KIPPER.EE

Tere Foorumlased!

Plaan on soetada endalegi mingi alus millega saaks natuke kaugemale sõita kui Naissaar või Hiiumaa. Pean kül kaehtsusega ütlema, et endal purjekateka kogemused puuduvad. Teiste veesõidukitega on aegajalt ikka kokkupuude olemas.
Siin foorumis ja igal pool mujal olen uurinud ja endale on silma jäänud Albin Vega 27. Olen ka arusaanud, et Albin Vega 27 on ka väga hea merekindlusega. Plaan ongi soeteda mingi selline alus millega saaks puhkama minna ja võistlema sellega ei hakka.

Küsimused olekski siis Albin Vega 27 kohta.
Sisemootoriga – Kui palju võtab sisemootor kütet(h)?
Mis on Albin Vega 27 ametlik sõidurajoon (tehase poolt)?
Kui see purjekas rootsist tuua, palju läheks maksma selle arvelevõtmine eestis (navivarustuse jätaks siin välja)?
Kui palju võiks maksma minna, kui purjekas tuua autotranspordiga? (plaan on tuua siiski üle mere )
Kui palju orjenteeruvalt võiks maksta sellise purjeka välihooldus? (seest poolt saaks ise hakkama:D)
Kaikoha kohta pole vist mõtet küsida kuna need piirkonniti väga erinevad või mis?

Vabantan ette, kui neile küsimustele on siin foorumis juba vastatud. Kuna foorum ise on väga mahukas siis on väga raske siit midagi konkreetset ülesse leida. Foorum ise on muidugi väga asialik.

Kui teema on vales kohas siis oleks hea, kui keegi selle õigesse kohta tõstaks.

http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?t=5555
Suhtle "ptr"-iga ja Sa saad arvatavasti kõik vastused.

_________________
me oleme raha nimel igasugu lollusteks valmis , isegi tööd tegema , vist !?

Prooviks siis mõned vastused anda.
1. Kütusekulu oleneb paljudest asjaoludest. Arvestame keskmise kruiisikiirusega ca 5 sõlme ja ilusa ilmaga. Albin Vegale on paigaldatud erinevaid mootoreid. Esimesed olid bensiinimootoriga Albin O21, alates 1972 on diiselmootor MD6 (10hj), alates 1977 diiselmootor MD7 (13hj). Kütusekulud vastavalt:
a. Albin O21 - 2,4 l/h
b. MD6 - 1,2 l/h
c. MD7 - 1,3 l/h

2. Tehase kategooriat ei oska öelda, aga meil läheb ta ilmselgelt B kategooriasse. Vegaga on ka ümber palli sõidetud.

3. ARK tahab saada 63,91 EUR-i. Lisaks tuleb tõenäoliselt VA esmane ülevaatus lisaks (seda täpselt ei julge pakkuda, aga suht sama suurusjärk peaks olema). Varustus peab muidugi olema olemas ülevaatuse aeg.

4. Toomiskulud saad ise ju rehkendada. Laevapiletid (arvesta sinnasõites sõiduk pikkus kuni 12 ja kõrgus 1,9, tagsitulles kõrgus üle 2,4m) Oleneb ka sellest, kes maksab treileri peale tõstmise (see võib kuradima kallis olla) Kui kaugelt tuua? Kas on omal või heal tuttaval olemas sobiv auto ja treiler (lisaks veel vastava kat. load)? Hästi jämedalt pakun, et treilaga tuues alla 1000 EUR-i hakkama ei saa.

5. Väilshooldus ei ole mingi raketiteadus. Arvesta kulumaterjalidega ja kaks korda aastas kraanakulud.

Äkki oli abiks

_________________
Ära karda kunagi proovida midagi uut. Mäleta, et Noa oli üksiküritajast amatöör, kui ta ehitas oma laeva. Aga Titanicu panid kokku suur grupp spetsialiste.

Tere!

Paar kiiret vastust oma ALBIN VEGA kogemustest:

Kasutuspiirkond B,
Sisediisel VOLVO PENTA MD6a küttekulu 5-5,5 sõlmega 1,5-2 l/h,
Purjeka toomise kulud meritsi, väga raske täpset vastust anda
1. Meeskonna sõit Rootsi purjeka juurde
2. Purjeka valmidus üle lahe sõiduks (kas on tarvis teha lisakulutusi?)
3. Söök, jook, kütus, kaimaksud vastavalt planeeritud teekonnale ilmaprognoose jälgides. Meie tulime septembri lõpus Stockholmi lähedalt Ahvenamaa kaudu pea nädala.
Igaaastane väline hooldus tähendab minule
Purjeka välist survepesu kohe peale veest väljatõstmist.
Kevadel enne vettelaskmist veeliinist ülevaltpoolt parraste puhastus vahatamisega ja veeliinist altpoolt põhja puhastus ja mürkvärviga katmine.

Peeter 5031316

Ptr

Kus sa oma paati Hiiumaal hoiad (kui hoiad hiiumaal)? Oled äkki kursis, et mis seelest Kärdla sadamast saanud on?
Kunagi käisin seal küsimas aga see oli ikka väga kaua aega tagasi siis ei olnud vist isega süvendustöid seal tehtud.

Äkki räägid ka Albin Vega nõrgematest kohtadest.

Tere!

"CARETA" kodusadam on jah Hiiumaal ja Orjakus.

Kärdla sadama saatusest pole ma õige mees infot jagama, sest on teadjamaid mehi, kuid ise ootan ja loodan, et ükskord peab seal sadamas kopp ka vette lükatama.

ALBIN VEGAST
Mis puutub selle purjeka materiaalse osa tugevusse ja koostekvaliteeti, siis põhjust vingumiseks pole leidnud, küll sõltub tema seisukord ja välimus ostmise hetkel kaunikesti eelmistest omanikest. Kolme hooaja jooksul ei ole mul mingit probleemi purjeka kere ja seisevtaglasega olnud kuid nokitsemist leiab alati ja üsna tihti on see isegi väga meeldiv.
Nüüd põhilise, kasutamise ehk purjetamise poole pealt lähenedes pean tõdema, et CARETA pole jälle vingumiseks põhjust andnud. Vega on minu arust väga merekindel, talub tuult, talub lainet, andestab paljud juhtimisvead ja on väga kannatlik algajate purjetajatega. Meeskond võib olla 2-6 nägu, purjetamise algteadmistega neist 1, näiteks abikaasaga kahekesi saame temale sobivates ilmaoludes vägagi hästi hakkama. Mida rohkem aga merel oled olnud ja kui purjetamine ikka meeldib, siis hakkad tasapisi kompama enda ning purjeka piire ja tulemuseks on ikka teadmatus. Tahan öelda, et tegelikult ma Albin Vega piire ei tea, küll aga tean, et väga mõnus on purjetada suhteliselt tugevas nii u. 10 m/s tuules.

Lõpuks siis paar nõrka kohta. Algul oli suht keeruline mootori jõul vöiksel kiirusel sadamates manööverdada, eriti tagurpidi ja külgtuulega aga ju see kõigi täiskiiluga purjekate ja oskamatu roolimehe probleem.
Ja veel, vaikse ilmaga ei tasu Vegaga minna kiirust taga ajama vaid tuleb nautida purjetamist kui ajaviidet ja head seltskonda.

Peeter

Ahoi, selline link http://www.sailingontherocks.com/indexEng.html

Seal mees räägib oma kogemusest AV 27 puudustest ja voorustest ja kuidas tuunida ja kompenseerida. Väga hariv.

Ptr, Mujalt oli lugeda, et AV 27 tagurpidi manööverdada on pigem entertaining than effective. Seega, see üldine mudeli probleem - tüür on suht ees kõhu all, lühikesevõitu kiilu tahaserva kinnitet. Paljud rootsid on aretanud üle ahtripeegli lisatüüri, et nagu tõhusam ja nigu kannatab surfatagi. Ei tea, võib olla tõesti.

Ja veel Ptr - Ise tahaks teada ega mastijalg pole hakanud läbi teki vajuma või steps miskitmoodi logisema ja välja venima. See pidi teine tüüpmure olema. Selle vastu ka muidugi tüüplahendused.

Muidu vaatan AV 27 väga himura pilguga, nagu minu moodi paat või nii.

tervisi, Jausa

_________________
Töö on hakanud purjetamist segama

Albin Vega tänaseks siis 45 aastat vana purjekas (1966) ... ja eks see ütleb juba palju ära. Kindlasti ajastule omaselt lolli-, pommi- ja merekindel ning ka Albinitele omaselt suhteliselt kapitaalselt ehitatud aga? Tegu siis arvukuselt jahiga nr.2 Rootsis (3400 tk).

Kuid ise mõtleks vist jahile arvukusega nr.1 ehk Maxi 77 (3800 tk). Terve põlvkonna jagu uuema disainiga (1972) ja see kajastub ka tema kiirusomadustes (isegi siis oluline, kui tõesti meetritki võidu sõita pole plaani) kui üldplaneeringus. Üks tugev miinus Vegaga võrreldes siiski on: omajagu suurem süvis. Kärdlas siiani väga oluline, mujal vähegi sadamates (ja loodetavalt varsti ka Kärdlas!) mitte niiväga. Sisepada vs enamasti vurr (aga on ka sisepadadega Maxisid saada) on ka natuke määrav.

Võrdsetel alustel on ka võrdne hinnaklass 50-60 tuhat kronorit ja kaks võrdlust:
1968 toodetud Vega 58K sek, ja kõrvale

1977 toodetud Maxi 77 tuhatkond sekki kallim aga täpselt selle jagu "lähemal" suure laeva sadamale.

Kuna kumbki neist minu silmale mingi iluga ka ei hiilga, läheb mõte veel ka ilusama aga u.sama ajastu mahuka ja kiirema jahi Tetis peale. Ja siit valiks kindlasti roolirattaga isendi, mis kruiiserile on raudselt õigem valik. Nimelt on "toomas" ehk autopiloot palju odavam installida ja täpsem, mis ei olegi üldse väheoluline niisama pere või sõpradega pikkade sõiduotste nautimiseks.

Kõigi kolme esindajad on ka Eestis olemas ning teoreetiliselt saad ka proovipurjetamisest rääkida. Mis veel: ära iial ütle iial, sest mõistega "võidusõit" ei pea kaasas käima hullunud pilgul kaigaste vahet tiirutamine või Muhu Väin vaid see võib olla ka meeldiv mõtestatud rännak ühest punktist teise omasuguste seltsis. Aga isegi siis on jube nukker olla tänu jahi aeglusele kõigist igaviku tagapool.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Priit, mis Sa sellega öelda tahtsid:

Seda, et roolirattale mõeldud "toomas" on ise oluliselt odavam võrreldes sama täpsust pakkuva pinni"toomasega" ja ka seda, et sellega on baila-baila-kruiisil ikka kuradi mõnus sõita Ja täpsem, kui inimene, on ta kohe 100%. Never-ever ei suuda ka parim roolimees nii vähe rooli keerata ega andurite (ütleme siis GPS'i) andmeid sama kiirusega "töödelda". Sai asja jälgitud Madis16&Co B31 pardal: põhimõtteliselt keerab rooli vajadusel kraadi kaupa ja nii tuimalt lõpmatu arv tunde jutti. Ta on ju masin

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Ee, pelgalt lugemuse põhjal teen vahe sisse Av ja Maxi vahel. AV 27 peetakse üldiselt mitteametlikult pocket size ocean cruiseriks. paar märksõna guuglisse taguda "albin vega berserk"(ümber Kap Hoorni idast läände!) ja 1 ümber palli logiraamat http://www.runtjorden.com/eng_projekt.php

Maxi kohta ei ole midagi sellist lugend. Seega siis AV 27 annab vaese mehe unistustele kõrgema kaare. Odavalt ja turvaliselt ümber palli.

tervisi, Jausa

_________________
Töö on hakanud purjetamist segama

Jausa, AV on mitteametlik aga toon Sulle näited ametlikest: Margarita ehk Signet20-tõugu jaht, mis oli "unustatud" Pakritele, on MORC ehk Midget Ocean Race Class jaht. Ja ka Regulus ehk Foxcub on põhjamerele ehk lihtsamalt Atlandi jaoks ehitatud. Suisa maailma esimene topeltkerega purjejaht. On's nad nüüd siis julmad ookeanipurjekad???

Ja pisike kummaline joon: siinne kasutaja hr.tetis oli Margarita eelmine omanik, mille järgi tuli siis Tetis... No ja siis ka see fakt, et tuleb vaadata, millega AV ehitamise ajal Sir Knox-Johnston esimesena nonstop ümber ilma purjetas Suhaili ei ole purjekana küll aastal 2011 "mingi tegija". Mõnus ajalooline muuseum.


Edit: muidugi on siis veel ka legendaarne Havsfidra 20, absoluutne kõigekindlus ise, ka Pirital olemas.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Jaa, Priit, kõik need paadid elustavad mus lootust, et kord sõidan ka mina ümber palli ilma et peaks hinge kuradile müüma. Ja ei ole kallis, ülalviidatud logiraamatus näiteks reisi kogueelarve 20 000 eur, selle sees muldvana AV 27 ost, hulk käsitööd, ületunnitööd ja öötööd ning lipsti kolm ja pool inimest ümber palli. Tegelikult peaks eraldi teema tegema "Odavalt ümber palli" Seal võiks olla teemaks kuidas lihtsam rahvas nn kodutehtud võileibade ja optimaalseima alusega ringi ära saaks teha mõnel alumise riiuli ocean cruiseril. mnjah ... Jutt kisub raha peale, krt

_________________
Töö on hakanud purjetamist segama

Priit, minu teada on ikka pinnipiloodid kordades odavamad. Täpsus on muidugi iseasi.

Täpsus vs hind vs töökindlus on igal juhul roolitoomaste kasuks. Pinnisaagijad Raymarine'lt ja Simradilt (kedagi on kindlasti veel) maksavad entry levelist ~6000-8000 eek aga need kõlbavad vaid pisikestele ja kergetele. Näiteks ST1000 Plus. ST2000 plus maksab juba 10 000 + eek aga on ikka üks paras nikerdis, äkki on see minu eriti halb kogemus nendega, mida juhtunud vaatama, katsuma ja kasutama. Teoorias ja reklaamjutu järgi peaks nad ju igati vahvad asjad olema ja vaevalt tootja mittetoimivat toodet üldse teeb

Suurtele jahtidele mõeldud ja juba ägeda täpsusklassiga X5 Tiller, rääkimata GrandPrix'ist, maksab aga ~ 1000 krooni rohkem, kui X5 Wheel... Simrad peaks veel kallim olema, TP22 saab veebist kätte ~600USD + transa + maksud. TP32 veel kallim.

Lisaks ei ole roolitoomastele vaja sellist tabelit teha, kuna rooli üldiselt 1-tonnistel ei kasutata, siis peaks need kõik olema tänu ülekannetele suutelised ka väga raskeid purjekaid roolima.


Kahjuks visualiseerib selle norraka filmitu minugi kogemusi (ja seda nende seadmetega, kes üldse tööle suvatsesid hakata):

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...