Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 66 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 20:10 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 16 Juun 2011 20:57
Postitusi: 120
h2kristo kirjutas:
Sisemootoriga toimetamine on tunduvalt kergem. Väike soojapuhur mootoriruumi (vastavalt ruumi suurusele sobib näiteks ka Defa eelsoenduse salongipuhur) ning ongi valmis, ettevaatusabinõuna tasub enne igat kaatri juurest lahkumist ka vesijahutus tosooliga konserveerida.



Ei tahaks nüüd halvasti öelda, aga palun hoia sellised "väärtuslikud" nõuanded enda teada, kunagi ei või teada millal järjekordne pooletoobine neid tarkuseteri praktikas kasutama hakkab.

Soojapuhuri jutt on tõenaoliselt isegi õige, kui ohutusnõudeid järgida, aga millal kaob inimeste mõttemaailmast see "tosooliga konserveerimine"? Päramootoritest pole mõtet rääkidagi, seal jookseb jahutussärk tühjaks ning seega pole asjal üldse mõtet. Sisemootorisse jääb väärt vedelik ilusti sisse aga mis juhtub käivitamisel? Kogu see jamps, mis on tegelikult väga mürgine, sülitatakse parda taha.

Kas vana õli kraavi kallamine on normaalne? 99% inimestest vastab, et ei ole. Kas jahutusvedeliku merre kallamine on normaalne? Seda vastuse % ei oska kohe arvatagi kohe...

Jah, on keskonnaohutuid vedelike mis on just konserveerimiseks ja külmumise vältimiseks mõeldud kuid olgem ausad Eestis käib asi täna nii - kiire käik Prismasse, esimene Polari kanister näppu ja tegudele.

Palun nüüd seda vahutamist mitte isiklikult võtta, eesmärk ei olnud kedagi solvata.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 22:11 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Andrez kirjutas:
Soojapuhur, kui ohutusnõudeid järgida,


Ja nii ongi.

Mina hoian paadis sees üht 1kw puhurit. Seda ka siis, kui paat garaazis. Kabiini uks kinni ja see siis ca 5 kraadi sinna sisse puhub. Rohkemat ei ole mõtet.

Nimelt enamus seadmete ekraanide taha hull niiskus muidu koguneb ja Talvel veele minnes on seadmed seest poolt jääs ja sss ei näe..

Seadmete lülitamisel, valgustus juba neid ise piisavalt kütab, kuid tavaliselt kulub normaalse temperatuuri jaoks ca 2-3 tundi.

Aga küttekehadega on lugu selline, et transa ajal ja isegi veepeal loksudes, ohutusnõuetele tähelepanu pöörata tuleb hoolikalt.

Omalgi suure/hullu krärasakaga keset Tallina lahte Stopp tehtud. Masinad seisma, voolud maha ja siis uurima, mis-kus põleb.

Ja Võileiva kott, oli Webasto tuletorule vastu vajunud.
Paanikat rohkem, kui asi väärt.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 22:22 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 30 Sept 2007 08:09
Postitusi: 807
Asukoht: Lääne-Virumaa
Andrez kirjutas:
h2kristo kirjutas:
Sisemootoriga toimetamine on tunduvalt kergem. Väike soojapuhur mootoriruumi (vastavalt ruumi suurusele sobib näiteks ka Defa eelsoenduse salongipuhur) ning ongi valmis, ettevaatusabinõuna tasub enne igat kaatri juurest lahkumist ka vesijahutus tosooliga konserveerida.

/.../

Soojapuhuri jutt on tõenaoliselt isegi õige, kui ohutusnõudeid järgida, aga millal kaob inimeste mõttemaailmast see "tosooliga konserveerimine"? Päramootoritest pole mõtet rääkidagi, seal jookseb jahutussärk tühjaks ning seega pole asjal üldse mõtet. Sisemootorisse jääb väärt vedelik ilusti sisse aga mis juhtub käivitamisel? Kogu see jamps, mis on tegelikult väga mürgine, sülitatakse parda taha.

Kas vana õli kraavi kallamine on normaalne? 99% inimestest vastab, et ei ole. Kas jahutusvedeliku merre kallamine on normaalne? Seda vastuse % ei oska kohe arvatagi kohe...

Jah, on keskonnaohutuid vedelike mis on just konserveerimiseks ja külmumise vältimiseks mõeldud kuid olgem ausad Eestis käib asi täna nii - kiire käik Prismasse, esimene Polari kanister näppu ja tegudele.

Palun nüüd seda vahutamist mitte isiklikult võtta, eesmärk ei olnud kedagi solvata.
Kasuta siis etanoolipõhist klaasipesuvedelikku konserveerimiseks. See törts kärakat aurab kenasti ära. Lisaks saad vahupesu jahutussärgile.

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 22:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 16 Apr 2007 21:16
Postitusi: 1229
Asukoht: Rammu / Kopli
Kui sihtpunktis puudub piisav sügavus (loe:sadam), et ripmootori jalga vees hoida ning väljas ikka öösel temp alla -5 langeb siis kuidas saaks jala alumisest otsast vee välja, et külm ülestõstetud jalale liiga ei teeks?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 22:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 19 Mär 2006 12:37
Postitusi: 1485
Asukoht: Kesse/Tallinn
Ühesõnaga - tahad Rammus ankrul olla. Mina laseksin mootoril ca 10sek käia jalg veest väljas. Saaks vähemalt ülemise otsa tühjaks. Edasi on keeruline. Jalg jääb nagunii kergelt vett puutuma. Laine ka loksub vähe ja pritsib. Igal juhul satub vesi taas kuhugi vahele. Variandiks võiks olla mingi müts vindile pähe tõmmata. Aus vastus - mina ei tea.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 23:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 30 Sept 2007 08:09
Postitusi: 807
Asukoht: Lääne-Virumaa
Peeter Ude kirjutas:
rekkamees kirjutas:
Kui haagisel tugiratas on, saab viimases hädas jätta auto üles, tasase osa peale ja haagise vintsi abil vette sõidutada. Siis tuleb ainult vahepeal otstega mässata, ehk haagis pika otsaga auto külge kinnitada ja seeläbi vabanenud vintsiga paat vette lasta/välja tõmmata.


Ja Raskema paadiga, siis juhtub nii nagu multifilmis...
Pidurid on talvel nii kui nii kinni külmunud.

Lasete paadi ja haagise vette ja haakelt maha ajades, paat oma raskusega vajutab Haagise diisli üles... Haagis stardib, pidurid peal kaldteelt ülesse ja paat kukub veeskamise ajal slipile ja haagis tuleb kolinal kallakutpidi selga, sest haagiste pidurid tagurpidi ei hoia ...
Loomulikult on ka variant uputada haagis "Silmini", kuid siis saate õhtul koju sõites põlevaid pidureid näha. Sest vees ligunenud piduritrossid külmuvad ja pidurid jäävad peale.

Seega suvised trikid esiveolistega veeskamisel, ei ole talvel proovimiseks.

Piduri soendusega haagist olen ise ainult ühte näinud.
Ei ole pelgalt pidurite peale slipil kunagi loota osanud. Autol käib alati kasvõi sobiliku kujuga kivi ratta taha, kui tõkiskinga käepärast pole. Unustasin tõesti märkimata, et tõkiskingad on elementaarsed asjad. Paati haagiselt lükkan käega maha ainult ideaaltingimustes ja kui nii paat kui ka haagis enda omad on. Muul juhul lasen alati vintsiga, mis peaks välistama paadi haagiselt "maha kargamise". Sest kulunud haakeseade, mille tegelikku seisundit ei pruukinud sõites märgatagi, võib suurema negatiivse koormuse korral ootamatult lahti minna. Samas vintsiga mitte haakes olevalt haagiselt paati maha võttes, ajab see loomulikult nina püsti, kuid kui paat vintsi otsas on ja hooga minema ei pääse nii, et haagise enda alt välja surub, pole see ohtlik, kui Sul haagise tagumise ääre all just kergesti purunevaid asju (tuled-viled, jms) pole. See on sisuliselt sama, kui eriti järsult slipilt paadi veeskamine. Paat kerkib ju niikuinii ujuma. Olen haagist ajutiselt muuks otstarbeks kasutades koduõue murule paati korduvalt maha pannud ja selle jaoks spetsiaalselt auto haagise eest ära võtnud, et kallakuga mängida ja käru paadi alt välja sõita saaks.

Mis puudutab pidurite põlemist, siis selle koha pealt pean nõusse jääma, kuna piduritega haagisega miinuskraadides slipitamise kogemus puudub. Huvitav, kuidas hüdraulilised pealejooksupidurid peale vette uputamist pakase käes käituvad?

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 23:16 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 661
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
mina natuke kahtlen, et alumise otsa sees vesi midagi häda teeb. Tirts mingit antikülmutit võib panna,et jää pehmem oleks.
veepumba saab küll tyhjemaks lasta veest väljatõstes käima jättes.

samas ei ole proovind ja ei taha vist proovida kah.

tegelikult tahtsin mainida enesel tekkinud külmaprobleemi - minul ple kaasaegset elektroonilist käiguvahetit, vaid nii gaas kui käik lähevad mootoriteni trossidega.

Kord -10 ga jäi üks tross kinni. Mootori saad käima panna, trimmida ka, aga käiku sisse ja seega ka gasi anda ei saa. Siin see Peetri soojakaabel oleks abiks, aga ainult see 12 voldi pealt töötaks :P

Aitas ka see, et merel ujutas merevesi paadi üle ja sulatas trossi liikuma, aga sadama poole sõitmisel võib siis juhtuda, et ei saa käiku välja ja gaasi maha.
Juhtub seda muidugi kaua vahetamate trosside tõttu, millele niiskus sisse pääsenud.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2013 23:46 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Mark kirjutas:
Kõige parem oleks muidugi sisemootor ja traditsiooniline võlliliin. Seejuures peaks mootoril olema kiilujahutus ja kuiv väljalase.

Need on detailid.

Aga seda ma mõtlengi, et sellisete tööpaatide juures, mis aastaringselt ja miinuskraadise juures kasutuses - mootor sees ja kaitstud, merevett jahutuses ei kasutata (alupaadil ju kogu kere heaste soojustjuhtivast materjalist ! ), väljalase kuiv.
Miks see skeem ei võiks mootorijala (et kive ei kolistaks) ja sisepära puhul töötada?

Või on turg lihtsalt nii väike, et mingeid Polar/Ice isendeid polegi mõtet arendada (Mark, thinkaboutit)?
Põhjanaabrid?

Hetkel kui UdePetsi ja Muhvi toimetamisi vaadata, siis tundub nagu kahvliga supi söömine. Et kas Yamu või Mis kannatab rohkem haamriga jää kopsimist.
Pole need asjad ju regulaarselt selliseks jamaks tegelikult mõeldud, vist?

Jätan hinnad ja muu väikekodanliku jutu kõrvale. Lihtsalt teoreetiliselt - miks väike (sõiduauto) treilerile mahtuv paat peab igal juhul selline peavalu talvistes tingimustes olema?

Ps. Ma olen märganud, et mu auto toimib nii +20 kui -20 temperatuuridel !? Hämmastav, eksole.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 00:13 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 30 Sept 2007 08:09
Postitusi: 807
Asukoht: Lääne-Virumaa
Marlene kirjutas:
/.../

Ps. Ma olen märganud, et mu auto toimib nii +20 kui -20 temperatuuridel !? Hämmastav, eksole.
Tõenäoliselt on see sellepaärast nii, et maantee ülessulamiseks on vaja temperatuure, mille puhul auto juba ammu põlema läinud on. Pealegi ei külmu asfalt talvel Sinu auto jahutussärki ega isegi mitte rataste ümber kinni.

Aga tõsiselt... Arvan, et tegemist on ikkagi turu küsimusega. Osta omale põhjamaiste tingimuste tarbeks ehitet lootsipaat. Uue puhul saad tellida selle endale sobiva suurusega. ComeOn it's only money! :twisted:

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"


Viimati muutis rekkamees, Pühapäev, 06 Jaan 2013 00:17, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 00:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Marlene kirjutas:
Aga seda ma mõtlengi, et sellisete tööpaatide juures, mis aastaringselt ja miinuskraadise juures kasutuses - mootor sees ja kaitstud, merevett jahutuses ei kasutata (alupaadil ju kogu kere heaste soojustjuhtivast materjalist ! ), väljalase kuiv.
Miks see skeem ei võiks mootorijala (et kive ei kolistaks) ja sisepära puhul töötada?


Enamus Lootsikaatreid nii tehtud... Mis häda??
Korpus kasvab suvel, kuna karp ja vetikas armastab ..SOOJA !!!
Ei ole mõtet lahata probleemi, kui see juba toomises.

Marlene kirjutas:
Hetkel kui UdePetsi ja Muhvi toimetamisi vaadata, siis tundub nagu kahvliga supi söömine.

Pole need asjad ju regulaarselt selliseks jamaks tegelikult mõeldud, vist?


Nu ausalt, kasutaks Jäälõhkujat ja istuks soojas toas ja ütleks Kaptenile Tel teel... Palun veel 5m W poolt... just ,just, just sealt... . Ise, istuks samal ajal kusagil meeldivalt soojas kontoris ja nautiks monitoridelt vaadet... Nähes, et Distantsilt toimub nii mõõtetööde juthimine, kui organiseerimine jne..
Ja siis saadaks kundele arve ja andmed ...
Tehniliselt on see juba minu paadil lahendatud. Ainult, et hektel saan nentida, et monitor on vasemalt ja rool nina ees. :D

Muideks tulemuste üle-andmine kliendile, käibki Täna juba Paadist, kohe... .
Selleks ei tulda isegi kai äärde, sest Aeg on Raha ja seda on neil ... .

Aga Milles häda.?
Seda , et Meie sadamad on tillukesed ja madalad. Me ei tooda ja ei ekspordi.

Ja Jäälõhkumise ajal jäänud tööde juures, seda Õiglast hinda Kätte ei saa.
Seega tehakse tööd niikaua, kuni see ei mõju olemasolevale tehnikale laastavalt.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 00:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 06 Mär 2009 00:28
Postitusi: 642
Asukoht: Tugitoolis
Peeter, ma ei hakka kogu Su juttu siia üle siirdama.

Küsin lihtsalt - on üldse olemas mõni seeriapaat Sinu Busteri mõõdus (sinnakanti) mis miinuses jääkoksimiseks haamrit ei vaja?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 00:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Samas mõõdus mis vedamist kannataks, ehk siis 2.4 m lai ja kuni 8m pikk ... ja alla 3 tonni kaaluks.

EI OLE veel NÄINUD!!!.

12 - 14 meetriseid on olemas, kuid neid ei vea ju sabas.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 11:36 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Peeter ja Marlene, kõik need lahendused on tegelikult olemas. Küsimus on lihtsalt rahas. Kuna nišš on enam kui marginaalne siis seeriatootmises selliseid asju ei ole, küll aga saab neid erilahendustena. Mul on hetkelgi seinal üks visualiseering : 7m, soe kajut, wc, umbes 2000kg, kiilujahutus, kuivsumpsid, tõstekõrvad mille taha kraanakonksud ilma igasuguste lintideta otse kinni klõksatakse jne. Arutelu kliendiga käib ja pole aimugi kas see tellitakse või mitte. Otstarve? Jäämurdja abipaat. Kiirust ei ole aga rammu nagu Rambol. Hind? Alates 170K ehk selle raha eest number ja ämber. Maksusid arvestamata.

Olen pakkunud ka kiiret kahe sisepäramootoriga paati millel Marlene poolt küsitud veojalad kust läbi ei käi ei vesi ega gaasid. Kuivsumpsid, kiilujahutus. 9m paat ja hind algab 240K juurest mille eest saab numbri ja ämbri. Veojalaga on muidugi see jama, et sellise paadiga väga madalas vees sõitmist praktiseerida ei saa nagu seda saab teha päramootoriga.

Nii et kõik on olemas, aga see maksab liiga palju.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 12:26 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 16 Apr 2007 21:16
Postitusi: 1229
Asukoht: Rammu / Kopli
Muhv kirjutas:
Ühesõnaga - tahad Rammus ankrul olla. Mina laseksin mootoril ca 10sek käia jalg veest väljas. Saaks vähemalt ülemise otsa tühjaks. Edasi on keeruline. Jalg jääb nagunii kergelt vett puutuma. Laine ka loksub vähe ja pritsib. Igal juhul satub vesi taas kuhugi vahele. Variandiks võiks olla mingi müts vindile pähe tõmmata. Aus vastus - mina ei tea.


Tahaks jah, ka talvel koju :( . Aga talvel kahjuks nii, et kui vaikne ja saaks minna siis krdi külm on. Aga kui sula ja temperatuur lubaks siis jälle tuuline.

Aga eks see slipitamine juba teine teema. Küll selle "vanni" allamäge vette saab, eks ülestõmbamiseks tuleks väike vints ninale orgunnida. Kuna tegemist ei ole n.n. "maakera neelab" teemaga kus vaja meetrisest mudast välja vintsida siis peaks slipitamiseks piisama ka pisikesest n.n. ATV vintsist ( à 3000 -4000 lbs).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2013 13:34 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 28 Apr 2007 01:29
Postitusi: 490
Mark kirjutas:
Kas keegi on äkki proovinud või tahaks katsetada päramootori trimmi ja rooli jms pritsimist mingi keemiaga mis jääeemaldust vajaduse korral lihtsustaks?


Kui kaikoht kindel, pole puhuri ühendamine elektrivõrku üldse keeruline ja aeganõudev tegevus. Pilss ei ole jääs, pilsipump ei ole jääs, mootor käivitub hästi... Päramootori puhul toksid kõigepealt pool tundi trosse lahti, palud sadamast liitri kuuma vett, toksid veel trosse, ning loodad pimesi, et jahutuses midagi kapitaalselt kinni pole jäätunud või... lõhki külmetanud.

Mulle meeldib väga sõita päramootoriga, ka talvel. Lihtsalt kogemus mugavuse osas räägib paraku pigem sisemootori kasuks.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 66 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group