KIPPER.EE

Uulu külas valmivad väikelaevad
06.10.2010 00:00
Silvia Paluoja, reporter

Külatee ääres Uulu vahel lehvitab sügistuul Eesti, Saksa ja Euroopa Liidu lippu, mille taga kolhoosiaegses hoones valmivad väikelaevad seilavad maailmameredel.

Ennast Pärnust paarikümne kilomeetri kaugusele sisse seadnud OÜ Polar Shipyard on 2009. aastal asutatud Eesti-Saksa ühisfirma, kus tööd saab 14 inimest. Ettevõte on rahvusvahelise kaubamärgi Folkboat omanik ning tellimuste järg püsib pidevalt ees.

“Toodang on see reklaam, teist teed ei ole, sul peab olema midagi ette näidata,” möönab tootmisdirektor ja purjetaja Tõnu Urbanik.

Kodulehel kinnitab Polar Shipyard, et kasutab teaduse ja tehnika viimasele sõnale vastavat tehnoloogiat ja rahvusvaheliselt tunnustatud tootjate valmistatud materjale. Käimasolev ettevõtlusnädal andis põhjust Uulu külas tegutseva ja välisturule suuna võtnud tootjaga lähemalt tutvuda.

Kogemused loevad

Kuigi ühe eestlase ja kahe sakslase ettevõttel on vanust vaid aasta, ütleb juhatuse esimees Vaido Absalon, et kogemused loevad. Polar Shipyardis töötavad valdavalt varem väikelaevade ehitamisega tegelnud inimesed eesotsas tootmisjuhiga, kes 1990. aastast on ehitanud jahte ja selles valdkonnas suure kogemustepagasiga.

Selle kohta, miks ühisettevõte Uulu küla serva tootmispinna sisustas, on juhatuse esimehel vastus varnast võtta.

“Meie Saksa-poolne esindaja ütles, et tema ei maksa Pärnus rohkem rendipinna eest kui Hamburgis, nii tõimegi tootmise siia, kunagisse kolhoosi töökotta, kus meil on võimalus veidi laieneda,” selgitas Absalon.

Kõrgete lagede all silikaatseinte vahel valgusküllastes ruumides teeb iga mees ja naine oma tööd omaette: kes värvib aluspinda, kes lihvib pesuruumi sisustust, kes silub väsimatult üheksa meetri pikkust Rootsi kuusest mastipuud.

Sisustus valmib mahagonist ja tiikpuust, nagu väikelaevades tavaks. Valmimisjärgus 55 jala pikkuse jahi makett seisab töötegijate silme ees, selles on läbi mängitud iga detail ja ruum, mis poolteise miljoni eurosesse luksusjahti on projektis kavandatud.

“See on meie nišš - eriprojektid ja erilahendused, algusest lõpuni teeme aluse valmis, ainult hüdraulika ja elektroonika on firmatoodang,” räägib tootmisdirektor.

Katkenud tava

Seeriatootmisse jäävad folkboot-klassi alused, seda Hamburgis tegutsevate sakslaste algatusel ja kujunenud 30aastast tava järgides.

Väikelaevu ehitatakse mainimisväärselt Saaremaal, kus vajalikke oskusi ametikoolis õpetatakse.

“Selles, et väikelaevaehituses pole järjepidevust, on 100 protsenti süüdi nõukogude võim, mis raius läbi sidemed. Kui ikka isa pojale ei õpeta, siis pole midagi võtta,” nendib Urbanik.

“Väikelaevaehitust ei olnud Eestis 1990. aastateni, midagi tegi sportlaevade katsetehas, aga tehnoloogia oli eelmisest sajandist,” selgitab Urbanik.

Polar Shipyardi konsultant on Boris Jakovlev, oma valdkonnas kogenud tegija. “Tahtmist ja oskust on vaja, seda kõige rohkem,” ütleb Urbanik.

Polar Shipyard rõhub eritellimuste täitmisele ja kui oskajaid töökäsi oleks poole rohkem, lüheneks klientide ooteaeg ning Tahkuranna vallast Uulu külast võiks meretuulte embusesse saata rohkemgi jahte, kui jõud seni on lubanud.

Pärnumaal tegeleb plast-, lõbusõidu- ja sportpaatide ning jahtide ehituse, hoolduse ja remondiga Audru vallas Liu külas OÜ Liu Paat.

Ettevõtlusnädala firmakülastused jätkuvad, eile oli huvi keskmes Maarja-Magdaleena gild, täna on fookuses Pärnu kunagisse linakombinaati rajatud väli- ja reformvoodite valmistaja OÜ Stram.

“Selles, et väikelaevaehituses pole järjepidevust, on 100 protsenti süüdi nõukogude võim, mis raius läbi sidemed. Kui ikka isa pojale ei õpeta, siis pole midagi võtta,” nendib Urbanik.

“Väikelaevaehitust ei olnud Eestis 1990. aastateni, midagi tegi sportlaevade katsetehas, aga tehnoloogia oli eelmisest sajandist,” selgitab Urbanik.