KIPPER.EE

Tervitusi

kevad on peale pressima hakanud ja seda enam endalgi hinges kripeldama...
ehk et vana teema - senine on jäänud väikeseks ja plaaniks soetada pisut suurem purjekas ...

hetkel jäänud silma kaks isendit - Becker 27 ja Albin Vega

on siin ehk kellelgi midagi isiklikest kogemustest neile lisada - et miks peaks üht ja miks mitte teist eelistama?
mõlemad hetkel siis sisemootoriga, võistlema veel ei plaani hakata - pigem perega mugavamalt merd ja sadamaid pidi sahistada nii siin- kui sealpool läänemerd...

ette tänades juba asjalikkuse ja kogemuste jagamise eest...

_________________
Püüan iga päev:)

...tea, kas nüüd esitasin nii vigased pruudid püünele, et kohe mitte keegi ei taha mitteühtegi viga välja tuua...? et parem ostan siis hoopis auto??

_________________
Püüan iga päev:)

kuidas võrrelda pada ja katelt?
mis vahe on vannil ja vannil?

kui just konkreetsed isendid välja paned võrdluseks. varustatusest, seisukorrast jms. sõltub palju.

mõlemad sobivad merematkamiseks kenasti.

samas mõtle sellele, et nagu naist ei võta aastaks, nii ka paati.
varem või hiljem tahad Väinas teiste väikestega rinda pista.
et väike tulevikupotentsiaal võiks olla meeles.

Laias laastus on vahval madrusel õigus. Väga sarnaste omadustega jahid ja kui on plaanis võistlema hakata, siis ei ole hea valik. Ma ei ole kunagi võistlemisest huvitatud olnud ja seega olen oma Becker 27-ga üsna rahul (alati võiks ju suurem ja kiirem olla). Kruiisimiseks täitsa hea variant. Mõlemad jahid on ka eestis esindatud, nii et kui huvi on siis saad ka näpuga katsuda ja otse suhelda.

_________________
Ära karda kunagi proovida midagi uut. Mäleta, et Noa oli üksiküritajast amatöör, kui ta ehitas oma laeva. Aga Titanicu panid kokku suur grupp spetsialiste.

Tere!

Oma perele purjekat valides panin paika kõigepealt teatud parameetrid, umbes midagi taolist:

tuntud ja laialt kasutatud B kat. perepurjekas kruiisimiseks,
lihtne käsitleda,
kannatab karvast ilma,
sisediisliga,
laius max 2.55, et oleks vajadusel võimalik ilma erilubadeta maanteel transportida,
pika kiiluga ja süvis väike (Vegal 1,17),
teatud hinnavahemik,
...

Nende soovide ning kindlasti mingite subjektiivsete valikute järgi langes otsus ALBIN VEGA kasuks ja 2007.a. septembris sai väljavalitu Rootsist Hiiumaale toodud. Tänaseks veel oldud 4 hooaega ja umbes 3500 miili ning oma valikus pole pettunud.

Kui huvi, võib helistada 5031316

Tere,

Max. laius 100% legaalseks maanteeveoks on siiski 2,999 meetrit. Siis tuleb lihtsalt laia veose erimärgistus külgedele panna ja kaaludega mitte lõhki minna. Ehk pigem on legaalse esmaseks tingimuseks pigem kaal, kui laius! Muidugi, kui vedukiks ongi traktor või veoauto, pole kaaluga ka väga suurt muret.
Muu kõik on küll tõsi

Aga Paadamile julgeks siiski soovitada midagi natuke "äkilisemat". Aimates umbes vaadatavat hinnaklassi, siis mina vaataks pigem selliseid: Möre 30 (Albin Balladi koopia). Või selline: Joker 31.
Edit: Värske pakkumisena vägagi hea hinnaga aga kordi parem purjekas Albin 78 Cirrus. Albini kvaliteet säilub aga paat ise on ikka oluliselt moodsam, kiirem ja parem. Kui oleks küsimus hinnas: 20K sek Vega või 80K sek midagi muud, siis raha määrab kõik. Aga et mõlema küsimuses olnud purjeka alghind on 50K sek ja üles, siis just tänu hinna/omaduste suhtele jätaks ma need üldse valikust välja...

Kuna need näited on samas hinnas nii Vega kui Beckeriga, siis ei ole tegelikult neid omavahel üldse mõtet võrreldagi: Möres on ruumi, kiirust ja nägusust. Kuna Sa tahad perega sõita, ei saa reaalset kiirust üldse alahinnata! LYS-pall küll väljendab seda aga võidusõiduks võib ka "optimeeritud" palliga riista soetada. Kruiisimiseks: mida kiirem tegelikult, seda pikemaid sõite saad samas ajavahemikus teha või rohkem kohapealse kultuuriga tutvuda.
Jokeri puhul võib olla probleemiks sisekatel, nõus. Aga alti saab väga head "toorikut" edaspidi tahtmisel arendada!


Ja siis julgeks ikkagi soovitada ka nn.mootorpurjekaid. Need kipuvad küll pisut kallimad olema aga "sahistamiseks" (igasuguseks ) sobivad seda paremini. Pisem Soome kvaliteetalus Medusa25 või suurem roostalne Nordic81.
Pärituultes liiguvad sellised väga mõistlikult ja perekruiis lastega ei tähenda ju silm ruutus vastu tuult läbimärga krüssamist? Katel käima ja sihtpunkti... suhteliselt etteaimatava ajaga!
Võtan jube oma mätta otsast: kuna minu abikaasa ei ole suurem asi "loksuja", siis võib-olla nädalasele skäärikruiisile suudaks ma Ta ära rääkida just sellise "roolimajalaadse" moodustisega mootorpurjekaga, mida ma ei pea räigesse kreeni ajama ja paut paudi järel möllama. Ilusa sooja ilmaga allatuult väikse kreeniga meeldib Talle aga sõita küll... ja raamatupidajale meeldib ka täpsus: kell 21.00 läheme õhtust sööma - "sinna". Ja saab olla 90% kindel, et see on teostatav.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Aga teeme nii: võtsin hetkeseisu hinnaklass 50-80K sek Blocketist ja leidsin 6 jahitüüp, mis võiks sobida. Veebist saadaolevad kuivad numbrid ja paneme kõrvuti.

Esimene klass.
Albin Vega: LOA 8,12, lwl 7,00, B 2,46, süvis 1,17, 14,8+19,7+47 ruutu, LYS 1.00, topitaglas.
Becker 27: LOA 8,12, lwl 6,45, B 2,74, süvis 1,40, 12,5+21+57 ruutu, LYS 1.00, topitaglas.

Teine klass.
Albin 78 Cirrus: LOA 7,80, lwl 6,65, B 2,76, süvis 1,49, 14,1+20+45 ruutu, LYS 1.03, 7/8 taglas.
Trio80: LOA 8,05, lwl 6,75, B 2,80, süvis 1,50, 13+28+58 ruutu, LYS 1.03, topitaglas.

Kolmas klass.
Möre 30 (Albin Balladi uuem kaksikvend): LOA 9,00, lwl 6,85, B 3,00, süvis 1,60, 15,7+31,2+70 ruutu, LYS 1.08, 7/8 taglas.
Joker 30 (Albin Balladi vanem vend, millest Ballad arendatigi peale Jokeri pankrotti): LOA 9,24, lwl 6,90, B 2,96, süvis 1,65, ~45+75 ruutu, LYS 1.08, topitaglas.

Minu loll aru ütleb, et kaks kõige tasakaalustatumat purjekat on 78 ja Möre ning boldikus minu arust olulised näitajad. Ja kui hakata mõtlema "tulevikule", kus tuleb ka näiteks purjeid vahetada, siis tundub kõige mõistlikum olevat 78 Cirrus. Sinna juurde sukaga cruising shute ja elu on kui lill.
Vegal on palju väga toredaid omadusi aga ta on ikkagi selgelt aegunud kaup. Üldse ei pea ma väga midagi topitaglasest... ja "väike groot/suur genu" lahendusest just pisemate purjekate puhul.
Möre võib äkki isegi liiga suur olla?

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Kuna PriitV mainis vahepeal ka jahitüüpi Möre 30, siis kasutaks juhust ja teataks et üks Möre on Eestis praegu ka müügis. Kuulutus on üleval Auto24 portaalis.

Julgen seda jahitüüpi ise ka soovitada kuna olen sellise peal nüüd mitu aastat sõitnud. Saab kruiisida ja ka võistelda, kui just päris vaikne ilm pole.

Mörega on see kummaline asi, et Sailguide info ja enamus jahte lahknevad omavahel: ka Cassandra on topitaglasega, naguenamus leitud jahte, ainult ühe lubatud murdtaglasega jahi pildi leidsin?

Ma saan täitsa aru, et 7/8 on minu "kiiks" ja nagu mingit erilist vahet poleks aga: Maxi 77 vs 777. Kõik muu on peaaegu sama, 777 on lihtsalt uuem ja murdtaglasega. OK, 777 on -100 kilo kiiluga, mis on +10 cm sügavam ja vist ka pisut moodsama kujuga. 77 purjed: groot 10 + suur genu 24 + spinn 50 ruutu, LYS 1.03. 777 purjed 14 + 21 + 45 ruutu, LYS 1.05. Masti kõrguse vahe on ka päris oluline: 10,25 vs 11,5 meetrit!

Andku mulle jälle kord topitaglase omanikud andeks aga minu jaoks on enamus selliseid jahte, kui keegi oleks meeltesegaduses lambiposti valesse kohta pistnud ja siis olude sunnil on selle külge ülejäänud peelestik kruvitud...
Kuna ikkagi ajame me taga veesõidukite puhul ka ilu, siis miskit pole teha: kõrgema mastiga ja murdtaglasega jaht on lihtslat palju-palju ilusam! Nende mastid on kaunilt profileeritud topi-osaga, neid saab trimmida ja vibusse ajada, neil on vähem purjepinda aga rohkem kiirust, väiksem spinn ja genu on kergem käsitseda jne, jne. +4 ruutu groodil ei oma sooti läbi mitme ploki tõmmates peaaegu tähtsust vajalikule jõule, +3 ruutu genul ja -5 ruutu spinnil aga teeb suure vahe sisse soodile mõjuvas jõus.

Ja see +4 ruutu asub "mittetöötavas" tsoonis ja on peaaegu et vaid "ilu pärast" aga sellega teeb läbi õige eespurjedüüsi "alles jääv" 20 ruutu head tööd... Tegelikult on see lisameetri pind üle vöörstaagi ~pool ruutu ja lattidega kuju hoidev aktiivselt töötav purjeosa topiversioonist ikka oluliselt suurem. Ülemine läbilatt on pisut "murdekohast" kõrgemal, teine on ka õigel groodil läbilatt ja kogu see pind juba teeb usinalt tööd.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Imelik see ,et eestis müüakse seda isendit 13 900 euriga aga rootsis hetkel müügis samasugune 8500 euriga ning rootsis oleval alusel varustust rohkem ning paremas olukorras?

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601

Tegelikult ei ole imelik- eestis ongi kallim. Selle rootsi oma toomine ja arvele võtmine teeb selle hinna pea 10k kanti. Lisaks on rootsis pakkumine ehk konkurents tihedam ja alati sõltub ka omanikus soovist/vajadusest sellest kiiresti lahtisaada!

Ma just kirjutasin ühe privaatsõnumi vastates küsimusele just ka sellel teemal:


Mis nägu Te kõik teeksite, kui ma paneks praegu siia müüki oma pere rally-oopeli aga teeks sellise "hinnakalkulatsiooni"???
Ostsin 99% originaalkorras ülevaatusega auto Haapslaust 5000 eek eest. Kohe juurde kulu 4 head talverehvi 2000, hooldused-remondid-bensiin 3000. Juba esimese kolme päevaga muutus hind 10K eek peale. Siis lisan sinna veel 2000 rallivelje-jooksu, 2 mootorit, 2 radiaatorit, traksid, puuri, mitu Talverallit ja Suveralli, kindlustuse, bensiini, lisatuled jne,jne: ütleme nii, et TÄNA saaks soovija selle jälle kord mõlkis ninaga kätte 2000 euroga!!! See on veel ka SOODUS -1000 eur "omahinnast", kipperlase sõbrahind...
OK, kuna tõesti ma sattusin odavate supervelgede peale, siis need eemaldan. Ja on alles veel mitu jooksu suvarattaid, ei pea ka häid naaste ära viskama. Aga põhimõtteliselt olen ma valmis otsejoones selle auto vanarauda viima ja minu silm sellest märjaks ei lähe! See ongi olnud minu KULU oma lapse ja ka iseenda lõbustamise peale kolme aasta jooksul.

Need Eesti purjekahinnad on tõesti mitte naljakad vaid väljendavad väga tihti küsijate totaalset ahnust ja lausrumalust. Vabandage, need pannid on ju vanad ajast-arust laibad.
Priit, jälle otse näkku-makku.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Kallis riik jah see Eesti. Kasutatud autod on meil ka kallimad kui saksas. Ei taha need müüjad mitte kohe neid siia tuua , arvele võtta ja siis Saksa hinnaga müüa. Vereimejad!

_________________
Ära karda kunagi proovida midagi uut. Mäleta, et Noa oli üksiküritajast amatöör, kui ta ehitas oma laeva. Aga Titanicu panid kokku suur grupp spetsialiste.

Üks asi on selge äri. Teine asi on aastaid siin veetnud "asi". Autodega on näiteks nii, et meil on väga paljud autod oluliselt odavamad, kui Euroopas. OLULISELT. Need, mis siin juba aastaid(kümneid) olnud. Minu Rekord E1 sarnast täiskomplektsust ja kvaliteeti ei oleks Saksamaalt 320 euroga mitte kuidagi saanud...
Keegi ei urise, kui oleks a'la "kasutatud vanade purjekate müügi plats". Hinnakalkull on ju igale lollilegi selge. Sul on valida, kas ostad kohapealt regatud olemasoleva aluse või lähed tood ise. Selle juures on toomine ISE juba reis, seiklus, puhkus, kogemused, mälestused ehk KULU mida rahaliselt tagasi ei saa! Aga mõnus kulu - hobikulu, rekreatsiooni kulu etc.

Äri jaoks on toomiskulu omahinna sisse minev kulu, ISEENDALE tuues on see kulu "puhkusepakett". Nüüd ongi valik: kas ostad kohapealt natuke kallima aluse ja jääd ilma kogemustest/naudingutest või otsid veel parema kvaliteedi/hinna suhtega isendi ja kulutad sama raha kordi väärtuslikumalt.
Näiteks ma ei oska ka seda kuidagi teistmoodi võtta, kui et sõpradele kulutatud raha on üks maailma paremaid "investeeringuid". Üksinda tavaliselt ei tooda, ikka võetakse mõni sõber kaasa. Ehk oma isiklik elu ei ole äriettevõtte raamatupidamine, kus on aktiva ja passiva konkreetselt paigas.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Just nii see ongi. Kellel ei ole aega, tahtmist või julgust ise tuua, see maksab selle eest rohkem.

_________________
Ära karda kunagi proovida midagi uut. Mäleta, et Noa oli üksiküritajast amatöör, kui ta ehitas oma laeva. Aga Titanicu panid kokku suur grupp spetsialiste.