Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 15 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 10 Aug 2020 14:39 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 02 Aug 2020 22:47
Postitusi: 3
Tere, kuna olen esimest purjekat valimas, siis tekkis küsimus, et kas on purjekate maailmas on ka olemas mingi tehnilise kontrolli teenus, mida oleks mõislik ostmisel tellida?


Analoogselt - kui autot ostad, siis on võimalus esinduses või tehnoülevaatuses võimalik lasta ostetav auto üle vaadata ja sõltumatu eksperdi hinnang saada.

Netist olen näinud, et on olemas Veeteede Ameti tehniline kontroll - kas see oleks mõislik teha juba Eestis arvel oleva jahi korral või see on pigem kontroll, et midagi ebaseaduslikku pole juurde ehitatud?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 10 Aug 2020 17:05 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 03 Okt 2011 18:36
Postitusi: 288
Päris pinnapealne küsimus. Veeteede amet küll eraisikutele aluste tehnilise kontrolli teenust ei paku. Otsi endale mõni aus tuttava-tuttav, kes purjekatega kodus on ja oskab nõu anda. Kui tuttavat pole, siis võid siit foorumist ka leida inimese, kes ilmselt tasu eest sind aitab. Aga kõigepealt tee endale ja teistele selgeks mida sa osta tahad. Kus hoidma ja sõitma hakkad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 10 Aug 2020 19:48 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 20 Juun 2013 11:52
Postitusi: 88
Asukoht: Harjumaa
https://www.suomenvenetarkastajat.fi/fi ... ation.html

Seal kirjutavad, et tulevad ka üle piiri kui vaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 10 Aug 2020 20:04 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 26 Mär 2019 10:12
Postitusi: 13
Tere!

Olen kõike muud kui asjatundja antud alal. Universaalne nõuanne on ju ikka, et "leia keegi, kellel on kogemust ja las ta tuleb kaasa". Allatingitud eurod teete siis pooleks :)

Aga natuke võib ehk ka siit foorumist abi saada - siis kui Sulle silma jäänud purjeka müügipakkumise siia postitad.

Targutan aga pisut ebakompetentselt edasi: üsna suur erinevus on selles, et kas alus on maa peal või vees?

Kui purjekas on vees, siis saad siiski vaadata:

1) kas on lekkeid (märjad madratsid, vesi aknaliistu vahel, pilss märg, lagi märg või hallitanud);
2) kas pilsis on vett - kuigi kõige jubedam oleks mõelda, et juba upudki, aga tegelikult võib tegemist olla ka vihmaveega, mis kusagilt lekib (akende vahelt, juhtmete läbiviikudest, lihtsalt mingitest aukudest, mille kaudu mingit elektroonikat on läbi viidud.
3) mis seisukorras on mootoriruum - kas mereveejahutus, kütus või õli kusagilt lekib? Õli seisukorra järgi võib ka üht-teist jahutuskontuuri ületalve elamise kohta öelda, aga see on pikem jutt. Kui talvel on jahutuskontuur lastud ära külmuda, siis võib muret palju tulla. Millal vahetati viimati: a) mootoriõli; b) käigukastiõli; c) õlifilter; d) kütusefilter; e) veepumba impeller? Millal puhastati viimati mereveefiltrit? Õige vastus peaks kõigile küsimustele olema: "sel kevadel", sest neid vahetatakse tavaliselt iga hooaja alguses ning seejärel mootori töötundide järgi. Väga hea oleks, kui eelmisel omanikul on kaasa anda üks komplekt eelnimeatatud tarvikuid või siis vähemalt eelmise komplekti ostmise kontaktid-arved. Korrosiooni eest kaitsvad anoodid on ka olulised ja nende ühendusjuhtmed, anoode leiab tavaliselt sõuvõllilt, kusagilt kere küljest - neid muidugi ei näe, kui jaht vees; aga ka mootoris on sissekruvitavad tsinkanoodid.
4) kõikvõimalikud läbiviigud, eriti allpool veepiiri (merevee võtmise augud, kraanikausi äravool, heitgaaside ja jahutusvoo väljaviik, WC äravool). Mul oli kevadel nii, et jahi vette tõstmise eel hakkasid allpool veepiiri heitgaasi ja jahutusvoo väljavoolutoru (allpool veepiiri) seest poolt uurima ja seda kinni hoidvate poltide otsas olevad mutrid pudenesid näpu vahel tolmuks - olid kogemata mitte-roostevabad pandud. Pööra tähelepanu ka läbiviikude ees olevate kraanide seisukorrale - kas nad toimivad, liiguvad, kas on märke korrosioonist. Mageveesüsteemi pumbad võiksid ka töötada ja mitte lekkida - lekked võivad olla põhjustatud ebapiisavast talvekonserveerimisest tingitud külmumisest ning neid on päris tüütu üles leida.
5) roolisüteemi ja -kambri seisukord - ega pole märke leketest ning korrorsioonist. Kas rool liigub vabalt ja trossid ja ülekanded on korralikult määritud? Missugune on hädaroolilahendus?
6) purjede olukord - reeglina antakse kaasa üks enam-vähem töötav komplekt ja siis mitu kotti vanu purjesid pealekauba, aga viimaste seisukorra pärast ju uuemad ostetigi. Tasub uurida, kas purjesid hoiti üle talve soojas ruumis või "ununesid" need talveks peale?
7) elektroonika: kui müüja on uut jahti otsimas, siis väga palju kaasa ei antagi või antakse antiiki. Aga mõned märkused: kui raadiojaama on MMSI sisestatud, siis peab uurima, kas seda muuta saab - juhul, kui laevaga raadioluba koos MMSI-ga kaasa ei tule; autopiloot - väga hea ja kallis asi, aga kasu on temast siis, kui see töötab; iidse kaardiplotteri võid müüjale mälestuseks jätta, kui seda hinna langetamise vastase argumendina kasutatakse: kaartide uuendamine võib maksta uue plotteri hinna - samas on alternatiiv Navionicsi näol olemas.
8) aku - suurematel alustel on neid kaks - üks käivituseks, teine majapidamiseks. Tasub kontrollida, kas generaator neid ka laeb? Aku seisukord on eriti oluline siis, kui plaanid tundmatu jahiga kohe koju sõita. Suurt sisemootorit ikka lihasjõuga käima ei jookse... Tavaliselt ostad üsna varsti uued akud, aga koju jõudmisel on sellest tarkusest vähe abi.
9) seisevtaglas - kõige olulisem on, et midagi kokku ei kukuks: kui ikka mõne staagi poltühendus on splintimata, siis võib see mast ikka mingil hetkel pikali kukkuda küll. Trossidel ei tohi olla katkenud kiude. Isiklikult suhtuksin ettevaatusega nendesse cruiseritesse, millega on mõisa peale regatti sõidetud - mõnikord on need üsna ära ruunatud. Jooksevtaglas: kulumise märgid tähendavad mingis perspektiivis asendamise vajadust.
10) varustus: turvavarustus on oluline, aga sellest on kasu pigem siis, kui see aegunud pole. Kui on, siis tasub endale selgeks teha väikelaeva klassile vastava varustuse hinnad (pürotehnika, tulekustutid, päästevarustus jms). Prindi endale seadusest see tabel välja ja siis saad igale reale hinnad juurde vaadata. Kõige kallim (aga tõesti "igas" mõttes) on päästeparv, aga seda paraku paljudel väikelaevnikel polegi. Samas on üsna vähe kasu hooldamata vanast päästeparvest, sest selle hoolduspakkuja võib Eestis puududa, isegi Eestis esindatud päästeparvede hooldus võib maksta üle 30% selle letihinnast. Päästevestidest vajavad nn "paukvestid" ka regulaarset hooldust. Selle kohta, kuidas õige pisut üle hooldusintervalli läinud paukvestid "ei paugu" on päris palju videosid liikvel. Hooldamata paukvestist turvalisem on vana hea lollikindel "pauguvaba" vest. Pürotehnikal on "kõlblik kuni" ja seda vist isegi kontrollitakse merel.
11) elektrisüsteem tervikuna: lekkevoolud, mis aku tühjaks tõmbavad. Kontrolli ampertangidega, mis on voolutarve olukorras, kus kõik tarbijad on väljas, aga akulüliti on sisse lülitatud. Aku tühjenemine on väiksem mure, äramädanenud juhtmeisolatsioonist puhkeda võiv tulekahju aga suurem mure.
12) gaasiballoon - kui on, siis parem ärgu selle torustik lekkigu. Väidetavalt pidi lõhna järgi aru saama. Kui lõhna ignoreerid, siis saab plahvatuse järgi aru, et probleem oli. Sel juhul vajavad vahetust ka kajutiaknad ja luugid.
13) küttesüsteem - kui on mingi webasto vms, siis võib selle testimiseks käima panna ning ca 10-15 minuti jooksul peaks selle voolutarve vähenema ning asjandus normaalselt tööle hakkama.
14) ankrumehhanism - ankruketi pikkust võiks ikka küsida, iseenesest peaks see ankrumehhanism ikka toimima, sh. lukustuma. Aga sellest tean ma ise kõige vähem.
15) Vintside seisukord - kas liiguvad vabalt, on nad ühe-või kahekiiruselised, millal neid viimati hooldati?
16) mis mürkvärvi ja krunti kasutati jahi kere töötlemiseks? värvi margi ja tüübi teadmisest on abi, kui järgmisel kevadel põhja hakkad hooldama. Võib küsida ka ajakulu kohta ning värvikulu - nende numbrite tõepärasus näitab üsna hästi, kas ja kuidas on põhja eest hoolt kantud.
17) kere seisukord "pealtpoolt" - kas laevatekil ja keres on palju lappimata auke ja täkkeid, mille kaudu vesi võib sisse tungida? Kas esineb delaminatsiooni? Kas tekk vetrub, kui selle peal natuke raskemalt astuda?
18) navigatsioonituled - kas on hõõglampide või LEDidega? Iseenesest on päris hea akutest see, kas navigatsioonituled ilma töötava mootorita ikka nii kaua põleda jaksavad kui kaua sa purjetada kavatsed. Mul kippusid nad esialgu päikesetõusul "automaatselt" kustuma.
19) pukk ja talvekatted - kas antakse kaasa? Eriti raskemate isendite (3+ tonni) puhul tasub uurida, kas Sinu plaanitud talvehoiu sadama läheduses ka vastavat kraanat saada on? Ning mis see maksab?
20) kui kiil on poltidega kinnitatud, siis soovitatakse ka kiilupolte kordamööda välja kruvida, et nende seisukorda kontrollida, aga selleks peaks purjekas veest väljas olema ning tegelikult pole ma kuulnud, et Eestis keegi seda teinud oleks. Võib-olla on?
21) Tekipealse osa vettpidavus. Akende ja reelinguääre põhjalik kastmine voolikuveega võib anda pisut ettekujutust sellest, mida on kajutis oodata tugevama vihmasaju ja lainega sõitmisel. Riukalikumad kohad on aga need, kus kere sisse võib tekilt vett valguda. Need on igasugused varasema varustuse kinnitamisest jäänud tihendamata august ja kasutamise käigus tekkinud täkked.

Kui purjekas on maa peal, siis saad muidugi uurida ka kere ja kiilu seisukorda. Lahtikooruv värv või eelmise hooaja tõruvähid räägivad üsna selgelt, kuidas jahi eest varem on hoolitsetud - kuigi need vead võivad olla teatud töötundidega lihtsalt parandatavad. Osmoos ja gelcoati läbivad kriimud on ebamugavamad. Kiilu ja kere kohtumispaik võiks ka hermeetiline paista. Läbiviikusid väljastpoolt vaadates saab ka rohkem teada. Teatud vanuses jahtidega on ilmselt kõigiga kivi otsa või merepõhja vastu sõidetud, aga "erineva kiirusega". Google annab päris häid pilte "keel smile" kohta ja see on juba tõsisem mure.

Kui otsid konkreetset jahitüüpi, siis võid internetist otsida, ega vastava toote omanikud klubi pole teinud? Kui on, siis võid nende foorumist nõu leida ja küsida.

Aga pane tähele: need on algaja kollanoka viimase poole aasta kogemuste baasil kirja pandud heietused. Need ei tohi sind ära ehmatada, sest kõik on kusagilt alustanud ning iga lisanduv purjeka omanik muudab Eesti grammivõrra mereriigile väärilisemaks. Aga ehk ärritavad need teoreetiku heietused tõsisemaid merekarusid nii palju, et siia nende poolt praktilisemaid soovitusi lisandub.

See lugu on minu pähe tekkinud läbi vestluste endast kogenumate foorumlastega, keda siinkohal abivalmiduse eest tänan. Kõik ebakompetentsed ja valena kirja saanud väited jäägu aga minu südametunnistusele.

Tervitades,

B

P.S. Varem või hiljem vajad ilmselt ka võõrkeelset kirjandust, millest võib soovitada:
Nigel Calder'i Boatowners Mechanical and Electrical Manual


Viimati muutis ballast, Pühapäev, 23 Aug 2020 13:03, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 10 Aug 2020 21:52 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 02 Aug 2020 22:47
Postitusi: 3
Suured tänud väga põhjaliku info eest.

“Abiks paadimehele” oli peatükis Veesõidukit Ostes lause
Tsiteeri:
Veeteede Ameti inspektorid võivad soovi korral teha täiendava tehnilise ülevaatuse.
- sellest tekkiski mõte.


Aga konkreetsemaks minnes, eks esialgu vaatangi neid kuulutusi läbi, mis Tallinna kandis saada on.

Silma on jäänud Maxi 77, mis võiks ehk õppimiseks sobiv esimene purjekas olla ja mille hooldamise/remontimisega kätt harjutada. Eesmärk pigem rannikuvetes ja kohalikel saartel ringi matkata, ehk lõpuks ka Soome põigata kui asi selgemaks saab.

https://www.auto24.ee/used/3190417

Vaatasin väljast ja veid ka seest - asjatundmatule pilgule tundus heades kätes olnud. Kuna alus ise vees, siis sain ainult pealtpoolt tutvuda ja mootorit ja muid asju ei uurinud lähemalt. Ainus, mis häiris oli see, et ilmselt pole teda mõnda aega aktiivselt kasutatud ja korralik vetika-habe oli külge jõudnud kasvada.

Kuigi kuulutuse piltidel ( mis väidetavalt pärinevad sellest suvest) tundub põhi olevat hooldatud.

Eks järgmine käik ongi juba koos tuttavaga, kes ise purjetamisega hobi korras aktiivselt tegeleb.

Tänud veelkord info eest, eriti kasutajale ballast - nüüd ehk oskan ise ka rohkematele asjadele tähelepanu pöörata ja eks ikka arvestan sellega, et ideaalset kasutatud asja ei leia ning lisaks ostuhinnale tuleb veel ilmselt palju asju vahetada ja investeerida ja korda teha järgmiseks hooajaks.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Teisipäev, 11 Aug 2020 12:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2578
Asukoht: Tallinn
Pakutakse ka ülevaatust teenusena. Mõndades maades ilma ei kindlustata. Pisipaadile enamasti mõtetu.

Temaatilisi mõtteid:
https://www.yachting-pages.com/content/ ... veyor.html

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 12 Aug 2020 01:48 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 13 Sept 2016 17:51
Postitusi: 132
johhaidii, Hr. Ballast!
Sa oled ikka hiilgavalt teooria ja praktika kokku pannud!
Ma ei usu, et siia aastakümnetepikkuse kogemuste pagasiga purjetajatelt negatiivset vastukaja tuleb.
Sinu põhjalikkust ei julge kõigile soovitada, sest muidu jätaks paljud uudishimust proovimata!

Jutt jummala tõsi ja kuna me ka teineteist teame, siis tõsine tunnustus!

Kui Sa merel samamoodi teooria ja praktika kokku paned, siis on Eestis jälle üks asjalik PURJETAJA juures!!! :wink:

EDU!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Laupäev, 15 Aug 2020 00:36 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 05 Aug 2012 22:33
Postitusi: 210
Asukoht: Tallinn
ballast kirjutas:
Aga mõned märkused: kui raadiojaama on MMSI sisestatud, siis peab uurima, kas seda muuta saab - juhul, kui laevaga raadioluba koos MMSI-ga kaasa ei tule

MMSI väljastatakse ikka alusele, mitte omanikule. Seega sisestatud MMSIga raadiojaam alusel on igati koššer ost. Seda siis senikaua kuni lipuriik omanikuvahetuse käigus ei muutu.
Väikelaeva raadioluba on tähtaegne ja aegub ebameeldivalt kiiresti - seda on vaja vahetevahel uuendada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Aug 2020 18:23 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 02 Aug 2020 22:47
Postitusi: 3
Et teistel oleks ostmisel lihtsam ise kontrolli teostada, siis panin teiste foorumikülastajate tarkusest kokku väikese kontrollinimekirja, mida hea välja printida ja endale märkmeid teha.

https://docs.google.com/spreadsheets/d/ ... sp=sharing

Ehk on abiks järgmistele ostjatele.

Tänud veelkord!

Ja kui purjeka ümberregistreerimise protseduur teostatud saab, siis on peagi Eesti lipu all juures üks Hallberg Rassy 26 purjekas, mis tuli üle Soomest.

Kas MMSi peab siis kindlalt ümber registreerima kui aluse riik vahetub?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Aug 2020 20:17 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 02 Mär 2014 17:55
Postitusi: 158
Asukoht: Tartu/Saaremaa
alarmatwork kirjutas:
Kas MMSi peab siis kindlalt ümber registreerima kui aluse riik vahetub?

Lihtne loogika ütleb, et peab, kuna riigikood (3 esimest numbrit) ju muutub kindlasti. Kui vähegi levinud raadiojaama mudeliga tegu on ja sellel Eestis müüja või service olemas on, MMSI resettimine on max 15 minuti töö.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Aug 2020 11:24 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 291
Raymarined, Simradi grupp ja Garmin on kindlasti tehtavad siin, aga igasugused Standard Horizonid jms, pole kuigi kindel. Igasuguseid uusi seadmeid müüakse, aga see ei tähenda, et oleks ka mingi tehniline tugi uutele, rääkimata vanematest. Suurte puhul oli ka MMSI muutmine viimati tasuline teenus. Tavalise vanema VHF-i puhul viskaks lutsu ja ostaks uue. Või sõidaks vana numbriga, sest kui saatvat AIS-i pole, siis on tegelikult ükskõik. AIS-i puhul sai paadi nime minu arust programmiga vabalt muuta, aga probleem tekib ilmselt sellega, et piirivalve võtab praegusel ajal iga kord sappa, kui kuskilt nurga tagant välja ujud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Aug 2020 11:59 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 26 Mär 2019 10:12
Postitusi: 13
Lisaks ühe triviaalse õppetunni juurde nädalavahetusest - lisaks splintidele tuleb regulaarselt üle vaadata ka seeklid. Kindlasti ka ostu hetkel. Vigaste asendamine on suhteliselt odav, aga regulaarse kontrolli unustamine võib kujuneda ebamugavaks. Plokke, ankrut jms kinni hoidvad seeklid ei pruugi olla igavesed. Nende halvad omadused on: kinniroostetamine (mõned pole miskipärast sugugi roostevabad), avanemine kõige ebasobivamal hetkel (ei pruugi olla lukustuvad) ja harvemini ilmselt ka purunemine. Väike tagavara erineva suurusega seekleid peaks kuuluma iga jahi varustusse.

Viietunnine sõit paduvihmas näitas, et genu soodi plokki kinni hoidev seekel otsustas ennast lahti keerutada kõige ebasobivamal hetkel, mille tulemusel tegi üks plokk efektse õhulennu ja eilse õhtu vastutuules ja -laines paduvihmas Pranglilt Tallinna sõit kujunes groodi ja mootori koostöös mõnevõrra ekstreemsemaks kui plaanitud. Rullmehhanismiga rehvitud genule enam väga lootma ei saanud hakata, sest laine, tuul ja vihm koosmõjus ei tekitanud soovi reelingu lähedal remondiga tegeleda (teekond polnud väga pikk enam). Iseenesest äge kogemus, sest vihm oli kohati selline, et nähtavus peenemateks töödeks laeval oli äärmiselt piiratud. Raske oli naeratada, sest vihm peksis vastu hambaid ning silmi aitasid lahti hoida prillid, mis tolles ilmastikus oleksid võinud olla isegi mäesuusataja omad. Huvitav, et tee peal nägime vaid ühte purjekat ;)

B


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Laupäev, 29 Aug 2020 20:40 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 05 Aug 2012 22:33
Postitusi: 210
Asukoht: Tallinn
flm kirjutas:
Raymarined, Simradi grupp ja Garmin on kindlasti tehtavad siin, aga igasugused Standard Horizonid jms, pole kuigi kindel.

Standard Horizon on Yaesu kaubamärk. Yaesu kõrval on Raymarined, Simradi grupp ja Garmin väikesed raadiotootjad. Yaesu konkureerib Icomiga, mitte nende eelpool toodutega. Seega pole põhjust muretseda selle pärast, et seadmele tuge ei oleks. Kui Eestis ei ole, siis mujal on ikka. Tehnoturu arusaamine selle brändi esindamisest on küll minu omast erinev, ent küllap saaks ka nende kaudu koodi vahetatud.

Ka natuke eksootilisemate seadmete puhul ei ole vaja üle muretseda. Minu siitsamast foorumist soetatud AIS seadme MMSIga läks sedasi, et ehkki tootja esindaja on Eestis olemas, ei leidnud nad võimalust minuga tegeleda ning kannatamatu inimesena tuli MMSI vahetamiseks vajalik kood osta tootjalt otse. See oli imelihtne - e-kiri ja Paypal ning 10 minutiga oli asi tehtud.

See MMSI muutmise keerukus on minu arust natuke üle müstifitseeritud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 31 Aug 2020 16:00 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 835
flm kirjutas:
...Tavalise vanema VHF-i puhul viskaks lutsu ja ostaks uue. Või sõidaks vana numbriga, sest kui saatvat AIS-i pole, siis on tegelikult ükskõik. AIS-i puhul sai paadi nime minu arust programmiga vabalt muuta, aga probleem tekib ilmselt sellega, et piirivalve võtab praegusel ajal iga kord sappa, kui kuskilt nurga tagant välja ujud.


DSC funktsionaalsusega VHF-il saadetakse MMSI välja ainult siis kui DSC funktsionaalsust kasutada. Kui lihtsalt nuppu vajutada ja mingil kanalil rääkida siis MMSI välja ei lähe. Enamus kippereid ei ole vast DSC (Digital Selective Call) funktsionaalsust kunagi oma elus kasutanud. Punase nupuga hädakutsung on üks DSC funktsionaalsustest, on ju ka lihtne selective call ja teise aluse kauguse küsimine jms. ägedad asjad. Suure tõenäosusega tullakse ka välismaise DSC-ga hädakutsungi korral siiski appi, kuid hiljem võib segadust natuke rohkem olla, et keda siis ikka päästeti. Samuti saab päästekorraldaja Eesti registrites oleva MMSI kaudu lisainfot, et kui suure ja mis tüüpi alusega on tegemist.

Saatva AIS-i puhul (ükskõik kas VHF combo või eraldi AIS) tuleks ikka kindlasti MMSI ära vahetada kuna see saadab iga poole minuti tagant vale MMSI välja ja see ei ole lihtsalt ilus vale riigi MMSI-ga ringi sõita, nii nagu ei ole ilus võõra riigi lippu kanda.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Purjeka kontroll ostmisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 31 Aug 2020 18:09 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 291
Seda ma mõtlengi, et ilmselt reaalses olukorras on meil siin ükskõik, kas DSC hädakutsungis on kohalik või mõni muu MMSI number.
Tehnoturg ennevanasti andis küll mõista, et nad müüvad, mitte ei ole kohustatud tegelema garantiiteemadesse mittepuutuva tehnilise toega. Et mujal maailmas on midagi suur ja levinud, ei tähenda automaatselt seda, et siin keegi iga Standard Horizoni või ICOM-i MMSI numbrit tahaks vahetada.
Tutikas Simradi statsionaarne VHF oli näiteks ca 250.-, nii et vajadusel pole justkui mõtet jalgratast leiutada.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 15 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group