KIPPER.EE

Selline küsimus - kas plastikpaate ka jääklassiga toodetakse?

Siinkohal tuleb selget vahet näha terminitel jääklass ja jäävõimekus. Jääklassiga plastikpaate minu teada ei ole keegi segi üritanud toota, jäävõimekusega paate üksikuid siiski esineb. Olen ka ise vähemalt ühe sellise teinud. Jääklass annab tõendatud ohutu tehnilise võimekuse veesõidukit mingites teatud maksimaalsetes jääoludes ilma piiranguteta otstarbekohaselt ekspluateerida ( näiteks Tallinki reisiparvlaevad on kõik jääklassiga ). Jäävõimekus tähendab, et paadi korpus on vastavalt ehitusnõuetele teatud kohtadest tugevdatud ( vt. näiteks Nordic Boat Standard , Workboats Loa<15m, peatükk Y33. Huvialustele jäävõimekust selle reeglistikuga ette ei nähta ). Jäävõimekus ei taga ohutut ekspluatatsiooni aga annab turvalisuse, et jäädes jääoludesse, saad sealt välja rabeleda ilma et kere puruneks. Plastikpaatidele jääteema sissetoomine on ke seetõttu suht mõtetu teema, et tegemist on väikeste alustega ja kuna massi ei ole, siis jää nende all katki ei murdu ning ennast jää peale külili lebama sõitnud paadi tugevusele mingeid erinõudeid kehtestada ei ole vajalik

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Eks jääl ja jääl on ka erinevus.
Merel .. -5 juures tekkinud 5 cm, ei ole Buster-ilegi rahulikult kulgedes probleem.

Magedas vees -10 juures tekkinud 5 cm, ei lõhu isegi kirvega , rääkimata paadiga sõitmisest.

_________________
Leiutaja.

Soomlaste Minor armastab ennast müüa koos piltide ja videotega jääsupis

http://www.minoroffshore.fi/minor-34-wr.html

Kas ta teistest analoogidest ka tegelikult erineb, võib küsida Raivo Suviste käest, kes neid Eestis esindab.

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Anytec -i poolt selline talvine klipp:

_________________
Tallinn SAR; foorum.kipper.ee; EvelynIII

Siinkohal oleks ehk kogenumatelt paslik küsida mõned jäässõidu nipid nö tavapaatidele - mis kiirused, kas vinti ei või jääga vigastada, ohud korpusele... ???

Busterid sõidetakse igatahes jääs puhtaks Spets ork anti kaasa ka millega väljund vee auku saab läbi torgata, kui kipub jäätuma.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Gamajoni jälg Lennusadamas 03.01.2010 a.

Reaalsed kogemused "jääklassiga"... aga siiski väga sellesse ei usuks. Selge, et 70'te alguse totaalselt üledimensioneeritud kerepaksusega ja jäälõhkumiseks sobiliku vööriehituse ning massiga võib vahetevahel pulli teha kuid ei julgeks küll ühelegi sellisele "jääklassi" anda. Selge, et teatud veel olematu paksusega jääga saab iga jaht ja kaater hakkama kuid juba inimest kandev jää - ei tahaks uskuda? Tuli ju ka Lennuk parajas jääsupis Piritale tagasi aga ol iseegi jaht tugevdatud korpusega.
Mina nende plastikust Minorite ja suhteliselt õhema alumiiniumiga mängupaatide puhul seda jäävõimekust ikkagi tõsiselt ei võtaks. Vähe tõsisem alumiinium ja korralik raudkere aga küll. Kuid siis peab ka sõukruvi ja rool olema selleks ehitatud ning kaitstud. Vesi on alati plussis ja altpoolt midagi ära ei jäätu aga seestpoolt võib asi küll pahaks minna. Lisaks on jää kuramus ikka kole kõva ja isegi õhem tükike on kui žilett. Jäi omal kunagi Julia liiga kauaks ootama ja tuligi jää Österbys peale. Vedasime siis üle akvatooriumi pika otsaga, jääd selline 2-3 cm ja tegelikult kraapis see ikka korralikult põhjamürgi alt ära. Kiirus meeter minutis.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Muhv: Siinkohal oleks ehk kogenumatelt paslik küsida mõned jäässõidu nipid nö tavapaatidele..

Nu on tulnud sõita...
Eriti eelmisel talvel.
Nii siinpool soid, kui Leedumaal.

Korraliku tuule pressiga, jääsupist läbi ei saa.. .. Valid sellise koha, kus jääsuppi kõige vähem.
Sõukruvi on siiski määratud liigutama vett, mitte jää tükke.

Mina olen alati, trimminud jala nii sügavale kui saab.
2000rpm ja siis ootad.. Vahest on kiirust 5-6 sõlme...- siis tasub juba käik maha võtta, kuid vahest, läheb sõlmega.
Oluline on pigem jäässse minek, et siis kui jääd näed, võtad alati käigu maha.

Kere saab jah puhtaks, kuid jääs Jõuga pöörata ei tohi... Veeliinilt Vajutab ahtgerpeegli nurgad nurgad sisse..

Ja huvitav oligi, et siin meie meres tekkiv jää on oluliselt Pehmem, kui mageda vee jää.

Jääst kahjustusi, mina xxl-i kerel veel näinud pole.
Kuid jää plaatide vahel sipeldes on üks kruvidest Hr Lembitu juurde jõudnud. Ainult rahu ja siis tuleb kõik välja.

_________________
Leiutaja.

Täpselt! Jääklass ei piirdu ettenägelikkusega mitte ainult sõidu osas vaid ka selles osas, et mis juhtub siis kui keset kulgemist tekib jäämassides tuule või hoovuse või jõevoolu tagajärjel press. Kinnijäämine ja vanarauapressi alt läbi käimine on samuti väga olulised teemad.

Peeter jõudis vahele Vint ja rool on kahtlemata olulised ja jääsõitu harrastades kahtlemata vint ka jäätükkidelt laksud kätte saab. Sestab ongi sellistes tingimustes sõitmise kruvid üldiselt massiivsemad ja pigem terasest kui pronksist.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

See on see koht, kus Mõistus ja KW peavad koostöös toimima. Vastasel korral saab palju kõverat metalli.

Sest muudmoodi enam vette ei saa... Slipid kõik jääs.
.
100T kraana, muidugi on kerge Overkill... aga odavam, kui kaldteelt vette sõitud jeep ja haagis.
Soovitan vaadata, kuidas tropid, vuntsidega kinnitatud on.
Tõstmisel olen lähtunud loogikast, et 1,5 T mass ja 4 T + 4 T tropid.
Sest troppidel on talvel kombeks ära jäätuda ja see vähendab oluliselt nende reaalseid numbreid, ehk siis 2 talve järel enam troppe veeskamiseks kasutada ei julge. Liiga hõredaks on kiilu ja kere kohad murtud.

[youtube]http://www.youtube.com/watch?v=gAd5OWA3EAo&feature=relmfu[/youtube]

Sellel paadil ei ole jää klassi, on jää klaas, suvel kuumaga.
Ja jääs sulistamine käib omal riisikol.

_________________
Leiutaja.

Jah, siin närib ikka juba suhteliselt tõsist jääd, selline kaanetaks ilmselt juba puit või plastiku kaheks?

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Ära alahinda puitu. Ilma vastavaid teadmisi omamata pakun kõhutunde põhjal, et korralik puupaat kannatab kõvemat valu kui õhuke alumiinium.

_________________
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopiski midagi hullemat.

See on jääpudi, mitte jää! Selline pudi inimest ei kanna (vähemalt mina sinna peale ei läheks) ja sealt sõidab ka Optimist läbi, kui mootor sappa panna... nii põhimõtteliselt. Ning ei lõika selline kirme midagi veel kaheks - sõitsid ennevanasti väiketraalid ja lappajad/kakuamid sellises nagu muuseas. See on meie kliimas sõitmise eripära nagu ka see, et maismaal kasutame teatud perioodil talverehve ja suudame autoga paksus kohevas lumes sõita.
Jää ja jääklass käivad, vähemalt minu jaoks, mõistena olude kota, kus jää peale saab teha jäätee. Kas siis kõnnitee või suisa autotee. Selline õrn kirmetis pole veel jää navigatsioonilises mõistes. Lisaks on Peetri paat ja tegelane rooli taga ise ka mõistest "tavapärane hobisõitja" radikaalselt erinev.
Seda oleme me siis Kapten Oravaga (kelle häält ka nendest videotest on kuulda )püüdnud "tõestada" uusaastatervituste ja niisama piltidega, et kui teaks talve ette, siis polekski nagu põhjust mõnedes sadamates veesõidukeid välja tõsta või hirmsalt kiirustada sellega. See kerge hommikune kirmetis kai ääres ei pärsi navigeerimist. Eks sama mõte on ka Minoril, Anytecil ja veel mõnedel oma toodetest kerge kirmega filme tehes. Aga see ei ole jääklass.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Okei, et kui kajakat juba kannab, siis see on veel kirme.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/