Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 56 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 12 Veebr 2014 12:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 22 Juul 2008 20:40
Postitusi: 238
Asukoht: Saaremaa
myller kirjutas:
Abx arvutsushuvilistele: 1hp võimsust annab õnnestunud sõukruvi ja ülekandevaliku korral umbes 90 N tõukejõudu. Seega võib katsetuse mõttes koormarihmaga umbes 170 kilo mootorikinnitusele rakendada. Oluline vahe, kas see on 20cm või 40cm õla otsas. Vees kipub see veel tsükliliselt rakenduma. Tõsi, kogu jõud pole pidevalt mängus, aga arvestada tasub ikka kõigega. Muidu võiks ju 10-se mootori paigaldada.


Ei aidanud muu, kui tuli joonis teha, nagu füüsikaõpetaja alati ütles. Sellelt selgus, et jätsin ühe asja arvestamata: Mootori jalg väänab töö käigus paati ühtpidi, kinnituse õlg aga teistpidi. Need kompenseerivad teineteist. Jõud kandub edasi muutumatuna, ükskõik kui keeruline see varraste süsteem ka poleks.

Ainus vahe tekib mootori enda raskuskeskme ja kinnituse kauguste vahest. Lisas on asjakohane excelikunst.


Manused:
M.png
M.png [ 5.49 KB | Vaadatud 3709 korda ]
Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 12 Veebr 2014 14:24 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 18 Aug 2013 19:24
Postitusi: 118
Asukoht: Maardu
Myller võttis appi füüsika ja exeli, mina võtsin jalad selga ja käisin ära Yamaha keskuses ning sain selgeks selle L jala pikkuse müstika.

Selgub, et Yamu tegelased petavad julmalt kliente , kirjutades L jala pikkuseks standardina 20" ehk 508 mm. Vaatasime targast raamatust (mille leiab ka netist pealkirja alt - Rigging Guide) järgi ja selgub, et L jala pikkus eri mudelite ja varustusastmete vahel kõigub päris oluliselt. Minu mootoril näitab tark tabliitsa jala pikkuseks 570 mm (22,4 ""), mis on ikka oluline vahe standardmõõduga võrreldes.
Ilmselt tegin ise 1 sendiga mingi mõõtevea, eks uime paksus isegi on juba ca pool sentimeetrit.
Sellest siis ka selline oluline vahe, miks see Jacki plaat nii kõrgustesse mul ronis. Vahe tuleb ikkagi juba 6 sentimeetrit.

PS. Millised järeldused siis võiks lõpuks teha konstruktiivsete vaidluste, GURUDE praktiliste teadmiste ja Mylleri füüsikatundide baasil ?? Kes teeb kokkuvõtte ? Kas peaksin hakkama tugevdama midagi ja kuidas ? kas peeglit või Jackki või mõlemat või võib hooaja algul rahuliku südamega mootori Jackile riputada ja merd kündma minna ? (....noh kuhu ma siis selle väikse paadiga ikka niiväga künnan....)
Ette tänades
:) :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 12 Veebr 2014 15:37 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2003 18:15
Postitusi: 1299
su süda on kindlasti rahulikum, kui tugevdad.

Mardi jutt on asjalik, ise mõtlesin ka samas võtmes, ent ei suutnuks humanitaarina nii konkreetselt lahti seletada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 12 Veebr 2014 17:09 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 29 Okt 2008 14:50
Postitusi: 335
Asukoht: Tallinn
Unusta see peegli draama ja mine merele kui ilm kannatab. Südame rahustamiseks võib kõiksugu asju teha, aga antud juhul võiks pigem õlle joomisesse selle ressursi investeerida.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Veebr 2014 02:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Hmm.. Võib olla peangi endale tuhka pähe raputama. Tagumikutunne ja kõik need karjääri jooksul nähtud pragunenud ahtrid aga räägivad sisetunde kaudu, et päris nii lihtne see asi ei ole, et kasvata aga kõrgustesse palju tahad ja mitte midagi ei muutu. Tegu on ikkagi keti ühe lüliga mis siis et mõlemad otsad samasse paika jäävad. Aga oli minugi arvamus, et las käia. Kui mu sisetunne õige oli siis annab see ajapikku märku ja pole hullu midagi. Miinist rääkimata. Kui ükskord oma raamaturiiuli juurde tagasi pääsen siis ehk sealt leian spikri kas ja mis ja miks.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Veebr 2014 09:38 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 18 Aug 2013 19:24
Postitusi: 118
Asukoht: Maardu
Tänud kõigile, kes võtsid vaevaks kaasa mõelda. Teen kogu selle info ja oma loogika baasil iseenda jaoks sellest sellise järelduse - Tõenäoliselt suuri ja kohe realiseeruvaid riske pole, JP ise ja kinnitused on põhimõttelselt tugevad, tootja kinnitusel peab ka peegel ise koos oma olemaolevate kinnituste ja tugvdustega vastu. Ka füüsikatund ei too välja otseseid riske. Samas võivad teatud halbade asjaolude kokkulangemisel (lained, pöörded, paadi balanss, mootori nurk hetkel jne) mõjuda lühiajaliselt mingid jõud, mis tavaolukorras pole riskiteguriks. Kas nii sobib :) ?
Võtan siiski südamerahustuseks ette väikesed nn riskimaandustööd - tugevdan pisut Dzäkki ja ka peeglit seestpoolt kronsa kinnituskohtade juurest. Mul juba elukutse kahjuks/õnneks selline, mis oma prfessionaalses kretinismis sunnib kasvõi teoreetilisi riske/ohtusid mitte eirama.
Mul talve jooksul päris palju muid täiendusi ka paadikesele tehtud - keskkonsool koos lisavidinatega jms. Ka treila sai täpselt paadi ja enda vajaduste järgi tuunitud. Eks hooaja algul annan siis infot, kuidas Jack käitub.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Veebr 2014 10:30 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Mark kirjutab

Tsiteeri:
kõik need karjääri jooksul nähtud pragunenud ahtrid


Arvan, et enamiku põhjustavad inimesed, kes reeglitest miskit ei arva - rullnokad. Kahjuks on vähe Macari taolisi, kes esmalt kontrollivad ja küsivad. Kas pole siin foorumiski räägitud, et vahetame kapoti ära, et asjapulgad merel ülevõllimootorit ära ei tunneks. Või, et otsin just sellist mootorit, et tollel saab piirajad maha võtta ja võimsust suurendada.

Mingi ports võib minna selle kraesse, et nõuete järgi määravad paaditootjad vaid max mootori võimsuse. Max mootori kaalu ära näitama ei pea. Veelgi enam, et kui kaugel võib mootori kaalu keskpunkt ahtrist olla. Kuid inime paigaldab saja aastase kolm korda tänapäevasest raskema. Polegi kellegile miskit ette heita. Kindlasti tead paremini, kas ja kuidas tootjad sellist riski arvestavad.

Noh ja eks mõni protsent läheb ka tootja aladimensioneerimise tõttu. Materjali kokkuhoid. Valearvestus või katsetusmetoodika. Kui tehakse nn. kaikatset. Kas keegi analoogset ka reeversiga teeb. Kas tsükleid ka reaalselt testitakse ja loetakse. Ise olen ka igapäevaselt rohkem tagumikutunde ja rusikareeglite kasutaja. Kuid, et garanteerida konstruktsioonide tööd nii keerulistes oludes töötavas asjanduses kui paat ka 20 aasta pärast ei usuks isegi arvutusi ja vaid katsestendid annaksid minu meelest enam-vähem usutava tulemi. Kuid jällegi tead Sa neid asju ilmselt paremini. Et kas ja kui palju tehakse?

Olen vahest jällegi mõelnud, et tehti ju sajandeid paate ja keegi ei arvutanud ega katsetanud. Kuid ilmselt ongi küsimuses ka vastus. Et kogemus oli sajandite pikkune. Ebaõnnestunud konstruktsioonid uppusid lihtsalt ära. Positiivset aga korrati aastasadu ning muudeti vaid grammi kaupa. Ka püsisid enamik paate oma kodurannas, olles seal end tõestanud. Meil aga tulevad materjalid kiiremini peale kui alused alt ära upuvad. Konstruktsiooni lahendusi muudetakse iga mudeliga. Paadid võivad sattuda kuhu iganes maailmas. Eks arvutisimulatsioonid ja -mudelid on abiks, aga seda ilmselt vaid suurte tegijate juures. Väiksel tegijal võiks odavam lahendus olla ikkagi kriitiliste detailide katsetamine võimalikult tõestes stendides. Kui ta ikka tahab ja julgeb öelda paarikümne aasta pärast, et see on minu tehtud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Veebr 2014 18:13 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 25 Mai 2005 19:01
Postitusi: 374
Asukoht: Võru
Mart S kirjutas:
Mark kirjutab

Tsiteeri:
kõik need karjääri jooksul nähtud pragunenud ahtrid




Mingi ports võib minna selle kraesse, et nõuete järgi määravad paaditootjad vaid max mootori võimsuse. Max mootori kaalu ära näitama ei pea. Veelgi enam, et kui kaugel võib mootori kaalu keskpunkt ahtrist olla. Kuid inime paigaldab saja aastase kolm korda tänapäevasest raskema. Polegi kellegile miskit ette heita. Kindlasti tead paremini, kas ja kuidas tootjad sellist riski arvestavad.



Pigem on asi hoopis niipidi, et inimene paigaldab vanale paadile tänapäevase mootori, mis on tunduvalt raskem kui vanasti oli.
20 aastat tagasi kaalus 30 hj mootor 60 kg, tänapäeval 86 kg.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 13 Veebr 2014 23:19 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Kas Sa Viking vihjad kahe ja neljataktilise kaaluvahele?

Võb-olla nii ongi. Tegelikult ütlen ausalt, et ega sest mootorpaadindusest suurt ei tea. Vähehaaval õpin. Peaasi, et mehaanika reeglid kehtivad. Sinnamaani olen rahumeelne :D


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 14 Veebr 2014 09:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 30 Sept 2007 08:09
Postitusi: 807
Asukoht: Lääne-Virumaa
Mark kirjutas:
Macar kirjutas:
Kas nad kõik istuvad ilma splindita miini otsas ? :?


Ei istu ;)

Pilt

Sellele pildile mõeldes tekkis küsimus: Arusaadav, et sportpaadid kestavad ja peavadki kestma sellist tõstmist. Nendega ju sõidetakse ka tihti nii, et ainult mootori jalg on vees, kuigi juba toimuva liikumise pealt on koormus ahtripeeglile väiksem, kui selliselt üles riputades. Väga raju stardi puhul on ehk mingil määral võrdluskõlbulik koormus. Aga kui tegemist on ca 2,5 tonni kaaluva ja 7m pika päramootoriga Ameerika plastikuga?

Priidu mängumaad kombates võib ju võrdleva näite tuua: Kui kiirendusautole ei tee reeglina midagi esirattad lennus startida, siis kui originaalkonditsioonis tagaveolise tänavaautoga seda teha ja jõuülekanne muus osas vastu juhtub pidama, on nokatõste asemel tagasild tõenäoliselt esisilla kaisus. Aga enne läheb arvatavasti kas käigukast, kardaan, tagadiffer või pooltelg. Üks tuttav rääkis, et kui ta 80-date keskel autokoolis käis, oli keegi kaasõpilasest daam autokooli sigulliga teinud vinge stardi: Enne, kui sõiduõpetaja aevastadagi jõudis, oli mutt käigu sisse pannud, gaasi põhja surunud ja siduri lahti päästnud. Auto tegi jubeda röögatuse saatel hüppe ja jäi koha peale värisema. Lükati sigull siis töökotta ja pärast defekteerimist raputati tagadifrist rauatükid välja. Kuna paadi stardi puhul on vesi teatud mõttes "siduriks" ja see annab üldjuhul esimesena järgi, siis suure ja raske paadi puhul tekib minu arvates igal juhul enne kavitatsioon, kui et koormus ahtripeeglile paadi raskusele vastama hakkab.

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 14 Veebr 2014 10:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Jah, nii tugev ta nyyd ka Ei pea olema, aga muust paadist tugevam peab ta kyll olema, nagu ka vöör ja kiil.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 56 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group