.. millest konteiner oli tehtud.
;D

Kui neid kaht erinevat ehitusstiili vaadata, siis paratamatult on mõlema puhul tegeletud arvutamise ja optimeerimisega.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 22 Jaan 2013 11:04 
Foorumil
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 19 Mär 2006 12:37
Postitusi: 1496
Asukoht: Kesse/Tallinn
Viimase aja trende järgides olen täheldanud, et praegu on kuumaks teemaks aluste kaal. Kasutatakse kergemaid alu segusid, optimeeritakse konstruktsiooni ja vastukaaluks saadakse lubada järsemat põhja nurka. Seda kõike selleks, et sama bensiini koguse juures saada võimalikult kiirelt ja mugavalt laines liikuv alus. Kõige parem on muidugi raske, terava põhjanurgaga paat, aga see joob nagu loom ja isegi norrakad on hakanud seda jälgima, soomlastest rääkimata.

Olen viimase kuu jooksul läbi lugenud vist pea kõik netist kättesaadavad skandinaavlaste alu paatide testid (elagu google translator!) Märksõnad neis pea kõigis samad.

Ühe huvitava tripi leiab näiteks siit - www.coastbuster.no Tiba kehv blogi, aga vägev reis pisikese alupaadiga. Sellele reisile viidatakse ka mitmel pool mujal - meelde jäi kirjeldus sõidust 10m lainetes. Blogis on kuskil vist viide 4m lainele, aga seegi on ju juba paras mägi.

Venenetti ja Kipparilehti tegid uuringu soomlaste unistustepaadi kohta. 5 finalistist olid 4 Busterid. :D Sel aastal valiti Buster Magnum MBY poolt aasta paadi nominendiks. Pole paha üle 10a tootmises olnud paadi mudeli kohta, mida on tehtud üle 3500 tüki! Samas kategoorias kuulutati võitjaks siiski teine, ka alu paat - XO 240 RS


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 22 Jaan 2013 13:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Muhv kirjutas:
5 finalistist olid 4 Busterid. :D Sel aastal valiti Buster Magnum MBY poolt aasta paadi nominendiks. Pole paha üle 10a tootmises olnud paadi mudeli kohta, mida on tehtud üle 3500 tüki! Samas kategoorias kuulutati võitjaks siiski teine, ka alu paat - XO 240 RS


Oled ikka kindel, siin just paar lehekülge tagasi lugesin, et Buster ei pidavat paat olema..:D
Ainuke sobilik viis tarbida on Emexisse trantsport.

Muidugi, kui Combat ja X5 kõrvuti panna siis ...

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 22 Jaan 2013 15:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Bla-bla-bla :D

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 23 Jaan 2013 09:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Päris mitu aastat enne popi paadi sündi. Konstruktsioon proovitud ja hüljatud, muudetud selliseks nagu paadil ikka. Põhjusega. Pilt on minu tehtud, Saaremaal 2005 või 2006 aastal.
Kasutusintensiivsus ja mereolud tüüpilisel kasutamisel olid neil paatidel muidugi märksa karmimad kui tavalisel pühapäevalaevnikul.

Pilt

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 01 Mär 2013 09:28 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 12 Juun 2010 20:42
Postitusi: 246
Asukoht: tallinn
mis puudutab väikelaevade ehituskategooriat siis VTA vastas mulle nii

Väikelaeva kategooriad on määratud lähtuvalt tema konstruktsioonist. See näitab, millistel tingimustel on ta mõeldud kasutamiseks.
Eesti seadusandluses on välja toodud vastavas varustuse määruses.

Vastu võetud 11.05.2011 nr 32
Määrus kehtestatakse „Meresõiduohutuse seaduse” § 354 lõike 5 alusel.
§ 2. Väikelaeva kategooriad
Konstruktsioonist lähtuvalt jaotatakse väikelaevad käesolevas määruses
järgmistesse kategooriatesse:
1) A-kategooria (ookean) – projekteeritud ja ehitatud pikkadeks
merereisideks, mille käigus võib tuule tugevus ületada 8 palli ja laine
kõrgus olla üle 4 meetri;
2) B-kategooria (avameri) – projekteeritud ja ehitatud avameresõiduks, kus
tuule tugevus võib tõusta kuni 8 pallini ja laine kõrgus kuni 4 meetrini;
3) C-kategooria (rannalähedane) – projekteeritud ja ehitatud
rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel,
järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2
meetrit;
4) D-kategooria (kaitstud veed) – projekteeritud ja ehitatud sõiduks
kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel
tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 meetrit (üksikud
lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 meetrit).

Ehk siis kategooria määrab ära sõiduulatuse aga tuleb kah jälgida ilmastikuolusid.
Üleküsitud ka suuliselt!

Aga meite juures ongi nii,et seadused on tõlgendamise küsimuses.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 01 Mär 2013 11:41 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 14 Mär 2004 19:36
Postitusi: 755
Asukoht: Muhu
imrekas kirjutas:
Aga meite juures ongi nii,et seadused on tõlgendamise küsimuses.


Just-just, aga paraku on tõlgendamise "õigus" tihtilugu ainult kõiksugu amet-nikkudel. :evil:


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 169 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 8, 9, 10, 11, 12  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group