Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 63 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 08 Jaan 2008 12:00 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 14 Mai 2006 20:47
Postitusi: 67
Asukoht: Haapsalu
Etteantud deviatsiooni tabelid on näitlikud. Igale alusele tuleb tabel eraldi määrata, sest kõik nad on erinevad.

Meil räägiti seda ka väikelaevajuhi koolitusel.

_________________
Kui suureks saan, hakkan ka inimeseks


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 08 Jaan 2008 22:35 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 18 Jaan 2007 22:56
Postitusi: 479
Asukoht: Pärnu
Kipper kirjutas:
Papah kirjutas:
Kipper on riputanud konspektide alla ülese näidiseks valesti koostatud dev.tabeli . Mida ei tahaks uskuda.

Selline julge väide vajaks selgitamist/tõestamist juurde!

Lähtematerjal on pärit EMARA väikelaevnike kursuselt (küll suure nö raudlaeva näitel). Kas nüüd enam ei kahtle selles või leiame inimliku eksimuse? Vali üks variant ja vasta.

Vabandan kui sõnastus jätis väära mulje. Kipperi herra konspekti ei ole raasugi kahtluse alla seadnud. Vastupidi, oma arusaama kinnituseks toetusin eelnimetatud konspektile.
Vabandan segaduse tekitamise pärast.
Sammas dev. hälbe määramise värk tahaks lahti kirjutamist. Ei oleks paha ka puust ja punaseks.
Kuna enamus sõidavad elektrooniliste kaartidega, siis ei ole vist keegi eriti viitsinud asjasse sügavamalt kaevuda.
Nii, et vanakooli ja paberkaardi mehed, aeg teadmisi edasi pärandada.

_________________
Me kinnitame, et tõe teatud aspektid on teispool mõistust ega saa olla mõistusest mõõdetud.
(A.Norak)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 08 Jaan 2008 22:37 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Njahh. Pagana raske on sel viisil abi anda. Mõtlesin päris tükk aega, et kas üldse üritan. Asi selles, et kui baas veel nõrguke, siis oht kahju teha on suurem saadavast kasust.

Eks ise väänlesin samuti omal ajal samade probleemide küüsis. Asi tuli ikkagi ükshaaval, valem valemi järel ja joonis joonise järel läbi hammustada. Ning kui see värk tundus arusaadav olevat, leiutasin enda jaoks järjekordse tarviliku rusikareegli, millist ei ole üheski raamatus ja mis eluks ajaks pealuusse jätta (pea pole ju prügikast).

Avalikult defineerin seda esimest korda. Nimelt:

Joon kaardil-JKrd on kompassikurss-KK pluss kõik kõrvalekalded õige märgiga. Õige märk sõltub sellest kas ta kallutab laeva paremale- +märgiga või vasakule- -­märgiga

JKrd=KK+kõrvalekalded (hoovus, triiv/tuuldejooksunurk, deklinatsioon e. variatsioon, deviatsioon). Tolle joone õige nimetus sõltub sellest milliseid kõrvalekaldeid arvesse võetakse.

PK=KrdK+β ←PK-põhjakurss, KrdK-kaardikurss, β-hoovus
KrdK=TK+α ←KrdK-kaardikurss, TK-tõeline kurss, α-triiv/tuuldejooksunurk
TK=MK+d ←TK-tõeline kurss, MK-magnetkurss, d-deklinatsioon e. variatsioon
MK=KK+δ ←MK-magnetkurss, KK-kompassikurss, δ-deviatsioon

Praktilises elus kirjutan tundmatu kõrvalekalde lihtsalt nulliks. Mu enda leiutatud täisvalemid oleksid siis sellised

JKrd=KK+(± δ)+(±d)+(± α)+(±β)

KK=JKrd-­(± δ)+(±d)+(± α)+(±β)

Ja kui nüüd ikka päris ausalt kõik üles tunnistada, siis tegelikkuses parandan kursse vaid variatsiooniga, mida loen +5º. Purjejahi roolis olles, kui suudad hoida ±5-10º, siis oled juba isegi väga kõva vend. Seepärast pole suuremast täpsusest eriti mõtet rääkida. Endal on nii paika sätitud, et kaardilauas GPS näitab tõelist kurssi, GPS-i kordaja näitab roolimehele magnetkurssi. Deviatsiooni tabelit olen plaaninud oma 15 aastat teha. Soov on siiani alles ja kel viitsimist, soovitan ikkagi ära teha. Kuna plaanid on jäänud plaanideks, siis pead anda ei või. Kuid tunne on, et mõnusam oleks koostada deviatsiooni kõver. Selle tabeliga tuli tegeleda interpoleerimisega, mis minu meelest ei ole päris kahe punkti vahelise keskmise rehkendamine, kuigi noil õppustel selline mulje jäi. Endal alati „ajast“ puudu jäänud. Ja mis seal salata GPS on seni kõik ülejäänud kalded juba ette võetud kurssidel ära näidanud. Samas nüüd juba vist kolmas tarkmees merel otsad andnud ja misjärel jällegi vanaisade tarkusi vaja läinud.

Kui nüüd selle teema alguse juurde tagasi jõuda, siis loomulikult on õige pööratud valem:

±δ=MK-­KK

Ja üks huvitav lugu veel. Kõike seda sättimist tehakse kui nn. laevaraud paigas. Üheksakümnendate alguse või keskpaiga poole. Et esimest korda päris kapten ja Muhu Väinas ka. Ja käsiGPS just peale saadud ( juba teine, esimene kooles Pärnust Tallinnasse minnes ). Sõitsime Paldiskist ja pidime võtma kas Laine- või Vahemadala poid. Totaalne udu tuli peale. Mis siis üle jäi, et usume kepsu. Kurssi pead aga ikka kompassi järgi. Istusin roolis ja korraga teeb kompass täistiiru ja veidi rohkemgi. Lõi ikka kergelt vedelaks. Lasin kepsult koordinaadid kirja panna ja sõitsime edasi. Ise arutasime teed juues veel tükk aega. Ja siis uuesti. Nüüd taipasime asja ära. Meie tuttuus roostevaba teekann oli kurja juur. Nii kui navigaator ta pliidi pealt tõstis ning luugi peal tassidesse valama asus, nii läks kompass lolliks. Olen hiljem veel kontrollinud, osa nn. roostevabadest nõudest kaasaarvatud noad-kahvlid käituvad samuti. :( :(


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 08 Jaan 2008 22:52 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 18 Jaan 2007 22:56
Postitusi: 479
Asukoht: Pärnu
Tänan Mart.
Nüüd olen kindel, et mu tagumiku loogika ei petnud.

_________________
Me kinnitame, et tõe teatud aspektid on teispool mõistust ega saa olla mõistusest mõõdetud.
(A.Norak)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 00:08 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Kui võimalik, siis paluks hr. Kipperilt kergemat karistust. Minu poolt enda välja mõeldud valemitest on üks kogemata puhtalt puusse kirjutatud. Kui keegi peaks tõena võtma on jama palju. Võimalusel paluks muuta eelmist postitust. Õige on:

KK=JKrd-­(± δ)-(±d)-(± α)-(±β)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 08:29 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 672
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
a kulge :idea:

deklinatsioonil ja deviatsioonil on vahe.

Deklinatsioon on maa magnetpooluse tegeliku asukoha muutumine ajas. (ja osalt tingitud parandus ka kohalikust magnetanomaaliast)


Ja Deviatsioon on KONKREETSEST ALUSEST(laevast) tingitud kompassi hälve.
Tõstad kompassi teisele laevale - tuleb uuesti kustuda meister kes tabeli koostab.
Ehk igasugused näitlikud tabelid kuskil on võetud tõenõoliselt juhuslikult ja kaks tabelit võivad olla nagu öö ja päev.

Ja ega keegi saa väita et see tabel on jama.


Saab koostada güroka põhjal, mõnel juhul kasutatakse ka liitsihte - need kõik tõeliste kurssidega.

Ja väikelaevnikud, suuremal osal teil nüüd küll dev tabelit teil vaja ei lähe.

Kel läheb, teab ka mis see on.

Detailidesse laskumat võib lisada, et kompassijalga pistetakse ka kompenseerivat rauda - eraldi lehed selle jaoks - et kompassi õigemaks saada suurel raudlaeval. Ja seda olen ka kuulnud, et laeval ei tee seda küll ükski madrus ega tüürman - selleks tuleb eraldi tuust laevale kes seda kunsti jagab.

jah, ja seda tehakse teatud perioodide järel - kas aeg või viga on teguriks.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 08:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Dillinger kirjutas:
jah, ja seda tehakse teatud perioodide järel - kas aeg või viga on teguriks.


Kord poole aasta jooksul, olenevalt kaubalaeva laadungist ( kasvõi peale iga laadimist-lossimist), peale laeva remonti või keevitustööde tegemist, muudel juhtudel kui laeva magnetilised omadused muutuvad.

Teeb deviaator või laevajuht.

Allikas : konspekt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Jaan 2008 23:10 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 29 Sept 2007 20:28
Postitusi: 32
Üks võimalus määrata kompassi deviatsiooni on võtta kompassipeiling, sõites piki liitsihte. Sellist deviatsiooni mõõtmist ei ole ma ise välja mõelnud, vaid idee sain kusagilt soomlaste veebilehelt. Allikat ei suuda enam meenutada. Igal juhul peaks selliselt tegutsedes olema meil varsti deviatsioonitabel täidetud.
Asi on ju nii, et liitsiht on kirjeldatud kaardil tõelise kursina (TK). Sellest arvutame kompassikursi (KK) eelpool juba toodud valemeid kasutades ehk KK=TK-d (variatsioon). Kui nüüd võtame peilingu ja see erineb arvutatud KK-st, siis vahe ongi δ (kompassi deviatsioon) sellel suunal.

Näiteks: oletame, et liitsiht on 90 kraadi ja variatsioon kaardilt +10, siis KK=90-(+10)=80. Kui meie kompass näitab aga 85 kraadi, siis piltlikult öeldes näitab meie kompass liiga palju, ehk 5 kraadi rohkem, kui vaja. Seega on selle suuna deviatsioon -5 kraadi.
Kontrollime oma arvutuskäigu üle! Kompassi üldhälve delta K=d+&, ehk +10+(-5)=+5
TK=KK+delta K ehk kaardile kantud liitsihi 90 kraadi saame, kui meie kompassi näidule liidame kompassi üldhälbe (85+5)=90 kraadi.
Samal hetkel peaksime saama ka täpselt vastupidise suuna deviatsiooni. Meie näites on kaardile kantud vastupidine suund (90+180=270 kraadi). Kui meie kompass näitas liitsihti peilides 85 kraadi, siis vastupidine kompassi suund peab olema 85+180=265 kraadi. Variatsioon jääb samaks ja kompassi üldhälve seega endiselt +5 kraadi, ehk pannes numbrid valemisse (TK=KK+delta K) 270=265+5.
MOTT


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 08:31 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 15 Mai 2004 12:50
Postitusi: 710
Asukoht: Viljandi
Puhh kirjutas:
Samal hetkel peaksime saama ka täpselt vastupidise suuna deviatsiooni. Meie näites on kaardile kantud vastupidine suund (90+180=270 kraadi). Kui meie kompass näitas liitsihti peilides 85 kraadi, siis vastupidine kompassi suund peab olema 85+180=265 kraadi. Variatsioon jääb samaks ja kompassi üldhälve seega endiselt +5 kraadi, ehk pannes numbrid valemisse (TK=KK+delta K) 270=265+5.
MOTT


Minu teadmise järgi see ikka päris nii ei ole. Ja ka kogemuse järgi. selleks, et vastupidise kursi deviatsiooni saada, peab ikka jahi ringi keerama. Kompass käitub vahest kummaliselt :) Või ma eksin???


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 09:20 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 08 Juul 2007 22:11
Postitusi: 285
Asukoht: Viljandimaa-Pärnu
õigust räägid poom.

_________________
kes õppida tahab, sel on aabitsast õppida ikka küll ja küll


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 18:25 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 29 Sept 2007 20:28
Postitusi: 32
Möönan, et teil võib õigus olla. Originaalses artiklis oli vist ainult märgitud, et liitsihti saab mõlemas suunas kasutada kuid artikkel ise oli lakooniline ja võib-olla tõesti eeldati jahi ümber pööramist. Kuna kompass on laeva magnetvälja poolt mõjutatav, mis laeva ümberpööramisel ei muutu, siis ühelt poolt võiks olla vastassuundade deviatsioon sama. Samas võib ilmneda koosmõju maa magnetväljaga.
Kuid peamine point seisnes ikka liitsihi kasutamises deviatsiooni leidmiseks ja oleks huvitav teada, kas keegi on sellist meetodit ka tegelikkuses kasutanud?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 19:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Puhh kirjutas:
....Kuna kompass on laeva magnetvälja poolt mõjutatav, mis laeva ümberpööramisel ei muutu, ....


Tegelikul mulle nagu meenuks, et deviatsioon ongi selle poolest eriline, et ta laeva pööramisel ja ka ümber pööramisel muutub. Laeva materjalide ja komponentide magnetväljad maa magnetvälja suhtes. Igas asendis on tulemus erinev kuna siin on magnetväli magnetväljas. Mingi selline teema nagu oleks olnud kuskil lahti seletatud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 19:28 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 08 Juul 2007 22:11
Postitusi: 285
Asukoht: Viljandimaa-Pärnu
jah .Kirjutasin juba varem, et Kroonlinna lähedal on spetsiaalsed liitsihid millede vahel saab laevaga ringi kujuliselt liikudes deviaator kompassi deviatsiooni kontrollida ja tabeli koostada. Nii oli see käinud nõuka ajal. Ja arvan ,et ka kaua enne seda.Kuna kompass on laeva magnetvälja poolt mõjutatav, siis laeva magnetväli (mis ei pruugi olla sümmeetriline) on mõjutatav maa magnetväljast ja ei saa vastassuundade dev. olla sama.

_________________
kes õppida tahab, sel on aabitsast õppida ikka küll ja küll


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Jaan 2008 23:36 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Härrased, ma ilmselt võtan asju väga iseenesest mõistetavalt, kuna minu piibel on purjetaja käsiraamat. No miks pagan ei võiks keegi parandatud trüki välja lasta. Ilmselt siis oleks kohane selline lause, et lugege sellelt leheküljelt. Oluline pole ka ilmselt pealkiri. Tarkusi on seal kõigile. Kirjastajad, ma palun, tehke ära :!:

Selle MOTT-iga ei ole sellel korral päris MOTT. Deviatsiooni teooria räägib küll sellest, et suvalise objekt põhikurrsidel peilungite võtmisel määratakse aritmeetilise keskmise teel tema magnetpeilun. Sellest lähtuvalt on nüüd võimalk leida deviatsioon kompassipeilungitega.

Samas tolles minu piiblis on vähemalt kolm meetodit ja veel nn. alameetodeid, kuidas jahil deviatsiooni määrata.

Et nüüd kuidagi seda MOTT- i asja klattida. Mul ei tule kuidagi see joonistamine foorumisse kopeerimisega edasi. Proovin kuidagi jutuga seletada, kuid ei usu, et see arusaadav saab olema.

"Tahan minna põhja. Jahi paremas poordis umbes 45 kraadi all on maailma kõige võimsam püsimagnet, mis veab mu kompassi N-i 45 kraadi itta. Et rehkendan siis MK=0. deviatsioon 45 kraadi. KK-kompassi kurss tegelikult 45 kraadi itta. Pluss märgiga kuna keerab laeva paremale. Nüüd otsustan ringi ja kütan hoopis lõunasse. Sama magnet vedeleb ikkagi paremas poordis. Kuid nüüd veab ta kompassi N-i tippu kursile 225. Pannes asja valemisse saame MK=180, deviatsioon -135kraadi ja KK 225 kraadi. No ei oska ilma joonisteta seletada. Kes viitsib joonistab ja rehkendab ise."


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 12 Jaan 2008 00:41 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Panen siis siia väljavõtte Mart S piiblist.

17.6. DEVIATSIOONI MÄÄRAMINE
Deviatsiooni suuruse määramine toimub kompassi- ja magnet peilungi võrdlemise teel, kusjuures peilungite vahe võrdub deviatsiooniga. Kui kompassipeilung on magnetpeilungist väiksem, siis on tegemist ostideviatsiooniga (kompassimeridiaan suundub magnetmeridiaanist deviatsiooninurga võrra osti poole) ja vastupidi, kui kompassipeilung on magnetpeilungist suurem — westideviatsiooniga.
Deviatsiooni määramise meetodeid on palju. Siinjuures vaadeldakse ainult neid, mis on käsutatavad jahtidel.
Enne deviatsiooni määramisele asumist tuleb jaht seada täielikku mereretke olukorda, s. o. kogu varustus, eriti raudesemed olgu asetatud oma õigele kohale.
Samuti tuleb kontrollida, kas peilingaator ja kompass on täiesti korras. Deviatsioon määratakse harilikult 8 peakursil. Enne kui vastaval kursil sõites peilima asuda (s. o. kompassipeilungeid võrdlema mingisuguse magnetpeilungiga), tuleb laev hoida kursil 4. . . 5 minutit, et võimaldada laevaraual (raudosadel) selle kursi järgi ümber magnetiseeruda. Kui laeval või suuremal jahil on rohkem kui üks kompass, siis määratakse peakompassi deviatsioon peilungite järgi, roolikompassi deviatsioon aga magnetkursi ja roolikompassi kursi võrdlemise teel.
Peilimisandmed on soovitatav koondada alltoodud tabelisse: (tabelit ma trükkima ei hakka aga)
Lahtrisse 1 kantakse peilitavate esemete magnetpeilungid, lahtrisse 2 kompassipeilungid, mis saadakse tegelikul peilimisel. Nende kahe lahtri väärtuste vahe annab peakompassi deviatsiooni (lahter 3). Lahtrisse 4 kirjutatakse peakompassi kursid, mis olid laeval peilimiste ajal. Peakompassi kurss + peakompassi deviatsioon (lahtrid 3 ja 4) võimaldavad määrata magnetkursi (lahter 5). Lahtrisse 6 märgitakse roolikompassi kursid peilimiste ajal. Lahtrite 5 ja 6 vahe annab roolikompassi deviatsiooni.
Deviatsiooni määramise ajal ei tarvitse kõiki lahtreid korraga täita. Esijoones täidetakse lahtrid 1, 2, 4 ja 6. Lahtreid 3 ja 7 võib täita hilisemal arvutamisel.
Kui jahil on ainult üks kompass, siis piisab tabeli esimesest neljast lahtrist.

Deviatsiooni määramine liitsihi järgi.
Kõige lihtsam on deviatsiooni määrata liitsihi märkide järgi: võetakse nende märkide tõeline suund (mis tähtsamatel liitsihtidel on antud kaardil) ja muudetakse see kohaliku variatsiooniga magnet-suunaks (peilungiks). Kui rannal pole erilisi liitsihi märke, siis võib neid sinna ise ajutiselt püstitada mis tahes nähtavate varraste näol. Püstitatud märkide magnetsuuna (peilungi) leidmiseks tuleb maal asetseva kompassiga kindlaks määrata nende liitsihi peilung. (Pirita rajoonis oleksid liitsihi märkidena käsutatavad kahe jahtklubi lipumastid, mille magnetpeilung on 143—323°.) Deviatsiooni määramise kiirendamiseks ja suurema täpsuse saavutamiseks on mõnedes sadamates välja pandud erilised «deviatsiooni märgid». Need on sellised liitsihid, kus mitu esimest liitsihi märki annavad ühe tagumise märgiga erinevad magnet- (tõelised) peilungid. Kuna liitsihte on palju, siis saab siin deviatsiooni määrata ühel kursil mitu korda (mitme liitsihi järgi). Võttes leitud deviatsioonidest keskmise, saadakse resultaat, kus pole karta juhuslikke eksimusi.
Et deviatsiooni määramisel vältida asjatut ajakulu ja kursside kordumist, on soovitatav ette näha kursside järjekord, millega läbitakse liitsiht (joon. 17.23) (seda ma ilma palumiseta lisama ei hakka)
On laev (jaht) merekorras ja kõik eeltööd tehtud, siis sõidetakse ettenähtud järjekorras peakurssidega üle liitsihi (arvestusega, et laev on enne liitsihile jõudmist 4....5 minutit vastaval kursil) ja peilitakse iga kord liitsihi joonel olles märke. Kuigi teoreetiliselt peaks laev peilimise ajal asuma täpselt ettenähtud kursil, pole sellest paarikraadisel kõrvalekaldumisel praktiliselt olulist tähtsust. Tuleb vaid silmas pidada, et laev oleks püsivalt kursil ja et juhul, kui teise kompassi deviatsiooni määratakse magnetkursiga võrdlemise teel, märgitaks täpselt üles laeva kurss peilimisel. Kompassipeilungid ja -kursid märgitakse tabelisse ning . arvutatakse siis 8 peakursi deviatsioon.

Deviatsiooni määramine vastastikku peilimise teel. Kui jaht j asub jões, kanalis, sadamas või kalda lähedal, kus on sügav vesi, võib deviatsiooni edukalt määrata allkirjeldatud viisil. Üks peilkompass paigutatakse maal mingile alusele ja vajalikule kaugusele laevast (2. . . 3 laeva pikkust) ning maal asuvaist raudesemeist. Nüüd peilitakse ühel ajal maalt laevakompassi ja laevalt maakompassi. Laevalt saame kompassi-, maalt magnetpeilungi. Nende vahe on deviatsioon. Laev pööratakse kõikidele soovitud kurssidele kas ankrul olles või käigul. Üheaegseks peilimiseks lepitakse enne kokku signaalide suhtes. Kui laev on 4 . . . 5 minutit vastaval kursil püsinud, toimub vastastikune peilimine. Mõlemad peilungid kirjutatakse vastavas järjekorras üles ning hiljem neid võrreldakse.

Deviatsiooni määramine kauge eseme peilungi järgi.
Kui puuduvad liitsihi märgid ja vastastikku peilimise võimalus, kuid silmapiiril on kolm navigatsioonilist eset, siis võib deviatsiooni määrata ka järgmiselt. Laev pannakse ankrusse (ketti võimalikult vähe merre anda) ja määratakse ta täpne asukoht esemetevaheliste nurkade abil. Edasi võetakse merekaardilt laeva asukohast mis tahes kaldamärgile tõeline peilung ning
muudetakse see kohaliku variatsiooniga magnetpeilungiks. Laeva kohapeal 8 peakursile pöörates ja peilides saadakse kompassipeilungid. Magnet- ja kompassipeilungite vahe annab deviatsiooni.
Kui pole võimalik laeva asukohta kaardil nurkade järgi määrata, siis võib võtta ka 8 peakursil kompassipeilungid ja määrata nende aritmeetilise keskmise. Deviatsiooniteoorias tõestatakse, et see kompassipeilungite keskmine võrdub magnetpeilungiga. Kompassi- ja magnetpeilungi võrdlemine annab deviatsiooni.
Kui ankrus olles on jahi soovitaval kursil hoidmine hoovuse, tuule või lainetuse tõttu raskendatud, siis praktiseeritakse tihti veel alljärgnevat võtet. Kaldal hästi nähtavad esemed (üksik puu, kirikutorn) võetakse liitsihiks, mille tõeline või magnetpeilung pole teada ning määratakse siis deviatsioon eelkirjeldatud liitsihi meetodil, kusjuures liitsihi magnetpeilung võrdsustatakse kaheksa peakursi kompassipeilungi aritmeetilise
keskmisega.

Deviatsioonitabeli koostamine. Kui kaheksal peakursil on devitsioon peilungite järgi määratud, siis tuleb koostada deviatsioonitabel s. t. määrata deviatsioon ka vahepealsetel kurssidel — kas 10 või 15 kraadi tagant.
Jahtide juures võib selleks edukalt käsutada graafilist võtet. Võetakse millimeetripaber ja tõmmatakse selle keskel ülalt alla sirge (algpunktiga N), mis jagatakse osadeks: 15°, 30°, 45° (NE), 60° jne., kuni 360° (N). Mõõtkava valik on vaba, kuid lihtsaim on käsutada mõõtkava 1 mm = l°. Nüüd märgitakse peilimisel saadud deviatsioonid vastavatele kurssidele (8 pearumbi), paremale poole püstjoonest E- ja vasakule W-deviatsioonid. Mõõtkava tuleb seejuures valida vastavalt deviatsiooni maksimumile.
Kui suurim deviatsioon on alla 10°, siis selgema diagrammi saamiseks võib 5 mm või isegi 1 cm lugeda võrdseks 1 kraadiga. Kui paberile on märgitud 8 punkti, mis vastavad 8 peasuuna deviatsioonidele, siis, ühendades need punktid sujuva kõveraga, saadakse nn. deviatsioonikõver. Selle kõvera kauguse järgi püstjoonest määra takse deviatsioonid vahepealsetel kurssidel kas iga 10 või 15 kraadi tagant ja kantakse deviatsioonitabelisse (joon. 17.24 Nagu enne.).
On selge, et puitkerega ja pliikiiluga jahtidel, kus puuduvad ka muud kompassinõela mõjutavad raudosad, deviatsiooni ei esine See aga ei tähenda, et jahtide kompasside deviatsiooni määramisele ei pruugi pöörata tähelepanu, sest peaaegu igas jahis, kui mitte kere osas, siis varustuse hulgas leidub alati raudesemeid. Seepärast on vaja igal juhul enne pikemat merematka määrata deviatsioon. Kui aga jahil on raudkere, raudkaared, malmkiil või abimootor, siis võib deviatsioon mõnel kursil osutuda niivõrd suureks, et kompass lakkab töötamast (hakkab jahi kursi muutmisel «kaasa jooksma»). Seepärast on soovitatav suure deviatsiooni (üle 12°) korral mitte piirduda ainult deviatsiooni määramisega, vaid lasta see asjatundjal (deviaatoril) ka kompenseerida.
Raudkere või -kaartega jahtidel tuleb suure kreeni korral arvestada veel võimalikku nn. kallakdeviatsiooni, mis võib tunduvalt erineda antud kursi tavalisest deviatsioonist. Tugeva külglainetuse korral N — S või nende lähedastel kurssidel hakkab kompassikaart sel puhul «jooksma», takistades kursi hoidmist. Suurematel jahtidel, kus kompassi alus (naktaus) on varustatud vertikaalmagnetitega, on võimalik kallakdeviatsiooni hävitada, väiksematel jahtidel tuleb antud olukorras sõita kahekordistatud ettevaatlikkusega.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 63 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group