Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Sept 2009 19:06 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 26 Mär 2005 19:59
Postitusi: 298
Asukoht: 58.17,056N 26.9,986E
Võrtsjärve Viko läks meeste endi jutu järgi ümber nende oma vea tõttu.Nimelt olid nad kolmekesi reelingu vahel ja paudi aegu jäid alltuule pardasse ning genu jäi bakki.ligi 10 meetrit tuult ja asi oligi otsustatud.Mast mudas sellepärast,et võrtsus vett keskeltläbi 3 meetrit.

_________________
me oleme raha nimel igasugu lollusteks valmis , isegi tööd tegema , vist !?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Sept 2009 23:46 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Rops kirjutas:
Võrtsjärve Viko läks meeste endi jutu järgi ümber nende oma vea tõttu.Nimelt olid nad kolmekesi reelingu vahel ja paudi aegu jäid alltuule pardasse ning genu jäi bakki.ligi 10 meetrit tuult ja asi oligi otsustatud.

10 tuult on juba groot 2.rehv ja tormifoka, kui just MM-il võidu peale ei sõideta. Lisaks ei sõideta väikese svertjahiga mitte kunagi reelingu alt kallutades, MITTE KUNAGI! Vaid ja ainult kallutusrihmad, kui puudub reeling, reelinguga temale toetades. Igal juhul peab meeskond olema valmis hetkega teise pardasse "lendama". Vaid väga-väga vaikse ilmaga võib kergel lapsel/naisel lubada varbaid loputada või meesterahval püsti vandist hoides seista ja ka siis peavad need oskajad olema. Ma ütlen veelkord, ei ole see svertjahiga kõvas ilmas võidu sõitmine mingi niisama tegevus!

Mida suuremaks jaht ja tema siseballasti kaal läheb, seda "lõdvemaks" need reeglid muutuvad. Selline poolakate 30-jalane svertjaht on juba nii suur, et 1-2 inimest oma kaaluga teda kummuli ei aja.

Aga Micro-klassiga nii ei sõideta. Sõidetakse nii:
Pilt

Ja MM'i esiotsa meestelgi üllatab vahel :D
Pilt

Ja külili käiakse ka nendel võistlustel:
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 09:13 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 28 Sept 2006 14:11
Postitusi: 252
Asukoht: Tallinn
PriitV kirjutas:
Muuseas, ega ikka ei hakka! Ikka se va kerepüstivus!!! Sa pead tagasikeerava jõuvektorite liitmisel arvestama ühe väga suure jõuga - veeväljasurve keskmega, mis "tuleb" kreeni juures üle 90-kraadi kuskile komingsi alla...


Hmm Priit - nagu alati on sul natuke õigus ja natuke ei ole ka :)
Veeväljasurve ja raskusjõud ongi see jõudude paar, mis jahti kreenivat jõudu tasakaalustavad. Svertpaadi puhul mängib suuremat osa kerepüstuvus. Kui svertpaati kreeni viia, siis nihkub veeväljasurvekese vette surutava poordi poole ja tekkibki jõudude paar, mis kreenivale jõule vastu töötab - üleslükkejõud lükkab vees olevat jahi osa üles ja raskusjõud jahi raskuskeskmes seda alla. Kui kogu poord on vette surutud, hakkab nende jõudude paari vaheline kaugus vähenema ja 90 kraadise kreeni puhul on see juba üsna väike ning kui kreen edasi suureneb, saabub moment, kus need jõud mõjuvad ühel sirgel - raskusjõud alla ja üleslükkejõud üles. See on siis nn. ebastabiilne tasakaalumoment. Kui nüüd kreen veel suureneb, muutub nende jõudude paar hoopis jahti ümberkallutavaks ja ümber ta lähebki ;)
Svertjahil (ehk siis kompromissjahil) on lihtsalt ballasti lisamisega viidud raskuskese allapoole ja sellega siis kreeni tekkides on kõneksoleva jõudude paari vahekaugus suurem ning nende jõudude ühele sirgele jõudmisel kreen juba üsna suur - kindlasti üle 100 kraadi ja rohkemgi.
Kiiljahil asub raskuskese kerest väljas allpool ning see jõudude paar jõuab ühele sirgele alles 180 kraadise "kreeni" puhul :D
No ja lisaks tuleb svertjahi puhul arvesse võtta raskuskeskme nihkumist meeskonna paigutamisega ülaltuulepoordile (positiivne mõju püstuvusele), jahi asend laines (üleslükkejõud mõjub sellele poordile, mis on laines; võib olla nii positiivse, kui negatiivse mõjuga), purjede vettesattumisel nende märgumine ja pindpinevusefektid (vähendab jahi püstuvust põhjustavat jõudu) jne...

Aga tuleme tagasi Viko 20 juurde :) Tootja Navikom http://www.navikom.pl/ on valmis saanud uue veebilehe ning seal ja tema edasimüüjate lehtedel on üsna palju pildi- ja videomaterjali Viko 20 (Deltania 20, Sunshine 20, Vivid 20 jne) kohta...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 12:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Niipalju, mida olen kätte saanud, olen püüdnud endale selgeks teha STIX-indeksi arvutamist. Veebis on kahjuks seda vähe, purjekaehitajad miskipärast kardavad STIX kalkulatsioone ja GZ-graafikuid ostjaskonnale tutvustada. Tegelikult peaks tegema MKMile ettepaneku, et Eestis tohiks müüa vaid ja ainult selliseid uusi purjekaid, kel on ostjale kaasa anda need kaks asja.

Veebist oli leitav hetkel Skipper Yachti Arion 29 STIX, sama jahi GZ-graafiku leidsin oma arvutist. Tegemist siis 8,5 meetrit pika kruiseriga, mida toodetakse nii svertjahina (1.60 süvist, ballast sees 850 kg ja svert 120 kg) kui pulbkiiluga (1.50 ja kiilu kaal 850 kg).

Nende oluliseimad vahed:
AVS ehk kaadumispunkt sverdiga 125 ja kiiluga 141 kraadi
Kerekujust tingitud esimene võimalik uppumispunkt D (vesi pääseb keresse sisse) mõlemal sama 112,5 kraadi
GZ90 ehk püstuvuse jõuõlg 90 kraadise kreeni juures sverdiga 39 cm ja kiiluga 63 cm
GZD ehk sama jõuõlg D juures sverdiga 14 cm ja kiiluga 38 cm.

Mis tuleb välja? Kiiluga versiooniga võid minna natuke rohkem kraade üle küliliasendi ja siis on nende GZ ühepikkune. See 22,5 kraadi on oluline vahe coastal vs ocean puhul, mitte Eesti vetes seilates. JA muidugi rehvimise aja puhul on ka see oluline, sverdikat rehvitakse palju varem kaotamata kiiruses. See ongi, kas tegu on disainikategooriaga B (sverdikas) või A (kiiluga). Mis on muidugi kiiluga jahi tohutud eelised, on tema muud stabiilsusnäitajad. Aga ka need ei ole nüüd nii metsikult paremad: külilikäimisest taastumine sverdiga 1.157 vs kiiluga 1.324. Peab olema vahemikus 0.5-1.5 ehk tublid mõlemad. Päris kummuli taastumine ehk siis AVS ületatud sverdiga 1.016 vs kiiluga 1.146. Jällegi on kiil parem aga suur essugi.

Ainus asi, kus kiiljaht on räigelt parem, ongi dünaamiline stabiilsus ehk see, mida mõjutab lainetus, meeskonna liikumine jms: sverdiga 0.955 vs kiiluga 1.345. 40% stabiilsem on juba kõva sõna. Ja ainult see tuleneb nüüd kiilu sügavusest ja sügavast ballastist siseballastiga võrreldes. GZ graafikutelt loen välja sellised numbrid GZ õla pikkus erinevate kreenide juures.
EDIT: panen ka tavaliste sõidukreenide andmed.
10 kraadi: 17 cm vs 21 cm, -4 cm
20 kraadi: 31 cm vs 39 cm, -8 cm
30 kraadi: 42 cm vs 53 cm, -11 cm
60 kraadi: 58 cm vs 77 cm, -19 cm, sitt edasi on vaid ja ainult juhtimisviga
90 kraadi: 39 cm vs 63 cm
120 kraadi: 5 cm vs 27 cm ja siin on sverdikal AVS käes
140 kraadi: -15 cm vs 2 cm, sverdikas ajab ennast juba teistpidi püsti tagasi, kiilul on käes AVS.
Jahi mõistes kummuli asendis on GZ õlapikkuse erinevus väike ja sellest ka väikesed taastumisnäitajate erinevused. Näiteks 150 kraadi juures on sverdikal jõuõlg (mõlemal muidugi miinusmärgiga) 20 cm aga kiiluga ainult 8 cm ehk reaalselt on püstikeerav jõud sverdikal suurem. Tegelikult muidugi lõpuni kummuli keerav jõud, sest 180 kraadi juures "saavutavad" mõlemad jälle 0 cm. Ehk siseballastiga täiesti kummuli jahi õigeks saamiseks on vaja teda küll rohkem kraade (täpsemalt jälle 16) kallutada aga selleks on vaja vähem jõudu.

Ehk svertjaht on palju närvilisem (kõigub palju, rajakas) ja temaga on rohkem tegemist kõvemas ilmas viimast sõlmekümnendikku otsides kuid tavaolukorras ei ole neil väga suurt vahet. Üks andestab lolluseid vähe paremini. Milline on aga svertjahi eelis, saab igaüks aru.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Viimati muutis PriitV, Kolmapäev, 02 Sept 2009 14:08, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 13:59 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 09 Mär 2004 17:02
Postitusi: 688
Asukoht: Kalamaja
Pika jutu jätkuks: kas ma olen valesti aru saanud, kui arvasin, et mida kiiremini svert vees liigub seda suuremat purje kannatab ta vastu kreenida? Kuidas muidu Laserid suudavad arendada kiiruseid 20 sõlme ringis?
Ja lõbu lõppeb hetkega, kui laineharjalt paat niipalju õhku tõuseb, et svert ka veest (osaliselt) välja tõuseb....

_________________
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting "holy shit what a ride!" -autor tundmatu


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 14:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Edit: topelt asi kustutatud. Miski kala tuli sisse :D
Aga Indrekule: täpselt sama käib ka kiiljahi kohta: mida sügavam ja kitsam kiil, seda parem. Kuniks osa sellest veest välja tuleb ja kogu lõbu lõppeb. Sestap on kantkiiludel sverdid kummaski pardas mis kunagi veest välja ei "satu", nende kiilud on aga tihtipeale veepinnal ja kallutajad imetlevad pulbat :D .

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Viimati muutis PriitV, Kolmapäev, 02 Sept 2009 14:33, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 14:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Aitüma, Priit, ma süvenen nendesse indeksitesse vähe hiljem.
Aga erinevat tõugu svertjahtidel on see püstuvuseasi üsna erinev.
Kui oled M-iga sõitnud, siis mäletad, kuidas ilma ballastita suur svertjaht käitub.
Mikro on tunduvalt stabiilsem, ta õõtsub küll tüki närvilisemalt kui kiiljaht, kuid oma laiuse kohta on ta suht madal. Seetõttu on parrastelt tasakaalustades jõuõlg piisavalt suur, et jahti tuule vastu tasakaalus hoida.
Vikoga on minu meelest veidi teine lugu - tolle kere on tunduvalt kõrgem kui Mikrol. Seetõttu jõuab see hetk, mil pardalt tasakaalustada enam ei saa, tunduvalt rutem kätte. Juba 45-50 kraadise kalde juures võib pardalistuja raskus mitte enam aidata laeva tasakaalustada, vaid hoopis ümber kallutada! (Analoogiline mure võib tekkida MacGregoril, kuigi suurusjärgud on teised.) Viko raskuskese on kõrgemal, aga ballasti sees vähem - lihtsalt peab rutem ümber minema.

"Lisaks ei sõideta väikese svertjahiga mitte kunagi reelingu alt kallutades"

Reelingud Mikro kokpiti ümber pole üldse eriti mõttekad. Teatud kaldest alates takistab reeling oluliselt laeva tasakaalustamist ning paadisillalt pardale astumisel on nad põlvekõrgusel lihtlabaselt jalus. Kes tahab, võib reelinguid pidada kajutijoonest eespool, (takistavad lindudel laevale maanduda ja tekki täis s-ttuda, nagu Rops teab), kuid kokpiti kõrval see minu arust ainult segab. Kallutades oleks pigem kasu õigesse kohta kinnitatud käepidemeist, umbes sellistest, nagu Cat neid teeb.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 15:43 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1763
Asukoht: Tallinn
Et kokkuvõttes on svertpaadid peaaegu sama stabiilsed kui kiilpaadid? Et vahet "justkui polekski"? Hmm...

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 15:55 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2555
Asukoht: Tallinn
Veemees kirjutas:
Analoogiline mure võib tekkida MacGregoril, kuigi suurusjärgud on teised.


Kõva svetpaadimeeskond saab vast Mäkiga ilma vesiballastita ka toime. NB Valmistajatehas on selle surmaähvardusel (death or serios injury can occur) ära keelanud! Vähem kõvad mehed lasevad ballastitanki (~500l) täis ja siis on see paat juba täitsa kiiljahi olemisega.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 16:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
AndresA kirjutas:
Et kokkuvõttes on svertpaadid peaaegu sama stabiilsed kui kiilpaadid? Et vahet "justkui polekski"? Hmm...

Nii ongi, küsimus on sõnas "peaaegu". Ja seda mitte svertpaadid, vaid sverdiga siseballastiga paadid. Svertpaat a'la 470 või Laser on ikka samastabiilsed, kui Tornaado.

Kui on piisavalt vett ja puudub vajadus teda treilerile tõmmata, on ju igal juhul õigem teha jaht, mis ON siiski stabiilsem, millel pole auku põhjas ja millel ei raiska mingi kast salongi siseruumi. Aga muudel juhtudel ei tasu karta svertjahi ebastabiilsust sest seda põhimõtteliselt ei ole. Sest lõppkokkuvõttes saab Loodus meist jagu igal juhul ja põhja on mindud igasuguste asjadega. K.a. uppumatu Titanicuga... kui on roolis loll.

Edit: See Arion 29 väga hea näide veel natuke selgemalt. Mõlemad on nii arvutatud kui testitud "minimaalses merekõlblikuses" täpselt ühesuguste purjedega ja provianti ning meeskonda arvestamata. Purjestuskese asub neil 5,58 meetrit üle veepinna ja see on suur jõuõlg. Pannes kiiluga versioonile rasked puuvillapurjed näiteks 100 kilo ja sverdikale 50 kilo kilepurjed, on juba sverdikas stabiilsem! Paneme veel kiiljahi paduvihma ehk lisame 5,58 meetri kõrgusele 10 kilo vett ja sverdikale põhjapeale kasti õlut + 15 kilo... nii ongi selle stabiilsusega! Selge on see, et Americas Cupi jaht, kus 25'st tonnist kogukaalust 21 tonni asub 4 meetri sügavusel, on väga stabiilne tiival "lendava" Moth'iga võrreldes. Aga kui kogu AC meeskond tõmmata sama jahi masti tippu ja Moth panna lihtsalt vette seisma, on viimane stabiilsem.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 02 Sept 2009 18:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Tsiteeri:
Vähem kõvad mehed lasevad ballastitanki (~500l) täis ja siis on see paat juba täitsa kiiljahi olemisega.


Pigem ikka ballastiga svertjahi olemisega. Kiiljaht on midagi muud, siiski 8)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Sept 2009 16:21 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 277
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
Natuke sai siis uuritud siin toodud arvude ridasid ja muud. Mõni asi sai selgemaks. Nüüd aga küsimus praktilise jahijuhi jaoks:
Kui näiteks karmi äikesepagiga peaks Albin 57 või Leningradi Mikro (siseballast ja kerge svert) purje topiosa minema vee alla- ja samal ajal tuul kannab kõrgel olevale põhjale surudes jahti allatuule- siis viib puri kui linnutiib masti vee alla... St. kui topp on veidi vee all- kas nimetetud tüüpi jahid tõusevad ise, kangelaslike ponnistusteta? Kui ei- siis milline tegevus minimeerib riskid? Olen kunagi kuulnud teooriat, et siseballastiga kompromissjahil külili minnes puri läheb vaid vee pinnale. Jaht ise pöörab end vastutuule kursile ja tõuseb ise!? Kergemal puhul jah- aga kui pagi on ikka tõesti krõbe? Vaja teada, millega antud tüüpi jahtidel saab riskeerida? Muremõtteni viinud kunagi nähtud jama 470-l äikesepagiga. Efekt ju üsna sarnane?

Õpin viitamist: http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=31271#31271
Tänulik hea nõu eest!

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 07 Sept 2009 02:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Rooli Robi kirjutas:
Natuke sai siis uuritud siin toodud arvude ridasid ja muud. Mõni asi sai selgemaks. Nüüd aga küsimus praktilise jahijuhi jaoks:
Kui näiteks karmi äikesepagiga peaks Albin 57 või Leningradi Mikro (siseballast ja kerge svert) purje topiosa minema vee alla- ja samal ajal tuul kannab kõrgel olevale põhjale surudes jahti allatuule- siis viib puri kui linnutiib masti vee alla... St. kui topp on veidi vee all- kas nimetetud tüüpi jahid tõusevad ise, kangelaslike ponnistusteta? Kui ei- siis milline tegevus minimeerib riskid?

Mistahes jahiga mistahes sõidul k.a. võidusõidul, minimiseerib igasugused riskid äikesepagi ohu korral õigeaegne rehvimine. Albin57 on siiski kiiljahi sarnase käitumisega oma käänatava 200 kg malmkiiluga aga ka mitte päris. Rootslaste endi andmed on suhteliselt nigelad talle aga need on arvutatud just kiiljahi põhimõttel. Micro, on see Piiteri või mistahes muu maa klassireegli järgi ehitatud jaht, käitub palju "hullemini" aga tema eelis on sellisel kummulikäimisel kergem kaal. Põhimõtteliselt ei tohiks kumbki suurt üle 90 kraadi minna aga elu on pisut teine. Püsti nad keeravad ennast küll aga tavaliselt sellise situatsiooni juures (puri natuke vees) jõuab vesi kajutiluugist juba sisse ja jaht läheb kõvasse vesilasti.

Tsiteeri:
Olen kunagi kuulnud teooriat, et siseballastiga kompromissjahil külili minnes puri läheb vaid vee pinnale. Jaht ise pöörab end vastutuule kursile ja tõuseb ise!? Kergemal puhul jah- aga kui pagi on ikka tõesti krõbe? Vaja teada, millega antud tüüpi jahtidel saab riskeerida? Muremõtteni viinud kunagi nähtud jama 470-l äikesepagiga. Efekt ju üsna sarnane?

See on teooria :D Nagu ma panin Micro püstuvusreegli pildi: topis 15 kilo ja peab ise püsti ajama. Aga seda purjeta ja suvaliselt kukkuva varustuseta, rääkimata vantides rippuvast meeskonnast. Üldiselt on jahid kõik luhvavad, vähemalt nii oleks rusikareegliga õige purjepind neile. Tuleb pagi, ajab kummuli, luhvab tihttuulde ja ajab püsti tagasi. Sverdikatel ja ahtris asuva ühe rooliga kiiljahtidel tõuseb tavaliselt rool niipalju välja, et ta enam ei mõju. Sestap on laiematel jahtidel 2 roolilehte. Aga mitte midagi ei ole sarnast svertpaat 470'ga, see on absoluutselt teine asi.

Ehk 2 suhteliselt kindlat ja kogemustest tulenevat nõuannet sedasorti jahtidega kõvemas ilmas ja pagiohu korral, mõlemad on "ennetustöö":
1. liiga palju purje on paha - rehvi pigem varem kui hiljem
2. grootsoot olgu kogu aeg soodimehel peos ja valmis sooti järgi andma. Nii kummaline kui see ka ei tundu, otsustab soodimees ajahetke, mitte roolimees. Kui roolimees enam ei suuda hoida ja alles siis hakatakse sooti stopperist lahti lööma, on tavaliselt juba hilja. Omasugustega MM'il võib ju piire kombata ja roolimees otsustab, händikäpiga sõites ei anna see mitte midagi, rääkimata kruiisimisest.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Viko Võrtsjärvel.
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 07 Sept 2009 07:24 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Laupäeval toimus minul Limnoloogiajaama sadamas kena kohtumine Viko ja tema meeskonnaga. Kuna mul polnud kaamerat kaasas on alljärgnev jäädvustatud Tammel!
Pilt
Valge nagu Luik.
Pilt
Kanalisuus.
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Kena, mahukas treilerijaht. Sobib nii Võrtsjärvele, kui ka Soome saarestikku :D !
www.foto24.ee/album/48490

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 07 Sept 2009 10:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Viko/Deltania on lisaks ilule ja suurusklassis mahutavusele ka eriliselt hea hinnaga treilerjaht. Ma ei imestaks, kui neid aga juurde tuleks.
Aga kes teab, kuhu osteti Meremessil Renneksi toodud/müüdud Sasanka 600? See oli ka lõpuks sellise varustuse hulga ja hinnaga müügil, et "paha hakkas".

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group