KIPPER.EE

Kuldsed sõnad! Lisan siia omalt poolt juurde, et alustel pikkusega üle 50 jala peaksid need abimehed olema hüdromootoritega ja mitte elektrimootoritega! Eile vahetati "Marielli" "stern-thrusteril" läbipõlenud kontaktidega juhtrelee ära - paremale töötas, vasakule mitte! Korra on "Marielli" "bow-thrusteril" relee kontaktid kinni keevitunud ja mootor tööle jäänud: NB! sellist mootorit saab seisma ainult massilüliti väljakeeramisega! Ja kui massilülitid on kaugel mootori ruumis, siis on avarii vältimatu... Tegin minagi Admirali basseinis 3 tiiru kohapeal ja lõpuks tuli seismajäämiseks kasutada ikkagi ujuvkaid... Valmistaja juhend on: üle 5 sek. ei tohi elektrilist "abimeest" töös hoida... , kui aga pagi peale tuleb, tuleb seda teha ohtlikus olukorras ka, kasvõi 1 minut ja mida rohkem on alusel purje pinda, seda tugevam peab olema abimees! Siinkohas ongi eelised hüdromootoritel! Paraku aga paadimüüjad ei taha sellest juttu teha, sest see kõik maksab ja teeb aluse kallimaks, mida on siis halvem müüja! Siinkohal peab ostja olema tark... !

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Uuematel ei paista enam jämeda voolu kontakte kuskil olema, solenoididest rääkimata. Jäme vool läheb otse mootori küljes olevasse plokki kus paistab veel igasugu jämedaid vasklatte ja millega seal voolu klemmide vahel suunatakse, seda ma mehaanikuna ei teagi. Juhi juurde läheb ainult imepeenikene mitmesooneline signaaljuhe mille teises otsas puutelülitid või õrnuke joistick. Elektroonikaga kuidagi neid asju aetakse. Olen ise sellist lausa mitu minutit kedranud ja häda ei mitte vähimatki. Aga neid solenoidkontaktidega variante olen ise kah kokku keevitanud ja üks läks lausa põlema.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Issand kui julgustav :D:D

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Ei noh, paadi mahapõletamiseks on lihtsamaidki viise kui sa seda silmas pead
Lase näiteks märgsumpsiga masin kinnise kingstoniga käima ja kuku ruttu täisgaasiga paarutama. Lootus, et enne mootori ülekuumenemiskaitse rakendumist ja automaatset seiskumist saab masinaruumi korraliku lõkke üles on üsnagi suur

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

pean veel palju õppima siin, mitte mõhkugi ei saanud aru

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

kingston ehk paadipunn mis laseb vee sisse või välja.

Nu? Minu jutust või? Vabandan, eks ta natuke sedapsi sai jah. Lugu siis nii, et märja sumbuti puhul juhitakse veekogust võetav mootori jahutusvesi kohe peale mootori väljalaskekollektorit sellise segisti moodi asja abil otse väljalaskegaasidesse ja jahutatakse need maha. Kogu see vee ja väljalaskegaaside segu läbib siis väljalasketorustiku mis on üldjuhul lihtsalt kummivoolik ning veelukud ja summutid mis on enamjaolt plastmassist tehtud. Lõpuks sülitatakse nii vesi kui suits läbi tavaliselt ahtris paikneva väljalaskeava lihtsalt loodusesse tagasi. Kuna vee ja gaaside segamisel jahutatakse kogu see värk maha nii palju, et isegi täisgaasil pikka aega sõites on süsteemi temperatuur mingi 30....60 kraadi siis on kõik ohutu. Kui sõidu ajal pumba impeller puruneb või jahutusvee võtt ( kingstoni ehk põhjaklapi kaudu ) lihtsalt ummistub siis üldjuhul jõuab sellise asja töösooja mootori pealt juhtudes ka mootori temperatuur nii kiiresti tõusta, et mootori temperatuuriandur annab alarmi ja automaatika jätab plaksust mootori seisma. Halvimal juhul on väljalaskesüsteemi juures pisut kärsahaisu, tavaliselt pole sedagi. Pilt on sootuks teine kui mootor täiesti külm ja unustad enne sõitu jahutusvee kraani paadipõhjas avamata. Kui nüüd külmal mootoril kohe gaasi põhja väänad ja nii sõidadki, siis kuna väljalaskegaasidel puudub igasugune jahutus, lendab kummivoolikusse 300+ kraadine kiire ja kuri väljalaskegaaside mass ning voolik süttib mõne aja pärast põlema. See juhtub kiiremini kui mootori temperatuuriandur üldse millestki aru saab. Ka sulavad üles ja võivad üsna kergesti süttida plastmassist sumpsid jne. Nii öelda verega kirjutatud ajaloo põhjal on küll süsteemid aja jooksul palju edasi arenenud ning kallima otsa kaasaegsetel mootoritel leiad juba automaatikat mis sellistel juhustel tekkida ei lase. Tavaliselt mõõdetakse kuskilt temperatuuri või näiteks peale jahutusvee pumpa olevast torustikust kas rõhku või lihtsalt vee olemasolu torus. Odavama otsa mootoritel seda luksust senini veel eriti ei kohta. Ise saab sellise alrmsüsteemi ka paigaldada ja müüb seda näiteks Vetuse valikust Tõnu. Küsida tuleb väljalaske alarmi. Paigaldus on lihtne. Ka on tänapäeval kehtestatud üsna valjud nõuded sumpsi voolikutele. Ükskõik millist voolikut seal kasutada ei tohi. Pruugitud paat on aga üldjuhul tehtud pigem kunagi ammu ning seal võid väljalaskevoolikuna näha igasugu imeasju. Veelukkude ja sumpsidega sama jutt.
Nüüd sai asi selgemaks?

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Jah äitähh Kas see siis see vesi, mis mootori käies alati kusagilt pisikesest küljetorust välja pladiseb?

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Hmm. Tegelikult peab vaatama kas mootori väljalse on kuiva või märga tüüpi ja siis edasisi järeldusi tegema. Kuiva väljalaske puhul lastakse vesi eraldi välja näiteks selle küljepealse toru kaudu ja väljalskegaasid lastakse metalltorustikuga paadist välja. No umbes nagu autol eksole. Märja väljalske korral võib jah kah seda küljepealset pisikest toru kohata, aga pigem vanadel paatidel. Seitsmekümnendatel oli üsna levinud, et selline bypass tehti paatidele lihtsalt jahutuse olemasolu lihtsamaks kontrolliks. Sama põhimõttega nagu näiteks ikka veel ka kõige kaasaegsematel päramootoritel on selline kontrolljuga mida visuaalselt kontrollides saad teada kas jahutus on korras või mitte. Hiljem tõdeti, et parem on kui paadiomanik ikkagi vaatab enne sõitu minekut visuaalselt üle kas konkreetselt sumpsiavast tuleb ainult suitsu või tatistab ikka vett ka nii nagu peabki.

Seda pisikest küljeava ja sealt pritsivat vett võid kohata ka juhtudel millest hiljuti kuskil teises teemas rääkisime : kui märja väljalaskega mootor paikneb allpool veeliini ja on paigaldatud tehniline lahendus mis takistab paadi uppumist seisva mootori korral ja mootori jahutussüsteemi kaudu toimiva ühendatud anumate seaduse kohaselt.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Siis jah vanematelt alustelt meelde jäänud pilt silme ees Las läheb nüüd jahi valimise teema edasi. Jälle tarkuseterake juures

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Kuna soovitati hürdoga vöörivinte, siis tuletaks meelde kevadelgi viidatud ja siiani müügis oleva jahi: Amsterdami külje all saadaval Great Dane 37.
Ma ei tea, on see ainult minu massina viga või koduka häda aga hetkel ei taha pilte näidata. Võtad samast mõne teise jahi, klõpsad videole ja siis tagasi ning hakkab ka pilte kuvama? Seal on veel rohkem pilte ka detailidest aga üldmulje saad kätte YachtMarketi kodukalt sama aluse müügikuulutuse juurest.

Aga jahist: täiesti ideaalse suuruse, ülesehituse ja hinnaga perekruiiser. Lisaks absoluutselt kõik käib hüdro pealt: mõlemad eespurjed, groot ja besaan, vööri- ja ahtrivint (haruldane mugavusvarustus) jne. Kõik on isetõmbavad vintsid, kõik vajalik varustus on peal, põhjatööd tehtud (pildid) jne. Miks nii odav ja mis seal viga on peale 40-aastase vanuse (ok, sisu on "odav" ja mitte kõige edevam), ei oska arvata aga kole suur tahtmine on seda vaatama minna juba kevadest saati. Kui õnnestub, püüaks seekord reisil Muiderzandis ära käia...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Print brozüür, tõi pildi ette.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Mark: nalja teed? Ütleme nii, et vägagi haard-koori kiiruslikult, samas suvaliselt mõõnarannal lebavat ja seest täitsa mahukat 53-jalast saab ikka kordi odavamalt Midagi sellist suudaks minagi täiesti aksepteerida pere"kruiserina" Vähemalt oleks abikaasal suhteliselt lühikest aega kas paha või hirm... ja kõige peamisem, saaks omale randa poipeale ligi! 60 senti süvist on ju olematu, 10 vähem kui Albin 57'l




Edit: teemaalgatajale veel mõtlemisainest juurde: vaid 2000 miili sõitnud ehk purjeka kohta tuliuus isend. Seisnud 10 aastat, vajab puhastamist (näha piltideltki) aga jahi looja on väga kõva nimi ning jaht ise ka suurepärane. Üldse tasub AYC'i lehel pisut suurema rahakotiga jahiostu huvilistel silm peal hoida, seal viskab ikka tõesti igatsugu vinget ja mõnikord väga odavat kraami sisse.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Ei midagi uut siin ilmas, jälle võrreldakse siga ja kägu. No ei ütleks et modernne ja uhiuus alus saaks või peaks kuidagi olema samas hinnaklassis 1979.a. toodanguga.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/

Ei ole võrreldavad muidugi. Mõistlik oleks võrrelda ikka omasuguste uute paatidega ja siis on pilt väga teistsugune. Muidugi ei saa mainimata jätta, et kasuliku siseruumi poolest on kõnealune kata kah selle kõrval hoopis teisest maailmast. 14m2 salongi, 12m2 peopanemise tekki millest pool katusega varjatud, neli veits üle 6m2 eraldi magamistuba milledel ei ole ühiseid seinu teiste magamistubadega , kaks duširuumi kempsuga, masinaruumid ja panipaigad jms üle selle. Siin pole ju midagi võrrleda?
Mis nüüd uute ja pruugitud asjade hinnavõrdlusse puutub, siis JM masti koos poomi ja vantidega näiteks selle pruugitud paadi hinna eest kätte ei saanud. Seda veel seejuures ilma igasuguste vahendustasudeta. Pakun, et see sama trimaraan millele sa viitad maksaks 33 aastat nooremana rohkem kui 400K


PS: Ma ei eksinudki hinnas. Üks esimesi guugeldustulemusi otsides uute multide hindu on siin: http://www.aeroyacht.com/sailing-catama ... rice-list/
Alumiiniumpaadid on nendest plastikutest üldjuhul veel mõnesaja K võrra kangema hinnaga.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630