KIPPER.EE

vaat, miis ühe folksuga võib juhtuda! arvasin, et ainult meil siin selliseid vigureid välja mõeldakse!


http://www.yachtworld.com/core/listing/ ... detail.jsp?
currency=USD&units=Meters&checked_boats=1067284&slim=quick&

Edit Kipper: Link tuleb brauseri aadressikastis kokku "liimida", sest foorumimootor lõikab "?" märgi juurest saba ära! Kahjuks ei päästnud siin hädast välja ka BBCode tag URL

folksuga annab igauguseid vigureid teha. kui keegi leiab netist, v6iks siia yles panna vast k6ige kuulsama folkboodi "Jester" pildi ja loo - see oli dzhonkitaglasega, ymberehitatud pealisehitusega folkboot, millel Blondie Hasler 1960. aasta yksipurjetajate Atlandi-v6istlusel osales...

jutud, et folkboot on v2ike laev ja sellega kaugele ei purjeta, on minu meelest liialdatud

t2nu kasutajale suwa siin ka yks jester'i pildilink:
http://www.mandragore2.net/jonques/junk_images/divers_junk/jester2-gd.jpg

Paar Melli skännitud pilti "Väinamere logiraamatust" tema sõnade järgi pidid piltdel olema "Uku" ja "Greta", ta palus ka vabandada halva kvaliteedi pärast.

see on siis yks Folx saaremaalt, nimelt AHTI
ise olen ka sellega paar korda sõitnud ja peab ytlema et täitsa kobe sõiduriist...

http://www.album.ee/?o=201317154

_________________
Merd tuleb armastada!

VFTS küsis kunagi:
Postitatud: Püh, 04 Jan 2004 22:54 Teema:
Küsimus sellinne et mis on Eesti kuulsaim ja kõige suurema ajaloolisema tasutaga folkar mis siin Eestis sõidab?

Eesti kõige kuulsamat folksu ma ei tea ja kas seda üldse ongi. Samas on kõikidele asjast huvitatutele tuttavad folkboodid mis kunagi Muhu väina regatil osalesid paljuski tänu L. Parashini raamatule "Läänemere logiraamat", kus vanemate purjetajate jutu järgi kirjutatakse suht täpselt folkbootide osavõttudest . Esimine folkboot (Arkturus) osales väinaregatil 1962, eraldi Folkbootide klass moodustati 1962. Kõige rohkem folkboote osales 1974a - 22.
Raamat on kuulsaks teinud folkboot "Kapsaliblika", samas ei ole selle folksu hetkeseisust miskit teada. Minuarust on parimas korras hetkel aga "Vana arm". Suurimas sõiduhoos paistab olevat hoopiski "Greta".
Folkbootide tootmise ettevalmistaja Tallinna sportlaevade tehases (H. Sepp), meenutab eespoolmainitud raamatus aga folkboote:
"Folkboodid aga,- meie viimane arvukaim klinkerplangutusega puitjahtide klass- purjetavad ikka veel ja kannavad edasi seda hoolt ja armastust, mis neisse igaühesse on kätketud."
Folkboote toodeti Tallinnas ligi 200.

Mulle laekus veel üks pildike, mille ma ka sõbralikult üles riputasin:

Kas keegi teab mis on saanud Muhu väina regatil folkbootide klassi võitjale antavast viikingilaeva mudelist mille pani välja Spordilaevade Eksperimentaaltehas 1975 aastal. Jutu järgi peax olema tegu igavesti rändava auhinnaga.
Lasen tuuletallajal siia pildikese ka panna

Ning siis pilt viikingilaevast:

"Ahti" on lahe pealegi ma arvan et temal on kah päris suur ajalugu... ja kuulus on ta kah vähemalt mingil määral paljud teavad teda muhu väina aegadest ju

Lisan siia pildid folksust, mis oli poolteist aastat tagasi Tartu ringtee ääres müügis. Omanik ei teadnud isegi mitte oma jahi nime, ning me ei uurinud ka väga palju. Kui keegi teab mis jaht see olnud on, või mis sellest tänaseks saanud on võiks teada anda. Mul nii puht uudishimust pakuks see huvi.

Vabatõlge Rootsi Folkboodiliidu leheküljelt: nõuandeid pruugitud puust folkboodi ostul (http://www.folkbat.com/kopa-folkbat.html)
Vabandan kohmaka keelekasutuse p2rast!

..........................................................................................................................................................................................................................
Pruugitud puust folkboote leidub pea seinast seina – vrakist viimase peal eksemplarini. Hinnad on suhteliselt odavad, isegi hästihoitud paatide puhul. Siiski on viimastel aastatel kerget hinnatõusu märgata. Keskmiselt hästi hoitud paadi peaks saama 25000 kuni 50000 krooni eest (siin räägitakse rootsi kroonist! Tlk.). Selle raha eest on seal paati küll ja küll – ja rõõmu puupaadi omamisest (tööst rääkimata). Paistab, et ka huvi puupaadi renoveerimise vastu on kasvamas.

Ei saa öelda, et mõni spetsiifiline koht laevas eriliselt nõrk on, kuid paadi põhjalik läbivaatus on tungivalt soovitatav. Roostetavad rauddetailid võivad olla nõrgad või läbi roostetanud – eriti oluline järgi vaadata, kui plaanis on võistluspurjetamine. Puitu uuritakse väikese haamriga koputades – kahtlase heli puhul uuritakse edasi naaskli või väga väikese noaga – seda muidugi müüja kohal olles. On juhtunud ootamatuid leide näiteks vöör- või ahtertäävist (mis on ju tammepuust). Seepärast ei saa ka midagi konkreetset soovitada – kui et olla põhjalik.

Võistluspurjetajale soovitaks saada ülevaade paadi kaalust. Vanade puufolkarite puhul võib kaaluerinevus ulatuda ekstreemjuhul kuni 300 kiloni! Paat, mis ennast regattidel heast küljest näidanud on, peaks eeldatavasti hea kaaluga olema. Siiski on kindlaim viis paat enne ostu üle kaaluda. Folkbooti kaaluda on lihtne – Folkboodi Seltsiltki saab kaalu laenata. Kui paat on vees, vabasta ahterstaak, seejärel saab paadi silmuses kraanaga üles tõsta. Pole vaja isegi masti maha võtta. Kaal pannakse kraanakonksu ja troppide vahele. Miinimumkaal on 1930 kilo täiesti tühja paadi puhul ja sada kilo üle selle – seda hinnatakse võistlemise jaoks sobilikuks. Kui oled liiga raske paadi ostnud, on seda hiljem peaaegu võimatu kergemaks ehitada. Teine võistlusel oluline asi on veealuse osa viimistlus, kuid seda saab hiljem, töö käigus muuta. Kui Sul on plaan osta võistlemiseks folkboot, helista meile Folkboodi Seltsi ja küsi infot. Sageli me teame seda paati või siis selle ehitanud töökoda ning võime anda ka muud nõu.

veel folkboodist: 2001. aasta klassireegli muutusega on lubatud kasutada alumiiniummasti ja -poomi.
mastist ja poomist l2hemalt: http://www.benns.se/english/nyfolkbat0.htm

1959-84 töötas Sportlaevade katsetehases jahiehituse tislerina Kalev Kaseoja (sündinud 16.05.1943 Võrus).

Ega keegi kogemata tea, kas ja kuidas oleks võimalik temaga kontakti saada?

Abiks oleksid ka teised vastavad isikud, kes seal tehases töötasid (Tetsmanniga on suheldud ja suheldakse edasi, aga äkkist "näkkab" teiste kaudu ka mingit head materjali Folksudest).

Njah, sain hr Tetsmannilt teada, et Kalev Kaseoja ei ole enam meie seas.

Saabusin just Riigiarhiivst. Lootus oli leida Folkboodi ehitusjooniseid. Spordilaevade Eksperimentaaltehase säilikute nimistu oli olemas ja see loetles siis 122 erinevat ehitusjoonist. Jama oli see, et ei kohanud loetelus viiteid Folksu joonistele. Ka kiire kõne hr Tetsmannile ei aidanud. Otsisin nimetusi "Folkboot", "Rahvapaat" ja vene keeles "Folkbot".
Kahtlustan, et ta on mingi muu nimetuse või klassitähise all.

Kui keegi suudab meenutada, kuidas Folksu veel nimetatud on, mis on selle vene-pärane nimi, mis võis olla tema klassitähis, siis andku teada! Kasuks võib ka see olla, kui oskate öelda paadi mingi osa, mis vajab eraldi joonist, aga seda detaili teiste paatide juures ei ole kasutatud.

Loetelu sellest, milliste paatide kohta võis seal jooniseid leida (ehk kellelegi on abiks):

Zvezda
Finn
Soling
470
Pirita 69
Draakon
Põhjanael
Uljas
Capella
Sagitta
Diana II
Soroka
Kadet
Optimist
Turist
Prima
Lendav hollandlane
Lendaja
Lendva
FALS 2 (orig. vene suured tähed)
CLSI-21 (orig. vene suured tähed, esimene täht tegelikult "tsett"]

Lisaks veel erinevate veesuuskade joonised.
Kas need on kõik nüüd just konkreetsed mudelid, seda ei tea ehk ma ei pretendeeri selle loeteluga täiuslikkust nimistus.

Tellisin umbropsu midagi lugemiseks ära ja lähen materjalidega tutvuma kas täna õhtul või homme päeval.

folksu tähis peaks olema minu teada F - lihtsalt siuke suur f

_________________
Merd tuleb armastada!