KIPPER.EE

_________________
kui näed ,et on vaja - siis aita.



www.k-ruudus.ee

Küll juba vana teema ja teemaalgataja õnnelikuks paadiomanikuks saanud, aga igavuse peletamise mõttes ja auväärsete foorumlaste arvamuste saamiseks viskan siia närimiseks selle paadi, mida olen peale pikki kaalutlusi, erinevate alustega kalastamist ja oma vajaduste hindamist leidnud enda jaoks kõige sobilikuma olevat.
Nii nagu Priitki kirjutas, on saanud minu jaoks peamiseks argumendiks võimalus halva ilma eest varju leida ja pikutada. Olen ise kesk-eesti mees ja kui juba kuhugi suurema vee peale sõita, tasub jääda paariks-kolmeks päevaks. Autos magamine, telkimine või mökki rentimine on olnud senini alternatiiviks, kuid need variandid eeldavad kalavetelt tagasipöördumist sinna, kus auto või mökki. Mökki maksab ka raha. Telgiga kusagil emajõe suursoos mässamine enam pinget ei paku.
Lisaks ööbimisele pakub kajut kaitset vihma ja tuule eest. Ei ole eriti mõnus oktoobri lõpus lahtise paadiga püügikohta kihutada, kui lörts silma- ja ninaaugud täis tuiskab. Või nagu meie suved on - kaks tundi tuleb täiega padukat ja siis on jälle kaks tundi päikest. Oleks ülimalt mõnus see 2 tundi pigem soojaks köetud kajutis kohvi lürpida ja arvutist uudiseid lugeda, kui vihmakeebi all külma peletamiseks jäägrit kaanida:) Lisaks veel võimalus oma kalapüügiträni natuke turvalisemalt hoida kui lahtises paadis.
Antud mudeli puhul meeldib mulle enim see, et kajut on läbikäidav. Sarnaseid mudeleid on küll ja veel, aga SeaStar 600 meeldib kõige rohkem. Vabalt treilerdatav ilma C-kategooria vedukita. Kahekesi saab sellelt paadilt ka ideaalselt lanti loopida - üks on vööris, teine ahtritekil. Ka matkapaadina täiesti arvestatav.
See lahtise paadi hullus on mind peale aastaid kestnud kasutamist igaveseks maha jätnud. Võimalus istudes 360-kraadi spinningut loopida ei kaalu ülesse neid miugavusi, mida pakub kajut.
Seni kuni mul 15+ kilo raha pole, pean kahjuks lahtise paadiga edasi jändama.

Igatepidi on kompromiss. Oleneb ikkagi püügikohtadest ja -viisidest. Minu jaoks on põhikohtades näiteks optimaalne paat ikkagi alla 5m, lahtine, minimaalse süvisega, sõutav ja soovitavalt alumiinium, et kivide vahel kolistamist natuke paremini taluda. Lisaks suvalisest rannast vettelastav ja muidugi ka elementaarselt merekindel ja glisseeriva põhjaga. Sügisel karvasema ilmaga tahaks aga kinnise kajutiga paati, kus vahepeal soojas käia ja muidugi ka püügikohta sõites ilma eest peidus olla. Selle puhul elaks isegi üle, kui teda kusagil kai ääres hoida või kusagil kaugemal slipilt käia vette laskmas. Ja nii ongi, et tegelikult peab mitu paati olema, sest üks ei asenda(vähemalt minu jaoks) teist. Üks paat on ikkagi kompromiss millegi arvelt ja ideaalne teatud oludes. Eks igaüks otsustab ise, millistes oludes ta kõige rohkem kalastab.

Selge see, et iga asja tarbeks oma paat, aga olen vaadanud viimasel ajal, et püügikohtadeks on saanud peamiselt suuremad veekogud, kus väga kivide vahel kolistada vaja pole ja ega ma oma lahtist paati ära ei müü - see jääb väikse vee tarbeks ikka alles. Aga kui saaksin omada vaid ühte alist, siis võtaks selle kajutiga. Kusjuures viimatise püügi valguses kiikasin kõva põhjaga kummika poole:)

Kummaril on jällegi omad plussid ja miinused.
Ma käin ka paadiga peamiselt suure vee peal kalal(merel) ja kivide vahel ukerdamist ning kivide tripsamist on ikka spinningupüügi juures omajagu. Sellistes oludes, kus alumiiniumvanniga käin, ei oleks eriti mõistlik mõne 6-7m kabiiniga plastikuga midagi korda saata. Lisaks võiks muidugi olla veel kolmas väike alus, millega päris kalda lähedal ja ilusa ilmaga tegusid teha el mootori ja aerude abil. Ei ole mingit vette laskmise probleemi, tassid lihtsalt pärast üle liiva kõrkjatesse ja võid sealt ka üksinda selle jälle vette vedada.

Kahtlemata on see tore paat, aga kalapüügil ta ka minu meelest nii universaalne pole, et teda n.ö. põhipaadina kasutada.
Oleneb muidugi... kus kasutaja elab, mis veekogudel kalastab jne.
Sellise suurusega paadi vedu ja sisselaskine/väljavõtmine on juba ivake keerulisem kui näiteks 4,5 m lahtise paadikese puhul.
Kui enamuse ajast kuskil sadamas seisab, siis hoopis teine lugu.
Klassikud on öelnud, et vee peal on iga paat väike ja tee peal suur. Nii see ilmselt ongi, kuigi ka näiteks Emajõel tuleb vee pealgi kuskilt piir ette ja suure paadiga pole enam mugav. Väiksematest jõgedest /järvedest rääkimata. Samas Peipsil/Võrtsul/merel suurepärane. Ka Emajõel tonkatada või "aukudes" plätsida, eriti Tartust Peipsi pool, kus jõgi suur, suurepärane. Selliste ilmadega nagu praegu, pole midagi paremat, kui vahepeal soojas kajutis üks eine võtta ja nahavahe soojaks lasta. Päev otsa hilissügiseste ilmadega liikumatult lahtises paadis trollida või tonkatada on suht jõhker, iga riidega hakkab külm. Talvel -20 -ga auke puurides ikka hulga soojem
Võimaluste piires peaks kalamehel olemagi mitu paati, nagu juba öeldi.
Üks võikski selline kabiiniga olla suuremate veekogude ja halva ilma tarbeks, üks lahtine n.ö. põhipaat ja üks päris väike 2,5-3 m kummikas või aerukas näiteks.
Mul omal on 2 viimast kriteeriumi päris hästi täidetud, kabiiniga paadi koha pealt seni poolik "projekt" ootab. Aga see pole siiski selliste mõõtudega, pigem ikka meeter lühem. Aga ma merel eriti ei käi ka.
Üks asi, mis minu arust võiks sellisel kabiiniga paadil olla- topeltjuhtimine. Et trollides ei peaks kala võtu korral kabiinist õngedeni jooksma ja siis jälle tagasi kurssi õgvendama.
Meeldib mulle sellise kaatri juures just see, et putka on n.ö, täismõõtmetega ja ei pea kuskil ninas sooja saamiseks kõverdama.

_________________
Harrastuskalastaja

Kõik on õige, mis te kirjutate ja kuna suuremad veed tõmbavad rohkem, on ka paadivalik selline saanud. Nagu kirjutasin, siis vähematel jõgedel käimiseks oleks vaja veel lahtise paadi kõrvale kõvapõhjaga kummikat. Aga siiski tahaks näituseks Peipsil palju käia ja sinna sobib see riistapuu hästi. Või vahest perega Osmussaarde põrutada, kus saarevaht mu vanaisa põline tuttav. Õige ta on, et vette ja välja see paat nii lihtsalt ei käi kui 4,5 m lahtine paadike, aga on ennegi tehtud ja pole suuremat probleemi olnud. Emajõe voolus vaja kahekesi toimetada, kuid paljuks seda üksi käimist ikka on. Igatahes pikendaks selline kajutiga alus hooaega ja peregi tuleks palju meelsamini kaasa, kui katus peakohal ja tuba soe. Minu otsus on igal juhul selline ja see otsus on küpsenud pikkade aastate tulemusena. Samas - kõik on pidevas muutumises ja kes teab, milline on eelistus kümne aasta pärast.

Vahva teema ja huvitavad mõttekäigud.
Mul on olnud igasugu paate ja erinevaid nägemusi kalastusest, kalakohta jõudmisest ja veepeal viibimisest. Iga kogemus on olnud omamoodi huvitav ja paadi ostmisele järgnevatel nädalatel tundunud õige sest antud hetke lemmikkalakohta saab nüüd mugavamalt. Samas peale esimest vaimustust on justkui millestki puudu. See on väga huvitav fakt. Enda jaoks mõtestasin selle puuduliku sisetunde lahti sedasi, et kuna iga uus paat on olnud eelmisest merekindlam, vaatan ka merekaarti ehk potensiaalseid kalakohti ja vahemaid hoopis värskema ja loomingulisema pilguga. Vahemaad seostuvad pagasi mahuga ehk kaasa võetava kola hulgaga ning Ilmataadist saab iga uue alusega aina olulisem tegelane plaanide tegemisel. Seega mida merekindlam ja Ilmataadi vigureid paremini taluv alus, seda avaramad on piirid. Mida suurem ja ilmastiku kindlam on paat, seda vähem (pigem üldse mitte) lompidesse ja kraavidesse kipun kuna veepeal puuduvad piirid, on vaid loomingulisus ja ettevõtlikus.
Kokkuvõttes võiks öelda nii, et paate peab tõesti mitu olema aga neid peaks saama kasutada jooksvalt:
Punktist A punkti B sõites varakevadel ja hilissügisel Targa 42/suvel Buster Magnum M5
Avarasse kalakohta jõudes kõikide lisadega 6+m Tracker
0,3m Saaremaa rannikule mõni 4m katamaraan või trimaraan põhjaga vann
Väikestesse soppidesse sisse põikamiseks 3m kummar
jne..


Natuke asjast ka: WA paadid on väga sobivad heitekalastuseks. HT ei sobi peaaegu üldse. Ja ei sobi eelkõige seepärast, et vööri minemine ja seal kalastusasjade hoidmine kalastuskohtade vahetusel on raske või võimatu kuna käigutee on imekitsas ja kajuti laelt lendavad asjad lihtsalt minema.
Kilekatus vs kõvakatus, kindlasti viimane. Niiskus on merel kole asi ja kilekatus ei paku peale vihmakeebi funktsiooni midagi. Eriti meie kliima oludes.

See jutt, et 7m plastist paadiga ei saa kivistel madalikel lanti loopida ja korralikult kala saada ei pea päris hästi paika. Jah, tehase planguga tõesti ei saa.. mugavus ja turvalisus sõltub paadi lisavarustusest ja läbimõeldud lahendustest.

_________________
vaata kuhu seilad, muidu satud sinna kuhu vaatad