KIPPER.EE

Soov osta paadile plotter, aga olen segaduses.
Kasutan Garmin 276C plotterit autos ja paadis , aga paadis kasutamiseks
tundub ekraan tüütult väike.

Mõned küsimused:
kas mida suurem ekraan seda parem või olulisem on resolutsioon ?
kas jääda Garmini juurde või valida mõne muu tootja (millise)?
kust tasuks osta?
kas c-map on parem kui navionics (liigun mitte ainult Eestis)?
kas lappar+gps variant on mõeldav (ekraan suur ja resolütsioon ka)?


Ette tänades

Kahjuks ma ei räägi oma kogemusest, aga teemat seedides olen mõelnud sellele, et hea oleks kasutada tõesti läpakat, sest suur ekraan on üks olulisemaid kasutusmugavusi. Samas läpakas paadis on üks õrn asi... kui mitte just kasutada Wildeni pritsmekindlat, turvatud LCD, turvatud kõvakettaga ja kukkumiskindlat aparaati.
Täpsem info siin: http://www.notebook.ee/hinnad.php?soodus=1

Ühe väiksema suure ekraaniga (13.3 wide) spetsifikatsioon siia kah:
Wildcom, Force 13D, (pritsmekindel, turvatud LCD, turvatud kõvaketas, kannatab kukkumise kuni 76 cm kõrguselt, terve korpus alumiinium-magneesiumsulamist metallist) Intel Dothan 1,73GHz, 1Gb RAM DDRII, 80Gb HDD SATA, Chipset 915GM, 13.3”WXGA (wide - laiekraan), sisemine DVD+/- RW 8x Dual, Full Magnesium Alloy Case, korpuse värv - Must, 2x USB 2.0, Firewire, WiFi Intel 802.11 a/b/g, 10/100/1000Lan, 56k modem, COM Port, LiION 6 cells (3.5h, 9 cells 5h), 2,7Kg, MIL-STD-810F (USA armee spets. nõuded elektroonikale)

Vaata videot, mis selle läpakaga ette võetakse: http://www.notebook.ee/news.php?activenews=106

Ja siis näiteks SIFR Star III kiviga Bluetooth GPS juurde:
http://www.ox.ee/est/product/11962


Peaks saama kokku turvalise ja juhtmevaba kaasaegse tehnikakomplekti paadis kasutamiseks.

Lapakatel on lisaks õrnusele ja veekartusele veel kaks olulist puudusst.
1. nad võtavad liialt voolu (muidugi kaatris ei pruugi see puudus olla)
2. nende ekraani ei näe päikesevalguses.

Mina soovitan, ole õnnelik sellise toreda gps-i üle mis sul juba on aga kõrvale osta tavalied paberkaardid, kust siis laiemat pilti vaadata. Päälegi on sul siis navigeerimiseks kaks üksteist täiendavat aga sõltumatut süsteemi.

kas mida suurem ekraan seda parem või olulisem on resolutsioon ?
Muidu on olulised nii ekraani suurus kui resulutsioon. Neid ei saa eraldi vaadata.

kas jääda Garmini juurde või valida mõne muu tootja (millise)?
Uued asjad on ikka toredd aga sinu Garmin on ka väga ok

kust tasuks osta?
Osta tasub usast.

kas c-map on parem kui navionics (liigun mitte ainult Eestis)?
C-map on kindlasti mõnevõrra kallim. Muidu olulist vahet pole.

kas lappar+gps variant on mõeldav (ekraan suur ja resolütsioon ka)?
Nagu öeldud, minumeelest ei ole see mingi variant. Iseasi kui lapakas olemas, ja elektriga probleeme pole, võid ta ju kajutisse lauapeale siduda

Nuh kas mall, sirkel ,paralleel joonlaud ,sekstant ja paberkaart ei sobigi enam Mina tegelikult pooldaksin laptopi ja käsi gps-i varianti järgi proovitud ja väga mugav kasutada nii offroadi võistlusautos kui ka avamere võistlusjahil

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601

Aga milline kaarditarkvara valida mis sisaldaks merekaarte ja ühilduks GPS seadmega?

Miks anda vastuseid stiilis "kasuta paberkaarti!", kui küsimus on konkreetselt elektroonilise seadme kohta?? "Paber" peab pardal nagunii olema!


1. Esimest puudust leevendab pisut erinevad Power-režiimid a la kui pole läpakaga tegeletud mõnda aega, siis ekraan kustu, siis kõvaketas unne. Ühe nupuvajutusega on pilt 2 sekundi pärast jälle ees.
2. Ka läpakate ekraanidele on ekraanifiltreid.
Ja läpakatel on laias laastus erkaanipindu kahte sorti - läikivad ja matid. Eelistada siis viimast, kui võimalik.

Maitea palju sa oled erinevaid plotteri/kaardi/lapaka kooslusi kasutanud. Mina olen erinevaid lahendusi eksperimenteerinud kolmel hooajal ja minujaoks kõige parem lahendus on veekindel kaarti näitav plotter/käsigps tüürimehel ja paberkaardid all kajutis. Küsimus ei ole ju selles, et kindlasti elektrooniliste vidinatega tegeleda vaid ohutult, lihtsalt ja TÖÖTAVA lahendusega merel navigeerida. Ideaalis peaks jah kõigil paber kaasas olema, aga ei ole ju. Ja niikaua kui Eesti kaardiring maksab suurusjärgus 4000 ei tule kah. Aga samas kui soov lapakaid, filtreid ja muid põnevaid vidinaid merel katsetada siis andke minna. Tegevus iseenesest on ju ka huvitav.

Kui paadipoest osta siis saab tõesti kaardid väga kallilt kätte. Kui aga viitsid kesklinna minna ja Gottast osta siis tuleb ikka tunduvalt odavam. Ainus mure, et merekaartide 1 atlast hetkel ei pakuta. Vana on otsas ja uut veel ei ole. Kuulda on et peagi on see siiski olemas ja väikelaevnikule tunduvalt sobivamas formaadis kui vana.

Paberkaart on tore ja vajalik asi, kuid paljudes veesõidukites praktilist väärtust mitteomav. Eriti veel see suur atlas. Suures ja kuivas veesõidukis on ta omal kohal, väikeses ja "niiskes" out. HobbieCatiga uhades paberkaarti ju ei vaata
Rüpperaal on ka tore asi aga jällegi sama teema: vaid suures veesõidukis on ta kasutatav.Seega jääbki üle pisike veekindel kõps-plotter. Iseenesest üks vajalikumaid leiutisi mereohutuse tagamisel. Olgu see ekraan kasvõi kella sihverplaadi suurune ja must-valge, oma asukoha suudad igas olukorras selgeks teha. Kui sees jooksev kaart jälgib paberkaarti ja on sama täpne, siis polegi rohkemat vaja.

OT: Mis veel neid paberkaarte puudutab: hetkel teen maismaal rada A5 formaadis Regio atlase järgi. Pisem formaat on saavutatud kaardi füüsilise vähendamisega aga sellega muutub ta ka palju halvemini loetavaks sigrimigriks. OK, maismaal ei ole see suur probleem, jääd seisma ja uurid "nina vastu lina". Aga merekaarti ei tohiks samadel tingimustel teha. See tänane Atlas on päris paraja suurusega kaardi loetavuse mõttes (kaartide endi alad on teine teema), kui seda sama mõõtkava nüüd vähendada väikelaevale sobilikku A4 formaati, muutub ta parasjagu mõttetuks. Endal silmad täiesti terved aga sellist kaarti loksudes enam ei loe. Kõpsul on ju suumivõimalus, paberil kirbusitta peaks siis luubiga lugema.
Huvitav, millisena see uus ja sobilik tuleb? Loetavuse-jälgimise huvides ei tohiks leppemärgi-tähe-joone suurust palju muuta, seega peaks kaarte rohkem tükeldama.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Minu üsna väikese merepraktika alusel ja vägagi kõrklassi seadmetega ära hellitatult pean nentima, et kõik mis on alla 17" ajab nutu peale.
Kui vähegi võimalik, siis kasutaksin ise väiksemas paadis mingit sellist lahendust nagu nägin hiljuti mingis Geonav'i reklaamis- käsigps + 7" veekindel monitor.
Paberkaartidele leidub kontoritarvete poest A3 mõõdus kiletaskuid ja paberkaardi üle ei ole vähimatki mõtet arutada teematikat kas seda on paadis vaja või mitte. Paberkaart on igal juhul sama hea nagu autos turvapadi ja turvavöö. Las ta siis olla kaasas, kui ikka vähegi võimalust on. Käsi gps oskab üle parda kah lupsata

Ja kiletaskuid leidub ka A2 mõõdus. Mul vist ongi sellised+tõmblukuga mapp kuhu kõik taskud koos atlaste ja kaartidega sisse köidetud. Kompass peilingute võtmiseks ning paralleeljoonlaud ja sirkel mahuvad samasse mappi ilusti ära.

Mark, paberil kaart on vajalik ja selle üle keegi ju ei vaidle. Küsimus on tänasel päeval ikkagi kasutusmugavuses ja ka võimaluses.
Teine asi on GPS, kui omamoodi fenomenaalne riistapuu. Paberkaardi ja kompassiga pead enda positsioneerimiseks teadma algandmeid ja täpseid magneetlisi tingimusi. Lisaks on vajalik mingi kindla maamärgi olemasolu. Kui Sind visata pimedast lennukist langevarjuga keset ookeani, kaasas kaart ja kompass, ei saa Sa kunagi teada, kuskohas Sa parasjagu täpselt oled. Ilmakaared saad teada ja asukoha poolkerade suhtes. Veetemperatuuri käega mõõtes ja päeva pikkuse järgi võid geograafiatunnile tuginedes paarituhande kilomeetrise täpsusega ennast positsioneerida. Aga siis on lisaks veel üks algteadmine: kuupäev. Sama oleks ka keset Läänemerd sattumisel. Torm võib nii raju olla, et Sul pole mitu päeva sekundit aega enda asukohta määrata.
Aga mis on kõps? Rahuaja tingimustes on üks tingimus: piisav elekter kasvõi korraks töölehakkamiseks. Lülitad sisse, aparaat ragistab natuke aega ajusid ja teatab Sulle absoluutselt täpse asukoha. Siis viskab pildi lõplikult eest: nagu tavalises ollivuudi filmis saab peategelane surivoodil vana päti käest teada aarde asukoha. Aga nüüd on Sul täpne punkt olemas, kuskohast hakata edasi navigeerima. Teine tingimus on, et satikad töötavad. Kui need enam ei tööta, on vist maailmalõpp käes ja suht savi, kuspoole sõita
Vanasti pidid meremehed peale raju tormi sisetunde järgi kuhugipoole sõitma, et mingigi maamärk või majak leida ja siis uuesti edasi soovitud suunas jätkata. Kui juhtus, et näitas Päikest ja tähti, sai lihtsamalt hakkama. Mõnikord tuli selleks päevi oodata. No ja ka siis peab SUl tähistaevaraamat kaasas olema. Täna ootad maksimum 15 minutit, kui USA kõpsu Eestis esimest korda õpetad... Kõpsu ei huvita pilved, magneetilised anomaaliad, sugu, nahavärv ega haridustase.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Läppar koguaeg kaasas sellepärast mõtlesin et järsku oleks mõtekas seda ära kasutada.
Huvitav kas 276C le mingit suuremat marine monitori külge ei saaks aretada ? (pean Garminist uurima)

Läppar+GPS (IBM) varianti kasutan Off-Road võistlustel umbes 4 aastat
ja siiamaani arvuti kestab küll.
Arvestades mis olud on vistlusautos siis ma küll ei ütleks
et see on õrn lahendus.
Päikese jutt on muidugi õige.

Paat on muidu kinnise kajutiga.

C-map pakub nende kaartide jooksutamiseks arvutis mitu tarkvara tootjat :

http://www.digiboat.com.au/

http://www.navsim.com/

http://www.iexpedition.org/

offtopic: kust neid A2 formaadis kiletaskuid saab?
olen otsinud, ent asjata.

Loodetavasti saab uut esimest atlast (õigemini selle suht värsket nö demoeksemplari) kokkutulekul näha. Veeteede Ametiga oli mul just reedel sel teemal jutuajamine.