KIPPER.EE

Mark, Sa meil spetsialist ka seadusandluse aga ka kogemuse poolelt. Vaatasin siin järjest erinevaid selliseid mootoriga veesõidukeid, mille kohta võiks öelda, et mõeldud pisut pikemateks matkadeks. Lisaks see, et oleks ikka märgatavamalt kiiremad moodsast sama suurest ja "samas" hinnas purjekast. Ehk siis kruisikiirus vähemalt 20-22 sõlme. Tasapõksujad ehk matkapaadid ja "traalerid", kes on ka aboluutnumbrilt ökod, jätaks välja.
Eks neid teste ole ka palju aga alati on hea omast kodust näide võtta:


Sisuliselt kipuvad kõik "tava"kaatrid olema selliste kütusetankidega, mille kohta tootjad annavad range'iks 16 tundi. Hunteri kõhus peaks vist ka olema 300 gallonit ehk 1363 liitrit tank. Uuemal 43'l see nii on. Minor, Targa jne annavad kõik maksimum 400 nm/16H. Täpselt sama suhe tuleb ka Hunteril, 400 miili ei tule 300 galloniga täis aga kuidagi... Pigem "aurude pealt" 330 miili. Ütle, kas see on mingi reegel või lihtsalt juhus või...?
See on tonn kütust suurematel, pisematel vähem aga need ise ka kergemad. Samas näiteks Minor 36, mis on arnaselt Targale mere "offrõuder" ja venelaste testis parimal juhul nende mootoritega range 263 miili. 860 liitriga sõidab törts üle 11 tunni?
Klassikaline ots kuhugi kaugemale minekus oleks ju kahe olümpiatule vahe Tallinn-Kiel, mis absoluutselt otsekurssidel "lõigates" teeb 600 miili. Selleks on juba päris ülipika otsa luksus"traalerit" vaja. Hunteriga saaks selle napilt ära teha ideaalsetes oludes ühe vahetankimisega: Tln-Kalmar 330 nm ja Kalmar-Kiel 280. Visby kaudu ei joonistaks välja, peaks Fehrmani all igal juhul tankima. Minoriga aga on kaks tankimist vältimatu ja vaata, et igaks petteks mõtle ette kolm asustatud paika... Ehk kõik kipuvad sinna vahemikku (sõltuvalt mootoritest muidugi) 3-3,3 liitrit/miilile, range sõltub siis vaid kiirusest selle kulu juures. Need on veel kuidagi mõistetavad numbrid.

Aga noh, siis saarlaste au ja uhkus, mis kurask ikka on ilus ja vinge ka, pole miskit öelda. Aga no vaatad testi ja nutt tuleb peale: mootorpaat, mis olevat omasugusteseas ikka täieline ökopill, siis "Öko"režiimis sõites saab tehtud 302 miili 120 liitrit tunnis õli põletades. Tahad päriselt ka natuke kaugemale jutiga minna: 10,1 sõlme ja purjega täpselt samas hinnas luksuskatakad sõidavad ümber kaheksaid, endal sees umbes viis korda rohkem ruumi ja luksust. Ja ajab ikka närvi küll, kui sel ajal, kui sina järgmist paari tonni kütust tangid istuvad nood teised restos ja lasevad heal-paremal kõhtu minna... rääkimata sellest, et sama ajaga, mida mootorpaadimees tanklas kulutab teevad mõned inimesed teevad lihtsalt pallile tiire peale.
1,22 miljonit naela + maksud on ikka täiesti segane hind ja kulunumber vastavalt sõge. Ning mitte mingit autonoomsust selle eest ei saa, sõida nagu elektriautoga postist postini.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Äkki on see optimaalne?
Raamatupidajate ja inseneride arvutuskõverate lõikepunkt.
A muidu mis selle 16h ja 300-400 miilil siis häda on? B või C paadile küll ja veel. A-paat on nii ehk naa juba nii spetsiifiline, et ongi ehitatud vastavalt otstarbele. Longranger/traaler või überpäevakruiser või midagi muud.
Ja tegelikult, ühe paagitäiega saab tavalise sõiduautoga 600-800 km kaugusele, ei saa siit ühe jutiga Madriidi kuidagi, küllap massoonide vandenõu...

Ega siin on asi tegelikult väga lihtne ja üldse mitte nii väga mere värk. Alati tuleb meeles pidada, et teatud kiirusega teatud massi liigutamiseks teatud oludes tuleb kulutada teatud hulk energiat. Seega on tegelikult fundamentaalsel tasemel kõik paadid täpselt võrdsed. Nüüd aga hakkame trimmima ja tuunima.

1) Kerekuju - kas tahame suurt sisemahtu ja sinna uhkeid ruume või kiiresti süstikuga läbi lainete lennata või ökonoomselt kulgeda. Mõtleme läbi ja teeme kompromissi. Kusjuures ei unusta ka aerodünaamikat eksole.
2) Mootor - teate küll ju, et mida uuem diisel seda lootusetum on autot kohapeal tühikäiguga soojaks saada. Lihtsalt tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, et iga uue põlvkonnaga võetakse ühe grammi kütusega aina suurem arv kordi väntvõlli pöördeid ja aina vähem lendab soojusenergiana allatuult või salongiradikasse.
3) Mass - võiks ju Hunteri paadile sellised tankid teha, et põrutaks siit tont teab kui kaugele, aga.... lähme algusesse tagasi ja tuletame meelde, et iga kilo kandmiseks kuskile peame energiat kulutama. Mingil hetkel tuleb lihtsalt see piir vastu, et hakkame ebamõistlikult suurt kogust kütust põletama eesmärgiga sedasama kütust endaga punktist A punkti B kaasa vedada. Võtame parem vähem ja tangime sagedamini ning kulutame oma kütuseraha paadi enda liigutamiseks

Kõigi nende asjade vahel kompromisse tehes saamegi siis kas säästlikuma või janusema paadi. Ja autonoomsus tegelikult tähendab optimaalsel töörežiimil ja mõistlikus lastsituatsioonis kasutust. Ükski glisseeriv paat ei täida oma valmistajatehase poolt lubatud autonoomsusnöuet kui sõidad glissist maas või peaaegu maas kiirusel kõrges laines ja tugevas tuules. Ega ka mitte siis kui gaas põhjas on. Ja ka pikamaakulguritega on sama lugu, torm ja kärsitu kipper lõikavad autonoomsusel kohe jupi maha. Lühikese maa peal märkame vahet ainult ka spoole gaasiga sõites vs täisgaasiga sõites, aga pika otsa peal võid võita tunde või rohkemgi kui logi asemel jäglid tahhomeetrit. 100rpm võib suure vahe teha ja 500 teeb seda kohe kindlasti..

Ma tegelikult ei tea kas reeglid autonoomsust määravad. NBS ja need klassiühingute reeglid millega olen kokku puutunud, ei määranud. Ise kasutan ikka põhimõtet, et igale hobusele oma liiter ja sellega on Läänemere reisid tehtavad. Näiteks Alunaut 750 AC tuli Kuivastust Tallinna Vanasadamasse umbes poole paagiga ( paak 300l ja anduri reguleerisin meelega pessimistlikuks ) Kiirus oli sõidul varieeruv, jäi vahemikku 20...30+ sõlme ja tee peal käisime veel kuskil Paldiski all liivarannas reederi sugulastel ka külas. Müttasime seal umbes nabani vees natuke aega ja võtsime paadi peal külalisi vastu nagu oleks kuskil nõudepeatuses Kütusekuluks tuli siis umbes 1,4l/nm. Minu sõidustiili puhul on kulu aga hoopis 1,5...1,8 l/nm, ma vähe kärsitum ka. Nii et ega teab mis autonoomsust tegelikult jäigalt reeglitega sätestada ei saagi ja enamjaolt esitab soovi autonoomsuse kohta hoopis paadi tellija. Seda siis juhul kui ei ole mingi seeriatoodangupaat. Viimasel juhul pead leppima sellega mis pakutakse.

Ahzoo... et siis kokkuvõtteks. Kuna seal ülevalpool rääkisin teguritest ja kompromissidest, siis sellest johtuvalt on loomulikult ka kütusekulu samatüübilistel paatidel erinev, aga mitte kardinaalselt. Ma ei tea ühtegi juhst kus võrreldavate samatüübiliste ja sama suurusjärgu paatide kütusekulud erineks kordades.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Lisaks veel ühe näite StormHunteri kohta. Selle 36 jalase, 5 tonnise RIB-i kruiisikiirus on ca 37sõlme, max jääb 50 alla. Edasi veab 2x315 Yanmari duopropat ja kulu selle kruiisikiiruse juures on 2-2,2 l/nm. Minul on peal 2x250 l kütusepaagid, teisel samasugusel isendil, mis rohkem Ruhnu vahet liigub, 2x400 l. Seega autonoomsus ikka vahemikus 250-400 miili.
Viimasel suvel tegin kiiruskatse - naine startis autoga Piritalt samal ajal, kui mina StormHunteriga. Roomassaares olin mina 5 minutit varem (naine sai samas kohe praami peale)

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Ajad on ikka kõvasti muutunud. Nõukaajal arstist isa ehitatud A.Raudva projekti järgi tehtud viie meetrine mootorpaat, millel sabas kaks 20 hj Vihri , suutsid ära juua liitri bensiini kilomeetri peale. Hunteri mitte diislit meelsasti tahtva kiirsõiduvahendile võiks kõrvale tuua Roomassaarel tehtavad Delta kaatrid, mis tänu osavnäppudele sõidavad puhta ilma kütuseta.

Mida Sa nüüd õelda tahtsid?

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Vanasti oli bensumootorite ja diiselmootorite kütusekulu vahe suurem. Tänapäeval enam ei ole kuigi suur ja seega diisliga saavutatav sääst ei pruugi korvata soetushinna vahet. Autodega on tegelikult sama lugu. Tegin kunagi arvutused kas oleks mõistlik soetada bensumootoriga Berlingo või diiselmootoriga. Peale viieaastast liisingut oli bensumootoriga berlinks veel 4000.- EEK plusspoolel ehk odavam. Kõik sõltub ka kasutusintensiivsusest. Paatide puhul on samasugused trendid selgelt nähtavad. Paadi puhul on muidugi veel see, et on vaks vahet kas sul loksub pilsis olevas paagis bensiin või diisel. Ohutus.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

No ma arvan, et siis päris kõige ökonoomsema režiimiga ei sõitnud. Kuidas selle otsa kütusekulu oli?

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/

See oli täiesti tavapärane sõit, kiirus oli avamerel pidevalt 37 sõlme ja aega kulus veidi alla 4 tunni. Kütusekulu oli täpselt 2,2 liitrit miili peale.

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!