Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 92 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 04 Jaan 2007 23:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Vot selle viimasega Täiesti nõus. Selles,et Purjetajad oma instrumente haldavad ei ole kahtlust.Pigem on õnnestunud mul korduvalt näha starti ja finnisheerimist nii Pärnus kui Roomassaares olles osa likklusest (mitte purjetaja).Eranditult kõigil juhutudel mida mina näind Pärnus on suutnud keegi end finnishi rabelemises kinni sõita. Surutakse kivimuule kaitsvatsse liivaluidetesse kinni. Ainuke hea asja juures on see, et nii pärnus kui Roomasaares on finnish kordades laiemal alal.Samas mis puutub kaatritega aelemisse siis pänus on neid tüüpe piisavalt kes pepudynoga silduvad ja muulil jalutajaid pesta püüavad. Viimaseid aitab tõesti kaheraudne.
Kuid elavalt on meeles ka juhtum pirtal mis napilt ja õnnelikult lõppes. Väsind poisid sildusid ca7m sega peale finsheerimist ujuvkai äärde. Kõik kaldale ja puhkama sest esimeste hulgas väsind nägu teha tuleb.
Järku jooksis tuulepagiga foka ylesse ja soot ka knaabis oli. igatahes pani alus kai äärest minekut ilma yhegi meheta ( kaks härrat kinnitusotstest kinni said ja järgi ujusid, peale ronisid. Aga purjeka liikumis suund oli risti jõega ja ennem tuld ehk kolm, kaks korda suuremat samal hetkel veel finnishit võtsid. see kogu jama vist ca 20 sekundid või vähem aega võttis ja õnnelikult lõppes.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Jaan 2007 00:26 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Juhuseid on küll olnud. Ka Roomassaarde sõitsime väina ajal sisse ja finis võeti seal kai pealt. Üsna tihe spinnakeri ots oli. Finisiprääks käis meile ära aga enne meid käis üks jaht meie ees spinniga külili. Pagiga tegime seda ka meie ja manöövriruumi jäi üsna napiks- tagantpoolt tuli veel üks jaht. Eks selliseid asju ikka juhtub. Peale 10-tunnist otsa on see muidugi üsna jõhker, sest väsimus ja kurnatus teevad kah oma töö. Õnneks muidugi miskit tõsisemat ei juhtunud ja purjed saime kiiremini alla, kui kunagi varem, sest kogu kolonn tuli järjest tagant peale.

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Jaan 2007 12:04 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Peeter! Mis juttu Sa nüüd ajad?

Eranditult kõigil juhutudel mida mina näind Pärnus on suutnud keegi end finnishi rabelemises kinni sõita. Surutakse kivimuule kaitsvatsse liivaluidetesse kinni.

Kui ei loeks Su muude tegemiste kohta, siis arvaks, et sadamad sassi oled ajanud. Kus meil need liivaluited finissis on?

See selleks. Priit ja Cat paistavad vana kooli mehed olevat. Ise olen ka omast arust veel tollest ajastust, kus asju ikka väiksest paadist ja siis suurema meeskonnas jungaks ja madruseks ja nii ikka edasi kuni kaptenini välja. Tänane päev on aga kahjuks midagi muud. Ikka, et ostsin juba või tahan osta ning mis nüüd edasi teha, et kohe merele saada ja et seadusesilmad ei tülitaks jne., jne. Seda, et rahakoti mees paar aastat kuskil meeskonnas asjast aimu saama läheks pole lootagi, eriti kui juba paadi ostmise raha olemas. Seepärst ma soovitangi neile algajatele, kes juba mõtetes merel ilusaid hetki naudivad ja meid vanemaid nii ehk naa kuulda ei võta, et tehke vähemalt midagigi endale , kas siis iseseisvalt või raharöövlitest kursusekorraldajate abiga selgeks.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Jaan 2007 12:45 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Ja veel üks asi mida ma pole siin foorumis eriti tajunud, kuid mis on minu arust kõige alus ja on lausa filossoofiline küsimus. Kõik teavad, et merel on reeglid, kuid unustatakse esimene kõige tähsam. Lihtsustatult öeldes, merel on kõik õnnetuses osalevad pooled alati süüdi ja küsimus on ainult süü jaotumises. Näiteks 80 ja 20 protsenti, või 90 ja 10 prossa. Maalt merele karanud sellid arvavad, et see on nagu autosõit, kus kokkupõrkes on üks süüdi ning teine ei ole. Seda ei tohi unustada ka võistlustel, sest rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglid on alati ülemuslikud ja enamus seal kirja pandust püsib vankumatuna juba rohkem kui sada aastat ja palju enamgi veel. Piltlikult öeldes on üks pool süüdi selles, et ta ei andnud näiteks parema käe reegli järgi teed ja teine selles, et ta ei arvestanud seda ning ei teinud kõike kokkupõrke vältimiseks. Seepärast on neid reegleidki minu mäletamist mööda vahem kui 30. Vot kui seda mõistetakse, on ka õnnetusi vähem ning pole tarvis kindlustute rahakotte täita.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Jaan 2007 14:13 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
MartS, mul lihtsalt olnud võimalus näha, KUIDAS mehed, kes enne seda mitte halli emmigi ei teadnud, endale kodus iseseisvalt mereasjad selgeks tegd. Tegu siinse foorumi liikme Sebijaga.
Äkki see on Ahtode viga (Ahto Walter näiteks :D ) aga Sebija tegi omale kaptenipaberi siis, kui seilatud täispuhutava katamaraaniga, Juliaga ja Regulusega 5 suve. Aga juba esimesel suvel olid tal kõik asjad, mida netist või raamatutest leiab, selgeks õpitud. Tuli vaid purjetamisvilumust treenida.
Mis veel: Sebija on tagasihoidlik mees aga mina tooks tema veel ühes asjas musternäiteks... kasvõi vastu Tema tahtmist. Kui ei tunne ennast ujumises kindlalt, siis pole häbiasi päästevesti kanda. Ma olen Ahtot ja sõber Marti paar korda merel vestita näinud ja siis on olnud tuulevaikus. See on enesekindlus. Keegi ju ei arva, et "sitt mees, sõidad vestiga".
Tõestuseks ka pilt, tegu siis HJK lõbureisi ajast. Roolis Mart. Kes veel kandis vesti? Tuult ju samahästi pole, ilm super.
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 05 Jaan 2007 17:16 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Nu ma kui vana tont istusin ka esimest korda finni 1981 :D Nüüdseks on sõidetud igasuguste alustega ja finniga sõidan ka ikka edasi. Trennis käinud pole, kõik iseõppimise teel ja kohemustega meeste juhtnööre järgides omandanud. Mis päästevesti kandmisse puutub, siis suure jahiga kipub vaikse ilmaga asi ikka seljast ära jääma :oops: Väikeste ja surfilaudadega kannan teist ikka selgas, kuna tegu on sportvestiga, siis aegajalt mahub see ka teiste riiete alla :D Võistlemisega olen hakanud tegelema viimased viis aastat, kusjuures finniga võistlesin esimest korda naljaviluks sel suvel Saadjärve pääl :P Reeglid ja navigatsioon on selgeks saanud ja praktikas ka läbiproovitud. See suvi siis asjaga tegelemise juubel. Esimene sõidualus on mul siiamaani alles ja täiesti sõidukorras :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Jaan 2007 09:56 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Ega ma ausalt yledes ei teagi kus täpselt see finnishi joon on (ujuvakai nurgast või kust iganes. Pole kunagi kysinud. Mitte et ei tahaks teada, vaid alati ära unustanud kysida. Jahtkubi juures on ju jõgi ikka 1,5kb lai ja sinna mahub manööverdama neid jaht nii et jagub. Isegi see Sauga ots annab ruumi juurde ja nyyd ju nurk ka veel Laevaremondi ja Saugua vahelt välja kaevatud. Samuti veel jahtklubist, sillani maad nii et ikka jagub. Ja siis ka see fakt et enamik suurtemate jahtidega ,peale finnsihit Linna kai juurde silduvad. asjad kokku pakivad ja alles siis kui kõik kohal ja rahul, jahtkubisse ringi haalavd. Onnetused leiavad tihtipele aset (Katariina kaist nyyd siis) Turbakast , Seedri ja Silla liinide ristumiseni. Seal on kahe kõige kitsama kohta.
Mulle tegelikult tundub, et lisaks sellel et ruumi rohkem (pirtaaga võrreldes) ka jahte tiba vähem korraga võistleb. Pole kunagi yle lugenud.
Lyhidalt on minul isiklikult savi kas sildutakse täiskäiguga finnsheeritakse sadamas või mida iganes.
Ma hoian alati oma ujuvvahendit kaldal , et saaks öösel rahulikult magda isegi siis kui 24m/s puhub ja pirital vesi yle muulide hakkab ajama. Või veel keegi oma sõiduoskust teiste ujuvkaiääres seisvate aluste vahel harjutab.
Küsimus ju juhilubades raamatu tarkuses heades tavades ja selles et tegelikult ka "vanakooli mehed" teevad arulagedusi.
Nt viimasel ajal tean yht head juhtumist kus tõesti kyl väga vanad meremehed kes kalale läksid tormi tõustes oma meresõidu kogemusi näitasid.
Selle asemel, et muuga lahest tagasi vastu Nw mõlkkida ja veel samaga riskida Aegna juures kus nw korral tekkib suur N laine (laine keerab ymber aegna) . Tehti palju lihtsamalt. Tõsteti kraanaga muugal paat kaldale ja viidi autoga tagasi Rohuneeme. Sellised otsused näitava Laevajuhi kogemusi ja otsuse adekvaatsust. Mitte lõhkuda laeva mitte riskida ja leida kiirelt lihtsaim lahendus. Millises raamatus see kirjas et ka nii võib teha?
Tegelikul meeldib mulle ilusate soojadel suve õhtutel " Rullnoklust näha" kui need samad Revalis ja merekast paberid saanud. Pirita ja Reidikai vahelisel alal oma paadimootoreid sisse sõidavad. Inimesed koguvad omale esimesi sõidukogemusi. Mis siis et nad seda miilisel lõigul kihutades (10-20 x edasi tagsi) teevad. Kusagilt peab ju see 30 nene kes esimest korda paati istus ka alustama. Sellesuhtes on asi lihtsam. Ja olles selle kohapealt veel kriitilisem siis nende onudega kes just just oma paberid kätte said ja essugi kogemusi ei oma on probleeme merel palju vähem kui meie 10 a-5 a meresõidukogemusega seltskonnal varakapitalismis omale paate hankisid ja pabereid. Need "aravmusliidrid" kes merendusest kõikke teavad. Isegi sadamas juba slipil sind persse saadetakse sest sul on ju 30a vanem sõiduriist ja sa oled ju vaene!. Kõik mu sõiduriistad millega mina merd kynnan on minust vanemad või sama väljalaske aastaga.
Teine probleem ongi juba suhtumises. Kindlustus korvab.
Kui k'ik laevade kaptenid suhtuks oma ujuvvahendisse ka nii nagu tänaval autodesse suhtutakse siis ei oleks meil nii vanu ujuvahended.
Aga vaadates palju suuri ilusaid katki sõidetakse ja suvi läbi kai peal remonditakse siis see aeg vist hakkab juba tulema.
Yhesõnaga unustatakse et lisaks õigustele on meil ka kohustused.
Ja nyyd merele.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 06 Jaan 2007 10:18 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 26 Mär 2005 19:59
Postitusi: 298
Asukoht: 58.17,056N 26.9,986E
Kindlustus ei korva seda aega,mis sa jala käid ja asju ajad.Kahjumisse jääd ikka sina ise.Järgin seda tõde ka autoga sõites ja senini olen elu(rõõmu)s.

_________________
me oleme raha nimel igasugu lollusteks valmis , isegi tööd tegema , vist !?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 15 Jaan 2007 12:42 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 27 Jaan 2006 17:15
Postitusi: 636
Asukoht: Meriküla
madis16 kirjutas:
Nüüd .. kuuldavasti enam arvutimängu praktikana ei loeta.


VLJ eksami saab endiselt teha simulaatoril.

Allpoolnimetatud määrus kehtib ja ei ole andmeid, et seda niipea muutma hakatakse.


Tsiteeri:
Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja väikelaevajuhi tunnistuse vorm.
Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 225, kehtiv

§11. Väikelaevajuhi eksam

(1) Väikelaevajuhi eksam koosneb teooria- ja praktikaeksamist.

(2) Praktikaeksam sooritatakse osaliselt või täielikult väikelaeval
või sertifitseeritud ja Veeteede Ameti poolt heakskiidetud simulaatoril.
Praktikaeksami sooritamise väikelaeval või simulaatoril otsustab §-s 12
sätestatud komisjon.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=935575


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 01 Veebr 2007 14:06 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 16 Mär 2004 20:29
Postitusi: 6
Lugesin siit mitut teemat seoses väikelaevajuhi kursustega ja läbivaks teemaks oli rahulolematus hetkel korraldatavate kursustega.
Seoses sellega ettepanek teile:
Kui teil oleks võimalus koostada väikelaevajuhi kursuste õppekava ja loengumaterjalid, siis kas võtaksite selle väljakutse vastu??
Nimelt loomisel uus koolituskeskus ja miks mitte teha seda korralikult, nii et tulevased meremehed ka rahule jääksid.

Vastukaja oodates,
Korkvender


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 01 Veebr 2007 14:40 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 23 Mai 2005 10:29
Postitusi: 534
Asukoht: Põhja-Eesti, Jõelähtme
Mul praegu kursused käsil ja olen väga rahul. Paberipeal tuuakse materjal hiljem aga lubati järgised teemad läbi võtta.:


*Mootorid
*Väikelaeva ehitus (keredetailid, taglased, tüübid)
*Purjetamise alused, püstivus.
*Navigatsioon, loots
*Sõlmed
*Mere märgid , tuled
*Sisevete eeskirjad
*Mere tavad, ohutus
*Meteroloogia
*Mere reostus
*Seadusandlus

Kindlasti on midagi veel. Järjestus on mul suvaliselt loetletud.


Viimati muutis Ranno-, Neljapäev, 01 Veebr 2007 14:42, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 01 Veebr 2007 14:41 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Meremeheks saamine ei sõltu teps mitte läbivõetud materjali hulgast ja kvaliteedist :D Teatavasti on inimene niivõrd laisk (juba looduse poolt), et ennem omandab ta mingi asutuse poolt nõutava miinimumi, kui ilmutab omapoolset aktiivsust :D Probleemi olemus on ikkagi selles, et õppeprotsess toimub omavahelises suhtlemise, küsimuste vastuste leidmise, ja pideva enesetäiendamise suunas. Huvi asja vastu on peamine ja sealt areneb riburada pidi kõik välja :D Algaja peaks ehk jah omandama mingi baasmiinimumi aga see ei tähenda veel, et kursusetunnistuse saanu valmis meremees oleks. Õpilaste hulgas on vaja teha kõigepealt selektsioon, kellele on vaja tunnistust, et rullnoklikult vee peale kihutama minna või on vaja tunnistust inimesele, kes asja vastu sügavat huvi tunneb ja plaanib end asjaga pikemalt siduda. Asi vast ikka õpetaja poolt oma kogemuste edasiandmises. Paberile kirjutet õppekava võiks olla see algmiinimum, kus kõik edasi arenema hakkab :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 16 Veebr 2007 14:52 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 27 Jaan 2006 17:15
Postitusi: 636
Asukoht: Meriküla
Väljavõtted seadustest:
----------
#Väikelaevade kasutamise nõuded:
§ 2. Väikelaeva kasutamise üldnõuded
(3) Väikelaeva kasutamisel peab väikelaeva juhil kaasas olema:
1) väikelaeva registreerimistunnistus;
2) väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on
vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.
(4) Kui väikelaeva kasutab isik, kes ei ole selle omanik, peab tal lisaks
lõikes 3 nimetatule kaasas olema väikelaeva kasutusõigust tõendav dokument.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1055164
-----------
#Meresõiduohutuse seadus
§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded:
(3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus,
laevajuhi meresõidudiplom või -kutsetunnistus või siseveelaeva laevajuhi
diplom.
(7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib väikelaeval kasutada
isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega
raadiosideoperaatori (Restricted Operator's Certificate ) või
raadiosideoperaatori (General Operator's Certificate ) tunnistust. Isik, kes
ei oma nimetatud tunnistusi, võib VHF raadiojaama kasutada sideks vaid
hädaolukorras. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1027803
----------
#Elektroonilise side seadus:
§ 11. Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel
(1) Raadiosageduste kasutamine on lubatud sagedusloa alusel, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Sideamet
rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa
kehtivusega kuni kolm aastat. Sideamet avaldab nimetatud vormi oma
veebilehel.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12778154


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 16 Veebr 2007 16:31 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev, 15 Juun 2005 13:28
Postitusi: 172
Asukoht: Tallinn
Lugesin seda teemat siin ja purjetajate ees müts maha ja kõigile on selge, et vaid rooli keerata ning kangi liigutada on litsam kui purjedes alust valitseda. Aga mitte seda ei tahtnud ma öelda :lol:
Loomulikult on vajalik, et meresõitja teab elementaareid liiklemisreeglied, seadusi ja märke. Paraku on nii nagu alati, et laisemate tõttu on seatud sisse kohustus omada teadmisi kinnitav dokument kõigile, ka neile kes ise asja selgeks viitsiksid õppida. "head kannatavad halbade tõttu" nii on olnud aegade algusest ja nii jääb see aegade lõpuni.
Praktikat aga ei saa mujal kui ise merd sõites ja õppides kogenuilt kuidas mingis olukorras käituda. Seda ei õpeta ükski kursus. Seda õpetab meri.
Aga kapten kes ei oska kaarti lugeda, no andke andeks. Selline pragmaatilisus erilist usaldust ei tekita, olgu sõiduoskused kui tahes head.
Kelle alus luba ei nõua, tehke omale elementarsed reeglid selgeks.
Neile, kel ei luba, minge kursustele. avardate silmaringi ja suhtlete teistega. Aga mõlemil juhul olege merel viisakad ja pange ennast teise rolli. Ära tee seda, mida sa ei taha, et Sulle tehakse. Ja see käib meiesuguste, mootorimeeste kohta, eelkõige.

_________________
Klaperjaht - regatil viimasel kohal purjetav jaht, üritab kõigest väest eesvõistlejatele järele jõuda.

http://www.heratech.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 16 Veebr 2007 21:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 26 Aug 2004 14:33
Postitusi: 176
Asukoht: Saaremaa
Seaduses on nüüd kõigile eksami sooritanutele üks nimetus - väikelaevajuht. Ilmselt mäletab enamus veel seda mõne aasta tagust aega, kui asi oli märksa keerulisem alates roolimehest kuni jahtkaptenini.
Nüüd võib iga väikelaevajuht end kapteniks nimetada.
Kui riik seda ei reguleeri, siis võiks mõni ühsikondlik organisatsioon kas jahtklubide liit vms kehtestada oma kutseoskuste standarti, mille alusel antakse välja jahtkapteni tunnistus. See võimaldaks näiteks 2 aastat (200 miili) praktiseerinud väikelaevajuhtidel sooritada täiendav eksam ja veel parem, kui sellele eelneks koolitus nn. meistriklass parimate saadaolevate jahtkaptenite, kaptenite käe all. See oleks juba tegutsevatele väikelaevajuhtidele stiimuliks end täiendada. Muidugi oleks asi vabatahtlik ja tasuline. Jahtkaptenile seatud nõudmised oleksid väikelaevajuhi omast kõrgemad, aga mitte midagi müstilist. Ütleme, et ta peaks olema eelnevalt läbinud ka GMDSS kursuse. Mõned vanad klassikalised oskused ja teadmised nagu päikese alla toomine ja asukoha arvutamine võiks olla teada vähemalt põhimõtteliselt.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 92 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group