KIPPER.EE

Peeter,

Siin on kõigil õigus. Waas -> GPS on kusagil täpsusega -+ 1m (heal juhul, meenutades Hr Peegi juttu, mis on täiesti õige ja kehtig ka tänapäeval).
Kui sattud metsa vahele, kus kaob ära üle 30 nr satt, mis tiirleb suhteliselt madalal orbiidil ( peast ei mäleta waasi saatja nr) siis kuni minut, isegi tiba vähem suudab gps töötada veel meetri täpsusega, siis langeb tema asukohamäärangu täpsus kusagile +-10m kanti.
Kuna enamik GPS kasutab kaardi rakenduse juures inrepoleerimist ja ( keep on road) funktsioone. Siis kasutajale, jääb mulje meeletult heast gps vastuvõtjast.
Teiseks suudavad Gpsid kuidagi sisemiste algrütmidega parandada ka oma asukohta liikudes ( RIKALINE).
Kui panna autole siis tõesti tunne, et suunavööndid ja read eristab.
Kui jätad GPS paigale, hakkab asukoht ise enesest liikuma.

Tegin kunagi katse ( katusele ) kolmnurgana 3 gps ja täitsa ehtsalt toimis.
isegi 3 eraldi joont jooksis ca 20 - 30 sm veaga.
Kui auto seisma jätsin siis gpsid kohe seisma ei jäänud (jooksid edasi).

Kõige paremaks odavatest, pean mina Iala D-GPS süsteemi. Ristna , Porkala, Narva.
Siis lisana vajalik RTCM. vastuvõtja. Töötab alati ( ca 99,9% töökindlus) meetri sees.

_________________
Leiutaja.

hetkel peaks töötama egnos sateliidid numbritega 33, 37 ja 44 lisaks on leitavad kuid ei anna signaale veel gepsule arusaadavas keeles (testivad alles) 35, 40, 42, 47, 48, 39 ja 50

_________________
kas osta jaht suvila asemel?

Sõbrad, pange tähele- nagu Mark siin mainis, mida väiksem kiirus, väheneb ka täpsus, kui seisma jääd, kaob kompassi/suuna funktsioon hoopis ära! Aga selle eest annab GPS vastuvõtja kaardi(põhja)kursi, mida ei pea enam õiendama! Veel enam- kerge vaevaga saab magnetkompassile deviatsioonitabeli koostada.
Siin paluti tõestada väiteid GPS täpsusest- kui süsteem ikka lubatud täpsust ei annaks, oleks ju kõva halloo igal pool lahti, aga ei ole ju, vastupidi, järjest tuleb uute seadmete teste paadiajakirjades.

Vussi pilt igati hea.

Heaks asjaks nimetatakse Kalmani filtrit , mida enamik gpse kasutab, sealt ka see kiiruse ja asukohavea pöördvõrdelisus.

Nii, et gpsist on saamas igapäevane töövahend

_________________
Leiutaja.

Noh tavakasutaja, ehk nagu mina armastan öelda, dumb user'i pilguga asjale vaadates ei paku üleüldse pinget igasugu WAASID jms. Istugu seal karbikese sees kasvõi päkapikk ja löögu arvelauaga numbreid kokku ja interpoleerigu ruudulisel paberil tulemusi, oluliseks jääb ikkagi see, et kui ma olen keset koduõue siis on ka ekraanil pilt, et olen keset koduõue

Küll aga on nendest WAASidest ja RIKALINEdest ja EGNOStest ja millest iganes hea mingit ettekujutust omada siis, kui lähed poodi aparaati ostma

On juba saanud ju! Isegi põllutöömasinatel on juba gepsud peal! Mobiiltelefonides üha rohkem, autodes, .......pesumasinal ja taignarullil ei ole ma veel kohanud.

Kohe näha, et Mark on vanakooli miiz Nii peabki olema, et kasutaja peaks tedma vaid seda, mida tal tõesti on vaja, muu pole oluline.
Aga too täpsuse asi. Tegelikult oli isegi see kunagine segatud täpsus peaaegu piisav, täna, aastal 2007 on aga kepsu täpsus selle saidi teemas - merel - isegi liiga täpne! Kuna algandmeteks on paberkaart, siis selle enda viga on palju suurem, kui GPS'i oma. Ja viga tuleb joone paksusest ing tingmärgi suurusest, mis on sellele paberile pandud. Lisaks veel trükikvaliteet, 300 dpi on piisavalt ebatäpne, et reaalsus ja kaart ei läheks 100% kokku. Sa võid ju kaardilt kaiotsa "viimase musta piksli" kohale sirkli teraviku panna ja selle asukoha supleriga välja mõõta, ikka on viga suurem, kui 1 meeter. Isegi luup ei aita...
Sama asi on igatsuguste kivide ja poidega, kui nüüd ikka poi tingmärk ära mõõta ja mõõtkava järgi meetritesse teisendada, siis on tegu ilmatumate raudjurakatega. No ja kõik kivid on ju Kabelikivi mõõtu jurakad...
Seega jääb viimane 10 meetrit igavesti silma järgi sõitmiseks ja suuremat täpsust ei olegi vaja. Tänane 1 meeter liikumise peal on tavaelus absoluutselt piisav.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

See läheb nüüd küll natuke teemast kaugele, aga siiski - puutun kokku ettevõtmisega, mis müüb (ja on ka müünud) Eestis sellised põllutöömasinate GPS-süsteeme. Ostusuhtluses käib jutt tihti selle üle, et kas +- 15 cm eksimust (nö tavalise WAAS/EGNOS puhul) on ok või peaks seade veelgi täpsemalt töötama.

Täpsemaks saab süsteemi tasulise signaali lisamisega - Omnistar HP lahenduse puhul on siis eksimus +- 7-12 cm, Omnistari XP puhul +- 5-10 cm. Veel täpsem on RTK süsteem, mis kasutab nö tavalist GPS-positsioneerimist, kuid millele on lisatud kindla asukohaga baasjaam ja seadmele lisatud tööjaam. Sellise puhul on eksimus +- 2 cm.

Selliste täpsuste tagaajamine ei ole niisama tehnikahullustus, vaid väga praktilise iseloomuga - näiteks jääb külvajal iga ülesõiduga mitme kilomeetri pikkusest põllust mingi % tegemata ja ongi sügisel rahakotis kohe tunda. St põldu oli, aga tänu veale sai peksa, sest põllul on saagita "vaod" sees.

Ja jah -> Reklaami oskavad nad kõik teha.
1 -2 cm täpsus reaal ajas on Tegelikkuses võimatu.

Täna saab lugeda RTK- GPSi horisontaal asukoha täpsuseks (töötades tugijaama jaama lähistel0-> 15 km) ca 1-2 sentimeetrit, juhul kui Geoidi , ellipsoidi mudel on hea. Vertikaalne viga sõltub päris paljudest lisa teguritest. -> liialt pikk, et seletama hakata.

Ei tasuks siin sassi ajada RTK GPS mõõdistamisi liikuval objektil ja paigal seisul. Aparaadid uuemad teevad iga sekund juba 20 - 50 mõõtmist (tulemit) ja annavad asukohta välja 10-20 korda sekundis.
Kui see sauaga spetsialist (maamõõtja) teeb mõõtmisi. Ühe punkti tarvis seisab paigal 3-4 sekundit, siis tegelikult samal ajal päkapikk kes istub seadmes, liidab- lahutab (mis iganes tehteid), 4 x 50 = 200 mõõdistustulemuse andmeid. Mille täpsus kokku on mõni sentimeeter.

Mina kasutan seadet veel ja minu asukoha täpsus selle hirmkalli seadmega on 2 korda halvem.



Sellist täpsus Waas/Egnos seadmed, garanteeritult ei anna (ei ole võimalik tugijaamade vähesuse tõttu).
See , et seadmetel on neli kohta peale koma, ei anna alust arvata, et nad 18,52 *9,26 sm sees paikneks. Pigem on jutt +-1meetrist siiski.

Isegi profi aparaat Trimble R8 töötades waas/egnos režiimil saab asukoha +- 0,5m sisse.
Tava Gps id siiski on oma andmetöötluselt päris tihti, tunduvalt teisiti ehitatud.

Maapeal ühel kohal seistes on kõike võimalik teha.
Koguda kokku terve hunnik andmeid (mõni tuhat punkti ka käsi gpsiga).
Siis andmed konvertida (exceli-) tabelisse ja keskmine arvutada.
Ehk siis arvuti arvutab alati kõike ja ega tema ei analüüsi, kas see tulem ka reaalne on.

Kui seda katset, lolli moodi korrata, korda 10 erinevatel aegadel , päevadel on näha et iga kord on keskmine tulem nihkes eelnevaga.

_________________
Leiutaja.

Käisid mul just külas maamõõtjad just tolle baasjaamaga süsteemiga. Teise aparaadini geodeetilises kindelpunktis oli 300m. Tähendab, et maamõõtmise täpsuseks juba piisab. Küll aga ei saanud nad piisavat sidet majanurkades ja puude ligidal. Need punktid tuletati lisapunktide abil.

Nu aga loomulikult.
Sõltub ju milleks Sul seda kõike vaja oli.
Tuumajaama (Soomes) ehitusel on RTKgps asukoht juba liialt halb, sama ka Tallinna lennuvälja ehitamisel, RTK-d märkimisel ja mõõdistamisel ei kasutata.
Seal ei looda RTK-ga isegi mitte ehituseks alusvõrku enam. Sest sm viga liialt suur.

Eramaja telgi -> kasvuhoonet mida iganes , kus millimeetreid taga ei aeta.
Topo mõõdistamine, kaablid jne. RTK on piisavalt hea.
Aga kanalisatsiooni äravoolu enam RTK gpsiga küll ei teeks.

Samas kui just põldu ei mõõdeta, tehakse seda nii, et rtkga luuakse baas ( kaks abi punkti ja mõõdetakse ikka elektron tahhümeetriga.

_________________
Leiutaja.

vähemasti selles osas on priidul õigus, et geps pakub küll +-5m aga enamus eestis saadavaid kaarte on hoopis 10m täpsusega, seda isegi kaitseministeeriumis. väga vähe on parema eraldusega.

_________________
kas osta jaht suvila asemel?

Jällegi tuleb tõdeda, et Teil õigus.
Samas pean märkima, et kui Gps is ikka seaded õieti ( WGS 84) siis Navionics elektron kaardid, annavad juba küll parema tulemuse, kui +-5m. Kusagilt meenub, 4 kohta peale koma ca 18 sm täpsusega.
Kaarti liialt detailseks ajades, muutub andmete maht, meeletult palju suuremaks.
Ja kas normaalsele kasutajale, näiteks Mark, annab miskit kaart, kus detsi asemel sm täpsusega kai peale kantud?
Ausalt öeldes ei igatse minagi sellest suuremat täpsust. Krt, ega siis kai äärde sildumisel gpsist enam kaugusi vaatama ei hakka ju !!

_________________
Leiutaja.

Proff ei eksi.
Oligi tegemist geoaluse mõõtmisega maakaabli jaoks.

18 cm täpsust ei ole võimalik tavakasutuses olevate ekraanide ja inimese silma lahutusvõimega kaardile sobilikus mõõtkavas kuvada. Sellist täpsust saaks kuvada ülisuurel plaanil aga mitte kaardil. 1:180 mõõtkavas suudab silm 1 mm joont tabada, 1:1800 aga 0,1 mm joonekest ei ole samahästi kui olemas. Rääkimata ruudukesest suurusega 0,1 X 0,1 mm. Tavaline kuvar suudab parimal juhul kaks korda nii suurt punkti üldse kuvada (0,21 mm ruuduke)... Tüüpiline trükikvaliteet on 300dpi ehk punkt küljepikkusega 0,085 mm. Isegi 400dpi puhul on punkt 0,064 mm ja alles 600dpi(0,042mm) trükikvaliteedi juures võiks rääkida 18 sendisest täpsusest. Alles sellisel puhul on teoreetiliselt võimalik nii väikest asja inimesele silmaette manada. Aga seda silm ei erista... Printerid võivad isegi 2400dpi printida aga seda vaid suuremastaabilise plaanina.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...