Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 72 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 12 Juul 2007 07:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
PriitV kirjutas:
Kaarditööd sirkli ja lükatiga ei ole vaja tunda, see on 21.sajandil lisaoskus ja seda läheb vaja alles siis, kui satud kaardistamata piirkonda (kui sellist olemas on).


Lükatiga? Ega sa paralleeljoonlauda lükati all silmas ei pea? Või mõtlesid tõsimeeli lükati abil kursside arvutamist?
Mis nüüd kaarditöö oskuse vajalikkust puudutab, siis nii mõnelgi mehel oleks huvitavad lood ööpäevasest hiiumaale sõidust siin foorumis rääkimata jäänud, kui läpaka akude lõppedes oleks paberkaardi peal edasi sõita osanud ;) Või oli tegu vahendite puudumisega paadis.
Kahtlemata on kaarditöö oskused kõige naturaalsemal ja ehedamal kujul nii navigatsioonitarkvara kui ka radari kasutamisel kogu kasutusloogika alus.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 12 Juul 2007 13:00 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Et kui veel laevaga, seilatud sai läänemerel, siis lisaks Gps ile ja elektron kaardile ja radarile.
Sai aegajalt sillas, tooli all olnud puukastist välja võetud, üks seksikas mänguasi. Ma siiani naudin vaadet antiigi poes, teades, et vaevalt see müügimees elus seda seadet, sihtotstarbeliselt kasutanud on.
Ja paberkaardile protraktori abiga koht maha kantud.

Ainuke mis minul tegemata jäi , oli tähe gloobuse kasutamine. Kuna juttude järgi saavat selle asukoha ca meremiili täpsusega, on sellest siin väinamere 60m ja kaabeltau laiustel laevadeedel tiba vähe kasu.

See oli teine kast, mis kaardilaua all olemas oli.
Kus juures kronomeeter tiksus kogu aeg.
Mulle meeldis veel selle omapärane kompassi laadne tasakaalu mehhaanika.

Et pigem oli reegliks see, et paberile kirja said kõik kursi muutused ja ca veerand tunni tagant ka asukoht paber kaardile. Ja et tühjast tüli ei tekkiks oli selline komme harjumuseks.
Elu õpetas, laeval võib aegajalt ka akugrupist pinge kaduda ja selle taastamine eeldab tekkepõhjuse leidmiseks kuluva aja ja probleemi likvideerimiseks kuluva aja summat.

Kusjuures lükati asemel oli meil küll 3 es mõõdus paralleel joonlaudu. Iga kaardilaua jaoks ja üks veel tagavaraks.

Koge selle loo moraal seisneb selles, et 6 m paadi peale, ma ei kujuta küll ette, kuis saaks sellise laadungi navigeerimiseks vajalike asju kaasa võtta. Niiaplju, kui Pirital suuremate kaatritega merel käidud ja Saare Töölaevade toodanguga on tegelikult tingimused juhtimiseks üsna sarnased.

Ja teisalt kui ca 20 sõlmega liikuda, lainetes, kus kaater käib pool meetrit üles alla. Ei ole kahjuks kaarditööd enam küll võimalik teha, vähemalt minul pole õnnestunud. Samas 8 m jahi peal, kui just nuge ei kalla ja orkaan tormipurje servast ei rebi on salongis kaarditöö täiesti võimalik.

Kaatriga ei ole teinekord, lihtsalt ilmastiku oludest tingituna võimalik käiku maha võtta selleks, et kaarditööga tegelema hakata.
Tihtipeale on uutel kaatritel mille süvis väike, laines püstuvuse säilitamiseks oluline liikumise säilitamine, mitte et asi just põhja läheks, vaid lihtsalt hakkab triivides niimoodi kreeni peksma, et nii kui nii, ei õnnestu midagi enam paberile panna. Ehk siis disainer(tark insener) ongi arvestanud et paadi korpusel tekkib, lisa tõstejõud näiteks 6 või 7 sõlmest liikumisest. Või veel hullem , kui alles sellise kiiruse peale tuuletriivi mõju kaduma hakkab ja saab väikelaeva kursi õigeks. Kindlasti leidub siin foorumis inimesi , kel kogemusi nii kaatrite kui jahtidega minust tunduvalt rohkem :)

Ehk siis .-> Alustades merereisi arvesta kõigi võimalike ohtudega, Mõtle läbi mis võik minna valesti ja mis saad ise teha selleks, et jamasid ära hoida. Kui oled arvestanud kõige hullemaga on olemas väga suur tõenäosus , et ei juhtu mitte midagi ja see lisana kaasa võetud gps, puksiirots, sõukruvi ja tulekustuti ei leia rakendust. Sama ju kehtib ka päästevesti kohta. Teda võib vaja minna, ainult korra elus.

Omas kogemusest tean , elektrooniliste navigatsiooni instrumentide töö lakkamise järel on võimalik olnud kompassi järgi kurssi hoida ja varjulisemasse paika teekond leida.

Ma pean silmas seda sama teemat, et juhtumise õiguse saavad nad koolis küll, aga reaalsest elust on asi vist ikka väga kaugel. Samas on õnneks on olemas erinevaid kindlustusseltse. Kes siian veel, laevajuhil kipperil ja kaptenil ja meresõidu staažil vahet ei tee.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 12 Juul 2007 14:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Ma pidasin oma postitusega silmas tegelikult seda, et nagu arvuti kasutamiseks on vajalik kirjaoskus on ka elektrooniliste navigeerimisvahendite kasutamisel vajalik kaarditöö oskus. Hädapärast saab muidugi ka ilma selleta hakkama, aga tegelikult jääb isegi suur osa kaardiplotteri manualist hiina keeleks kui kaarditöö teadmised puuduvad.
6m lahtises kaatris ei ole pliiatsi kustukummiga suurt teha midagi, aga minu kogemused ongi pigem 10...20m kaatritelt pärit. Sealgi on tõepoolest paberkaardiga majandada ebamugav ja keerulina, aga asukohad saab peale kanda küll. Kursijoonte tõmbamist pole veel täheldanud.
Muide minu tuline poolehoid elektroonilisele navigatsioonile peaks siin teada olema nii et ega ma seda väidagi, et paberkaardiga peaks kindalsti navigeerima. Küll aga olen veendunud, et see oskus peab olemas olema ja aeg ajalt tasuks trennigi teha.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 12 Juul 2007 18:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Mark kirjutas:
Ma pidasin oma postitusega silmas tegelikult seda, et nagu arvuti kasutamiseks on vajalik kirjaoskus on ka elektrooniliste navigeerimisvahendite kasutamisel vajalik kaarditöö oskus.


Täiesti õige.!
Sest omastki kogemusest. Teades põhitõdesid kaarditööst, ei ole vahet millist instrumenti abivahendina kasutada. Terminid ->99 % samad. Menüüd nii kui nokial ja ericsonil erinevad. Töö põhimõte siiski sama.
Samas mis kasu on aborigeenil telefonist, kui ta ei tea milleks seda vaja on!

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 00:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
Kahtlemata on kaarditöö oskused kõige naturaalsemal ja ehedamal kujul nii navigatsioonitarkvara kui ka radari kasutamisel kogu kasutusloogika alus.

Kui on olemas paberkaart, siis mina armastan asja ikkagi sealt üle vaadata, suur paberkaart on kordi ülevaatlikum suures mastaabis. Selleks peab ta aga olema olemas :D Ja näiteks too hetkeformaadis suur Atlas on selge overkill mõõtudelt kui vähegi ilma teeb. Julia pardal on seda võimalik kasutada vaid ideaalse tuuletu ilma korral. Kõvas ilmas, hämaras jne ei ole sellega manipuleerimine eriti võimalik. Enne saab hakkama vana ja suure rullis paberkaardiga, mul seegi olemas. Rullid õige koha lahti ja vaatad. Aga ebamugavad ja sirkli-rööpjoonlauaga navigeerimiseks ning lükatiga arvutamiseks ei sobi neist kumbki variant. Sestap ongi kaardiga kõps päris vajalik abivahend. Ja seda eriti sellistes kohtades, kuhu väikesed alused tihedalt satuvad - madalad kivirikkad rannikuveed. Seal ei ole isegi reaalselt aega paberkaardiga tööd teha. Vanasti pandi sellisel juhul lihtsalt kinnisilmi... Suures jahis soojas toas valgustatud kaardilaua taga võib ju keset Läänemerd ka paberilt navigeerida.
Ja seda juttu, et "maailma parim kaarditöö tegija" suudab iga paari sekundiga arvutada kursse, triivi, neid kaardile kanda, sealt ohud välja vaadata jne, on puhas pullsitt. Arvutustehnika kiiruse vastu ei saa mtte üks inimene, isegi mitte Savant-sündroomiga Vihmamees. Arvuti on ikkagi kiirem. Ja kiirus on oluline. Paberkaardiga kivide vahel slaalomit ei sõida, kõpsu ja täpse elektronkaardiga aga küll. Ektroonilise navigeerimise võlusõna on "kiire ülevaatlikus koos kiire täpsusega". Sellega saab tegeleda veesõiduki juhtimisega, ohuolukorra lahendamisega jne, mitte ei pea kulutama aega mõõtmisele ja arvutamisele, mis ikkagi on kosmosenavigatsioonist oluliselt väiksemas täpsusklassis.
Ja on veel üks eriliselt oluline vahe kahel navigeerimistüübil: hind! Reaalselt Eesti veesõidukile kättesaadava navigatsiooniulatuse elektronkaardid saab kätte u.4 tuhande krooniga. See on siis veeala Peterburist Taani väinadeni koos Botnia lahega, Rootsi skääridega, Saksa kanalitega jne. Näituseks Navionics Cold 9XL. Lajatad sinna juurde Geonav 4C XS, fiti-miti lisaks ja alla 20K krooni on sul kogu vajalik ala koos täpse märgistusega olemas. Aga saab asja kokku ka alla 10K krooni, kui kõps USAst tellida ja igatepidi ökonoomitada. Sama ala paberkaardid maksaksid kui palju ja kui paks ja raske paberivirn see oleks? Ainult Eesti meri maksab 3K ja suurt sittagi sellega tegelikult teha pole väikestel alustel. Tore on kodus lauataga asja enne või pärast reisi uurida, reisi ajal hoiad Atlast kilekotis võimalikult kuivas kohas...

Muuseas, sureb varem-hiljem välja ka merekaart paberkujul nagu on surnud taevakaart lennukitele. Täna ei ole võimalik Mach2 kiirusel lendava hävitaja piloodil sirkliga kurssi määrata, triivi arvutada ja pommiviskamise sihtmärgi asukohta välja arvutada. Või arvad sinisilmselt, et Stealth-lennukitel on navigaatoril kaardiatlas kaasas? Võibolla mõni eriline friik lendab oma 80 aastat vana triplaaniga valges pikas sallis, nahkmüts peas, naturaalklaasidega nahkraamiga prillid peas, paberkaart kokpitis Briti saartelt Austraaliasse.... aga ma ei usu enam sedagi.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 08:21 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Ega vist keegi polegi ütelnud, et paberkaart mugavam on. Ma ei tea ka kedagi kes reaalselt tihedamini kui pooltunnis või tunnis oma kohta oleks määranud. Lihtsalt hea oleks, kui enamvähem oleks asukoht ka GPS-i surma korral teada. Hea oleks ka kui suudaks võimalikult väikeste kadudeta ka ilma GPS-ita mõnda turvalisse kohta (sadamasse?) välja jõuda. Väiksel jahil pole eriline probleem ka lihtsalt ots maapoole pöörata ja randa sõita. Aga seljuhul oleks tarvis teada kuspool see rand on ja mulle meeldiks väga ka teada kas rannas on kivid või liiv ja ega teepeale mõnd rahu vms ei jää.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 09:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
madis16 kirjutas:
Ma ei tea ka kedagi kes reaalselt tihedamini kui pooltunnis või tunnis oma kohta oleks määranud.


Kui istud õppelaeva sillas, kus roolimadrus rooli krutib. Ei olegi midagi muud sul endal teha, kui aegaajalt sirkliga kaardil kasulikku tööd teha.
Sellest ka see, et enda ajaviiteks, sai vahis kinnitusotstele pleise valmistatud ja vanu navigatsiooni instrumente tarbitud.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 15:33 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Priit, ei no täitsa nõus! Ma ju ütlesin, et ma olengi elektroonilise navigatsiooni tulihingeline pooldaja. Aga me siin räägime kaarditöö oskusest mitte ühe või teise varustuse kasutamise optimaalsusest või võimalikkusest või headusest. Ja oskus on kahtlemata vajalik. IT mees peab ju kah ikkagi korrutustabelit tundma, eks ju? ;)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Eksam
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 18:24 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Paberkaart on kordi ülevaatlikum tõdeb PriitV.Seda tuleb kasutada GPSkaardiplotteri kontrollimiseks kohtades, kus navigeerid esimest korda, või kui sul tekib kahtlusi akvatooriumi osas. Meie oludes on piisav täielikult Eesti vete kolmest albumist, need on piisavalt heades mõõtudes kasutamiseks väikestel jahtidel ja kaatritel, neile tuleb osta veekindel läbipaistev kaarditasku. Soome vetes piisab albumitest A,B,C,D ja Z.
Eriti vähese praktikaga meresõitjad peavad tingimata paberkaarte kaasas kandma ja Teie peate õppima ka ebamugavates olukordades nendega töötama ja hakkama saama! Talvel võtate albumitest maha oma suviste reiside teepunktide koordinaadid ja kirjutate need kontoriraamatusse "Navigatsioon" ülesse! Koordinaadid kontoriraamatust sisestate GPSkaardiplotterisse. NB! Vastupidist operatsiooni, et võtate teepunkide koordinaadid GPSkaardiplotterist ei soovita teha, sest need võivad olla ebatäpsemad! Paberkaardi vaatamisega tekib Teil ka visuaalne mälu ohtlikest kohtadest. Paberkaardil soovitan iga teepunkti kohale teha väikese ristiga ringikese koos teepunkti numbri- või nimega. Kui on vajadus ikkagi kasutada nn. rullkaarti - soovitan selle lahti rullida ja murda neljaks. Murtud kaart tuleb pista läbipaistvasse kaarditaskusse ja kasutada seda vastavalt akvatooriumile. See on muidugi nn. "kaardi surm", aga teisiti väikestes jahtides ja kaatrites pole praktiliselt võimalik ja sellisena ei ole kaarditöö ebamugav.
Vanasti kasutasin Folkboodil vineerist kaardi tagapõhja, mis kergendas tublisti tööd laua puudumisel.
PriitV - ei pandud vanasti kinnisilmi midagi! Kui kaarti ei kasutatud, tähendas see seda, et suure praktikaga mees tundis peast kohta, kus ollakse! Sellise fenomenaalse kaardimäluga meheks on Vesta exkapten Arvo Tarvis, aga ka tema viskab siiski pilgu kinnituseks paberkaardile, kuigi tal selleks vajadust poleks.
Kui Muhuväina regati juhendis puudus nõue jätta Kessulaid vasakule, sõideti mandri ja Kessu vahelt läbi ja tehti paberkaardiga Virtsu kivide vahel slaalomit, mis mürises - juhtus ka seda, et koksasid mõnikord ära! Suurte jahtide puhul pandi muidugi ohutu kurss väljastpoolt varesid maha.
Arvutustehnika kiiruse vastu ei saa ükski inimene - nii ka mina kasutan jahis, kui ka kaatris Garmin GPSmap 276C-d.
PriitV-l on õigus, kui ta väidab, et elektroonilise navigeerimise võlusõna on "Kiire täpsus", aga "Kiire ülevaatlikuse" saab minu kogemuste põhjal tänu GPSkaardiplotterite displeide väiksusele siiski paberkaardilt. Suurte ekraanidega ECDIS`del on muidugi see asi parem.
Ja nüüd hinnast: väheste merekogemustega mehed ei tohiks navigatsioonivahendite raha arvelt koonerdada, sest see suurendab nende niigi suurt rikitegurit!
Suurte merekogemustega mehed ei tohiks ka navigatsioonivahendite arvelt koonerdada, sest mida paremad riistad olete ostnud, seda väiksem on Teie risk merel.
Eesti purjetamise Grand Old Man Tallinna Sadama Kapten Eduard Hunt on öelnud: Iga meresõit on seotud riskiga. Iga kapteni kohus on viia see risk miinimumini. See omakorda tagab paber-merekaardi mitteväljasuremise veel pikaks ajaks!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 18:34 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Kas Hr Kalle Kuus ka Piritalt Naissaarele seilates Paberkaardi kaasa haarab?

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Eksam
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 19:17 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Hr.Peeter Ude mul on puht juhtumisi kaatris nii Eesti, Soome, Läti, Leedu ja
ka Rootsi albumid!
Harjumusest! Ja on ka vaja läinud, viimati teekonnal Uusikaupunki - Kunda,
just Soome saarestikus, oli ununenud üks koht ja Garmin näitas kesiselt!
Võtsin albumi ja oh õnne, ei sattunudki kivihülgeseljale!
Uduga on küllalt olnud juhtumeid, kus esimese aasta kõvad kutid on sattunud
Pirita asemel Vanasadamasse!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 19:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Seda viimast täitsa usun! :D Mis puutb Garminisse ehk elektron kaarti, siis ka sellega tuleb nõustuda, sest Ka nemad on kapitalistid ja ostavad andmeid sealt, kust odavamalt saab :)

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 20:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kalle Kuus, sõideti ja mul kodus sellised sõidud dokumenteeritud! :D Kui ikka oli torm, siis ei vaadanud mitte üks mees Hiiumaa laidude vahel kaarti ja ei vaadatud ka kõvas tuules Kessu ja mandri vahelt läbi sõites. Vanadel jahtidel ei olnud see võimalik. Ja on mul kodus ühe jahi logiraamatus sellinegi märge, et kapten keelas teistel kahel mehel isegi taha vaatamise, sest keset Väinamerd jahti tagaajavad lained olid lihtsalt hirmsad. Küll tõdeti hiljem, et siiski tuleks mistahes moel kaarti vaadata aga see lihtsalt ei ole alati võimalik.
Kui täna veel suudab paberkaart tänu oma suurusele olla ülevaatlikum, siis ei lähe kaua aega, kus tekivad suured volditavad puutetundlikud ekraanid ja siis ei ole paberkaardil enam mingit eelist. Vajutad aga pulgakesega soovitud kohta ja valid kursse, vajutad meremärgile ja ilmub teave tema kohta, vajutusega arvutab mingi Pentium X millisekundiga kõik triivid, kiirused, kursid, ajad jne. Ja see päev tuleb varem, kui me oodata oskame. Juba täna oleks Eestis võimalik onlines läbi KÕU hoida arvutis absoluutselt viimast infot läbi VA, varsti võib seda võimalust oodata kogu Läänemerel. NMT450 levib päris hästi. Tänane kaardiplotter on viletsam paberkaardist vaid tänu pisikesele ekraanile ja eriliselt ebamugavale scrollimisele ning tüütule nuppudega mängimisele, kui tahad mõistlikke teekonnapunkide nimesid panna. Aga suur LCD kajutis või korralik läppar on juba täna paberkaardist paremad. Kahjuks vajavad mõlemad kuiva suurt ruumi. Pisikeste aluste peal ei ole aga kumbki lahendus sobilik, jääbki hetkel ainumaseks mõistlikuks kaardiga käsikõps. Kunagi testitud Geonav oli juba nii piisavalt suure erksa moluga, et isegi allapäikest vaadates sai piisavalt hästi asja uurida. Ja ekraan oli piisav, et kuvatav ala rahuldaks purjetaja vajadused. Kaatrimeestel on äkki suuremat ala vaja...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Eksam
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 21:01 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Lp.PriitV. Ma tõin oma näites kapten Arvo Tarvise, selliseid mehi oli ju palju teisigi, näiteks Jüri Vabrit, Kerberose kapten Ants, Folkboodikapten Kratt jne. jne. kes olid võimelised oma pikaajaliste kogemuste varal sedamoodi sõitma, et kaarti ei vaadanud! Oli muidugi kõvasid ilmasid, ka L-6 "Dago"oma esimesel navigatsioonihooajal, kus meeskonnas ma sõitsin oma esimese Muhuväina regati sai nii kõva ilma, et
kapten Mõtlik otsustas panna peale triseli, seda purje pole mul teiste jahtidega edaspidi kunagi vaja läinud! Sellelgi vaatamata vaadati kaarti ja pandi koht maha, muidugi oli see raskendatud ja tohutult ebameeldiv, aga seda tehti! Kõige hullemas olukorras olidki Folkboodi rahvas, sest tormiga oli seal kajutis tõesti raske olen ise seda kogenud, aga mitte võimatu! Ma ei ole
uue tehnika vastane, aga meresõidu ohutuse kohapealt pean ma vajalikuks, et väiksema merepraktikaga mehed suhtuksid asja tõsiselt ja ei alahindaks
paberkaarti, et see oleks neil ka Naissaarel käies kaasas,et see saaks neile harjumuseks, sest nagu Peeter Ude ütles päästevesti kohta, et seda võib minna vaja elus ainult üks kord... Nii on ka hetkel paberkaarditega ja kaarditööga!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 21:19 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Selle NMT 450 koha pealt ma nii optimistlik ei oleks. Kasutatakse ju vana võrku ja merd see igal pool ei kata. Soomes olid kunagi asjad teisiti ja see võrk ka laialdasem. Ja kõu kahjuks räägib veel asjaolu, et kui kasutajaid palju on, muutub see aeglaseks. Mis saab näiteks meil nii tavaliseks saanud voolukatkestuste korral? Kindlasti on võimalik, et mõni mees sõidab ka ilma kaardita ja kui sa teatud teed kogu aeg saalid, siis jääb ju miskit meelde ka. Aga udu ja öö? Tingimused muutuvad ju merel kiiresti. Aga Priit, prusskatel on üks hea omadus: paberkaarti nad ei söö :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 72 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group