Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 72 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 16 Juul 2007 22:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kalle, me räägime erinevatest asjadest. Omamoodi. Tänane paberkaardi eelis on vaid tema suurem pindala, mida sa saad korraga vaadelda sama punktisuuruse juures. Muud eelised on paberil juba kadunud. Tegelikult on kadunud ka elektriprobleem, sest uued akud ja laadimistehnoloogiad on sellised, et elekter ei tohiks never ever otsa saada. Jah, rike võib tabada iga masinat aga selleks on tavaliselt asjad dubleeritud. Aga samahästi võib öelda, et prussakad paberkaarti ei taha aga punane kukk sööb seda hea meelega. Tekib tulekahju, paberkaart on vaat et esimene, mis hukka saab ja mis sa siis teed... Ehk näide sellet, et absoluutselt kindlaid asju ei ole maailmas olemas, peale surma muidugi. Isegi selle üle vaieldakse.
Seega võib täna küll veel öelda, et paberkaardiga navigeerimine võiks olla selge aga kui ka poole, siis ei juhtu midagi hullu. Aga ma toon ühe teise näite, mis on tegelikult merega 1:1 sama: kõrbes navigeerimine. Ei ole kuulnud, et mistahes autojuht peaks oskama kaarti lugeda, päikes järgi ilmakaari vaadata jne. Aga ta ju võib täna täiesti vabalt sattuda autoga kõrbesse sõitma. Tuleb liivatorm, aku saab tühjaks, auto läheb katki jne. Täna ollakse kindlad kõpsule ja kogu lugu. Ja kõrbes ootavad inimest ees täpselt samasugused raskused, kui merel. Pimedus, palavus, külm, nälg, tormid, lisaks veel skorpionid ja muud vastikud tegelased.
Mina väidan, et aastal 2007 ei ole uuel väikelaevnikul paberkaardiga navigeerimise oskus primaarne, see on juba sekundaarne lisaoskus. Laevas peab olema plotter. Aga praktiline sõiduoskus ja õigete otsuste langetamine merel on hädavajalik. Navigeerida suudab täna ideaalselt tehnika, otsustada ja tegutseda saab aga VAID inimene. OK, on ka selliseid jahtisid, kus sellegi töö teevad ära andurid, arvutid ja mehhaanilised "käed"-vintsid aga see on hetkel veel igale eestlasele kättesaamatu liiga. Ja neid otsustamise ja tegutsemise oskuseid need kuradi koolitajad ju anda ei suuda. Siis peaks koolitus kestma paar aastat ja maksma... kuratteab palju. Sest see tuleb vaid praktikaga. Otsustusvõimeline ja kiire tegutseja sõidab navigeerimisvea tõtu karile aga kiire ja otsusekindla tegutsemisega jääb ellu. Ja kui ka ei jää, siis ka vale otsus on otsus! Aga see kuradi otsustus- ja teovõimetu navigaator unustab suures navigeerimistuhinas sõitmise sootuks, käib külili, siis saab veel poomiga oimukohta ja ongi lõpp sel lool... Muidugi, kõvad mehed valdavad mõlemat teemat filigraanselt. Ja selle poole tuleb meil püüelda.

PS: Ema mul siiani ütleb, et Vabriti Jürkaga läheks tänagi, seitsekümnesena, veel merele. Et Jüri oli Eesti tippmees juba 70'tel.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 07:32 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5860
Asukoht: Saaremaa
Ma tooks, Priit, välja mõningad nõrgad kohad su väitlusest :
Tsiteeri:
Tegelikult on kadunud ka elektriprobleem, sest uued akud ja laadimistehnoloogiad on sellised, et elekter ei tohiks never ever otsa saada.
Saab küll.
Tsiteeri:
Jah, rike võib tabada iga masinat aga selleks on tavaliselt asjad dubleeritud.
No paljukest neid ookeanivarustusega ehk siis dubleeritud navi- ja kommunikatsioonivarustusega paate siin ikka sõidab. A varustusega ehk ookeanivarustusega paadi tunned reeglina ära sellest, et tal on ka MFHF raadiojaam peal ja väljastpoolt saad aru selle järgi, et paadi küljes on 9m pikused antennid ;)
Tsiteeri:
Aga samahästi võib öelda, et prussakad paberkaarti ei taha aga punane kukk sööb seda hea meelega. Tekib tulekahju, paberkaart on vaat et esimene, mis hukka saab ja mis sa siis teed...
Mina läheksin siis ilmselt parve ja vaataks, et EPIRB tööle ja SART vette saaks :) Muide, selleks, et paberkaardid esimesena ära ei põleks ei tohiks neid säilitada masinaruumis ega kambüüsis.
Tsiteeri:
....ühe teise näite, mis on tegelikult merega 1:1 sama: kõrbes navigeerimine.
Ma pole küll kuulnud, et merel tormi kerkides poed künka taha varju ja tõmbad teki üle pea :lol:

Jne, jne... liiga palju nõrki kohti argumentides!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 09:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 26 Apr 2007 17:10
Postitusi: 460
Asukoht: Tallinn
Mark kirjutas:
Ma pole küll kuulnud, et merel tormi kerkides poed künka taha varju ja tõmbad teki üle pea :lol:


Ja mis siis on, kui torm tõuseb, võtad paberkaardi välja ja tuul vaibub nagu imeväel? Või paned paberkaardi näo ette, et suuri laineid ei näeks ja hirm nahka ei tuleks? Ma arvan, et see märkus antud teemaga ei haaku.

Minu meelest on inimesel alati kasulik võimalikult palju oskusi omada, kaasa arvatud paberkaardi järgi navigeerumine. Aga paljude tänapäevaste veesõidukite puhul on see ikkagi viimane abivahend ja umbes selline skaudioskus nagu kahe puutükiga tule tegemine (mis mul on muide õnnestunud). Oma ohutuse tagamiseks peaks ikkagi kõigepealt kasutama tervet mõistust (korralik marsruudi planeerimine ENNE sõitu, maksimaalne ilmainfo kogumine jne), siis korralike tehnilisi abivahendeid ja alles siis "vana, aga oluline" kategooria oskusi.

Paberit ei saa minu meelest enam esmaseks vahendiks pidada kahel põhjusel. Esiteks on paljud veesõidukid liiga kiired, selleks et reaalselt saaks kaarditööd teha, kui sa ikka mingi 50 sõlme edasi kulged, on see raske (kuigi mitte võimatu). Teiseks pole tast eriti kasu olukorras, kus sa mingil põhjusel enam ei tea, kus sa hetkel oled ning ei saa oma asukohta määrata, mis kahjuks on hädaolukorda sattumise puhul täitsa võimalik.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 09:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 24 Sept 2006 09:21
Postitusi: 155
Asukoht: Tallinn/Pärnu
Priit, ma saan aru, et Juliaga Väinamerel sõitmisel ei ole Sinu arvates paberkaarti mugav ega vajalik kasutada, aga väikelaevajuhi tunnistus lubab sõita kuni 24-meetrise laevaga näiteks läbi Taani väinade Eestist Inglismaale. Nii suures jahis või laevas on kindlasti olemas kuiv ja mugav koht navigeerimiseks ka paberkaardil. Paberkaardile märgid iga natukese aja tagant oma asukoha, kui midagi peaks juhtuma, siis saaks kompassi ja kaardi järgi ilusti lähimasse sadamasse sõita. Mina ei jätaks paberkaarti koju isegi Pärnust Kihnu sõites.
Väikelaevnikud ei sõida ju ainult jahtidega vaid ka kaatritega. Vähegi suuremas ja poolkinnises kaatris saab ikka olulisemad asjad kaardile ära märkida. Ma arvan, et paberkaart ei sure niipea välja ja kaarditööd peaks oskama isegi siis, kui seda tihti vaja ei lähe. Iial ei tea, mis merel juhtuda võib.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 09:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
Selle viimase postituse juures on kõik ilus, välja arvatud kaks olulist asja.
Ehk siis paberkaadi kasutamist ei saa võrrelda puutükkidega.!
Mina teen küll kodus, ennem reisi paberil töö ära ja alles siis lähen elektron kaardi manu. <- ei saaks öelda, et see oleks puutükiga tule tegemine.

Teiseks väide , et kiirkaatris 50 sõlmega, kaardil ei saa navigeerida.
Kaks fakti selle juures on mõõda pandud.
50 sõlmega liikuval sõiduriistal on süvis juba nii väike, et sellega pigem vaatad, et märke pikali ei sõidaks ja vee heleduse järgi. Samuti on tekitavad pinna kivid, veepeale muhud, mida on väga selgelt näha.

Ise istunud 45 sõlmega roolis. <- Päris jube elamus, vajab harjumist.
Kui palju on neid ilusaid ilmasid millal 50 sõlmega sõidetakse. ? <- Hea nähtavuse korral mis kaasneb tavaliselt ilusa ilmaga puudub vajadus, kasutada kaarti.

Ma ei pea silmas Meie Reisilaevu ja võidusõitjaid .<- See on eraldi teema. Sel teemal võivad nende kaptenid ise lugusid rääkida.

Kaardi kasutamine on pigem on raskendatud neis instrumentides, millega liigutakse ca 20-30 sõlmega ja mis teevad seda veel, meetri, paari meetrise laine korral. Hea näitena võib tuua lootsikaatrid, mis liiguvad krt teab, millise ilmaga Tallinna lahel.

Just siis alles, hakkab vesi üle pea käima ja vajadus tekkima.
Just siis alles, tekkibki oht, et tänu mehhaanilistele löökidele läheb aku lühisesse või kaob ära laadimine. Mis veel parem, tegu on ju arvutitega ja ..... -> Bill Gates saadab su kuupeale, kui talle nõue kaatri lõhkumise eest esitada.

Abivahendina jääb lootus, et vhf töötab ja nii paljut juba kogemusi vanematel meestel on , et vajadusel raadioteel (tel teel) oma asukohta kontrolliks küsida. Tulede järgi sõitmisega saavad vanemad mehed, ka ilma kaardita hakkama. .

Jõudes tagasi teema algusesse. See ongi nüüd küsimus, et kui omal ajal sai sellise paberi, (24m) pihku elukutseline, kes omas kogemusi.
Siis täna kooli lõpetanud härra või proua. Kel eksam läbitud, tegelikult veel kujutab oma teadmiste ja kogemustega ohtu endale ja kaas reisijatele.
Veepeal veel ruumi on.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 10:19 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Vat kunagi olid kasutusel raadiolambi ja elektroonika alutõed tehti tulevastele tegelastele selgeks raadiolampide tööpõhimõtteid aluseks võttes. Pooljuhtdioodide arenedes mindi neile üle ja vaakumlambid jäeti sinnapaika. Kaardiga on ehk asi samamoodi, kuid selle juures on üks aga: tuttav muuseumitöötaja hoiab oma arhiive siiamaani paberkandjatel, kuigi on kõikvõimalikke elektroonilisi võimalusi, mis mahud ja töö operatiivsemaks teeks. Paraku pole nende andmekandjate säilivus aastasadade jooksul veel tõestatud. Paberil see teatavasti on olemas. Nüüd käivad kolleegid välismaalt hoopis tema juures arhiivindust õppimas, mismoodi arhiiv paberkandjal välja peab nägema. :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 10:43 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 26 Apr 2007 17:10
Postitusi: 460
Asukoht: Tallinn
Kui keegi tähele pani, siis mina rõhutasin ka planeerimise vajalikkust. Mina ei tee seda küll paberil, ma teen seda enne reisi algust plotteril. Esiteks on elektroonilisel kaardil seda sellepärast hea teha, et ta jagab mu planeeritaval teel või selle lähedal olevate mulle kahtlasena tunduvate asjade kohta lahkelt lisainfot. Teiseks on sellest kursist pärast rohkem kasu, sest plotter aitab seda täpselt hoida ja hoiatab lubatust suuremate hälvete eest.

Ma ei tea, kas ma olen liiga paranoiline või mis, aga mulle tundub kõhe nii kiire sõiduriistaga igal pool lihtsalt nägemise järgi sõita. Loomulikult tuleb vee peal olevate ohtude suhtes valvas olla, aga ma tahaks vähemalt veealustest kahtlastest kohtadest eelneva planeerimise abil eemale hoida. 45 sõlmega roolis olla pole mingi eriline elamus, kui sa tead, kuhu sa minemas oled ja mis sind ees ootab. Ma hoian heameelega pigem silmad lahti ümbritseva suhtes ja lasen eelnevalt hoolega välja mõeldud teekonda valvata elektroonikal. Kaardirull ei hakka kajutis karjuma, kui sa kriitilises kohas oled oma kursilt 200m kõrvale kaldunud, plotter hakkab.

Ja paraku ei näe kõiki kive. Muuhulgas surfamisega tegelejana olen ma näinud, kuidas minust 10m kaugusel laual täie itsi pealt uim alt ära sõideti. See oli 35cm pikk. Ma vedelesin ise rahulikult vees, ma veel pärast spetsiaalselt vaatasin, kas ma oleks seda kivi näinud - ei oleks. Sogane vesi, vähe lainet, mitte midagi reetvat ei olnud natukenegi eemalt vaadates. Mina ei usalda selliseid kohti, et "paneme hooga, küll ma näen, kui midagi ette jääb".


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 11:49 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5860
Asukoht: Saaremaa
Mida te nüüd siin siis teineteisele ja mulle tõestada üritate?

Minu väide oli, et tänapäeval tulebki navigeerida GPS'i, kaardiplotteri jms kaasaegse navigatsioonitehnikaga. Punkt.

Aga milleks osta poest taskuarvuti, kui arvutada ei oska?
Plotterist ei ole rohkem tolku kui värviteleviisorist, kui navigeerida ei oska.
Navigeerimist õpitakse hariliku pliiatsi, kustukummi ja paberkaardiga. Arvutamist õpitakse ruudulise vihiku, kustukummi ja hariliku pliiatsiga. No okei, sulepeaga või isegi pastakaga, aga mitte taskuarvutiga... :lol:

Ma olen neid navigaatoried näinud küll, kes plotteri peal ainult waypointe sisse sööta oskavad ja siis noole järgi sõita. See on kalli tehnika kasutamine ainult murdosa lõikes..... Mul on endal ka veel õppida, õppida ja veelkord õppida selles osas ;) Kõige alus on kaarditöö OSKUS.

Nu naljavennad :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 16:47 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark, kogu asja aluseks on kaart ja GPS. Millisel kujul see kaart on, pole enam oluline. Aga elementaarsed teadmised kaardist peaks igal inimesel olemas olema, kes vähegi mingi veesõiduki rooli ronib. Tegelikult on see suisa harituse osa, midagigi peaks haridust omandanud inimene igal juhul teadma ka mereasjadest.
Kui kaart on arvutis ehk plotteris, siis pole vaja muud, kui kursori liikumist jälgida ja kursijoone ette jäävaid takistusi mõista.
Kui on paberil, siis pead suutma kõpsust kuvatava koordinaadinumbri pöidlaküünega paberkaardile panna ja aru saada tõsiasjast, et kui kõps annab kursi 90, siis sõidad kaardipeal pöidlaküünest paremale jne. Kui tahad näiteks aga vasemal kaardiservas asuvasse kohta jõuda, siis pead valima kursi vahemikus 210-330 kraadi, sõltuvalt sihtmärgi asukohast, kas allservas või üleval :D Jne. Triivi ega variatsiooni ei pea oskama arvutada, see on täiesti ebaoluline kõpsuga töös. Isegi tavakompassi pole vaja, sest see paneb tihtipeale "segast". Eriti need teisaldatavad pisikesed asjad... Tavakompass on mõnus ühtlase sõidujoone hoidmisel, ta ei rabele liiga palju. Kõpsust saad alati täpse kursi, kiiruse ja asukoha ning sellele vastavalt muudad siis kurssi valitud sihtmärgi poole.
Lisaks pead sa teadma, et selline ristimoodi asjadus märgistab kive ja number näitab vaba vee sügavust; et värviplärakad on majakatuled ning nende juurest kulgev katkendjoon näitab tulede suunda aga üleminek pidevjoonele tähistab ohutut laevateed; et mitmevärvilise ringtulega majakasse ei tohi sisse sõita, kui sulle plingib punane; et kui on kõrvuti punane ja roheline kaigas keset vett, siis tuleb ohutuse mõttes nende vahelt läbi sõita; et on olemas neli märki, mis käsivad endast teatud ilmakaarest mööduda; et need neli võivad olla nii koonustega toodritena kui poidena; ja kõige tähtsam: mida heledam meri kaardil, seda sügavam. Ulgumerelt tulijal võiks veel teada, et niisama plinkiv ringtulega majakas tähistab maismaad ja kombinatsioon numbrist ning suurest tähest M näitab ära tema paistvuse meremiilides. Midagi peaks veel teadma aga seda õpitakse juba põhikooli geograafia tundides. Mõõtkavalt tuleb tagant ära võtta viis kohta ja nii saab sentimeetri kaardil vastavusse kilomeetritega looduses. Ehk 1:100 000 on 1 cm = 1 km ja 1:1000 on 1 cm = 10 m. Ilmakaared ja tuulteroos ning ka kompass on põhihariduse osa. Tavalise mehe pöial on keskmiselt 2 cm lai ja sellest täpsusest piisab ohutuks sõiduks. Kui aga tahad pöidla veelkord kümneks jagada ja viiemeetrise täpsusega kivist mööda sõita... siis ei avita seal ei kõps ega paberkaart. Need kuramused on igal kaardil erikohta märgitud ja nii saabki kiiluga Dirhami all kõlksu teha, kui ikka ahneks minna ja suisa otse kahe vahelt tahta läbi sõita. Zakon podlosti. Sellisel tüüpilisel 1:15000 kaardil tuleb kindluse mõttes vähemalt pool pöialt varu jätta sügava poole ... on kogemused Haapsalu lahel erinevaid kaarte ja kive mõõtes. "Ekslesid" mõnedki veealused suured kivid just selliselt erinevatel kaartidel. Omavahelised suunad olid täpsed, asukohad aga erinesid üle 100 meetri! Ja kõige täpsemad on nõukaaegsed sõjaväekaardid, mida minagi kasutan.
Ja kui juba ronida kividevahele ukerdama, siis seda ei tehta täiskäigul, vaid ettevaatlikult, kus keegi teeb vööris kiviluuret. Milleks sirkliga lolli mängida? Valetab selline arvutamine piisavalt palju, et seda pole mõtet teha... nagu ka elektronkaart kõpsuga.
Aga selles olen ma SInuga 100% samal meelel, et seda kuradi kõpsu tuleb enne ikka omajagu uurida, igaüks on omamoodi ja leia sealt siis esimese korraga see õige menüü ja ekraanikuvand kohe üles.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 17:41 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5860
Asukoht: Saaremaa
Hmm.. nojah, minu kogemused ilmselt jällegi tiba jämedamate riistade pealt. Seal ikka on KK ja TK vektoritena näha ja osates järeldusi teha validki roolikompassilt just sellise KK, et TK enam kuskile ei viskle ja kiiluvesi nöörsirge jääb. Seda ikka selliste kaatritega kus täiskäigul sõites sirkliga vehkida ei maksa - võib mõne kaaskodanikule silma või kõrva kaardi asemel sattuda. Et sellest kõigest aru saada tulebki teada näiteks seda kursse on erinevaid ja TK ja KK on mõlemad olulised asjad jne jne jne. Mida rohkem tead seda rohkem saad aru, et plotter ei ole mitte TV ega taskuarvuti vaid RAAL. Ja kasulikku leidub seal oi kui palju. Ega siis muidu korraliku plotteri manual ei ole paari-kolmesaja leheküljeline ja üsna tihedat kirja täis. Autopilooti olen ise vähe näppinud, kui olen näinud ka seliseid kus variatsioonid ja deviatsioonid sugugi tähtsusetud ei ole. Olen näinud ka isekalibreeruvaid ja iseõppivaid, aga hiljem on selgunud, et peenhäälestus on siiski menüüde kaudu vajalik. jne

Oskused on vajalikud. Ei kõiguta mind selles teadmises mitte miski.
Loomulikult saab ka algteadmistega hakkama, aga eks needki ikkagi kursuste koosseisu peaksid kuuluma.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 17 Juul 2007 22:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 10 Nov 2003 14:39
Postitusi: 1416
Asukoht: Tallinn
PriitV kirjutas:
Tegelikult on kadunud ka elektriprobleem, sest uued akud ja laadimistehnoloogiad on sellised, et elekter ei tohiks never ever otsa saada. Jah, rike võib tabada iga masinat aga selleks on tavaliselt asjad dubleeritud.


Siinkohal vaidleks sulle Priit vastu. Tean juhust kus laevas oli 3 gps -i ja momendil kui neid vaja läks ei töötanud ükski. Kusjuures nendest 2 l oligi elektriprobleem - tühjad patareid.

Never say never.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 18 Juul 2007 00:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Paun kirjutas:
Siinkohal vaidleks sulle Priit vastu. Tean juhust kus laevas oli 3 gps -i ja momendil kui neid vaja läks ei töötanud ükski. Kusjuures nendest 2 l oligi elektriprobleem - tühjad patareid.

Never say never.

Ja mina kohe siia otsa, et mees, kes ainsana valdas kaarditööd, oli nii umbjoobes, et ei suutnud isegi viieminutilise vaatamise tulemusena aru saada, mispidi tal kaart ees on... Ehk erandid kinnitavad reegleid.

Mis puudutab fakti, et kahel tagavarakõpsul said patareid tühjaks, siis oli tegu ettevalmistamata ja läbimõtlemata merereisiga. VaruGPS (ideaalne riist on eTrex) peab olema eraldi kotikeses, üks patarei eemaldatud ja lisaks veel vähemalt üks komplekt varus. Lisaks on kaval standartiseerida laeva veekindlad taskulambid ja muudki patareitoitega seadmed GPS'i toiteelementidega. See on, et AA patareidega võiks toimida kõik seadmed. Taskulamp ei ole nii oluline, kui kõps... aga lisaks kotikese varule on veel laevas palju samasuguseid patakaid. Reservkõps ei pea kogu aeg töös olema ja kahe korraliku komplekti patakatega saab Botnia lahe otsast Taanini välja venitada... Eesti piires sõitmisest rääkimata. VaruGPS ongi vaid hetkeliseks asukoha kontrolliks, kui elekter kipub laevaakudes otsa lõppema. OK, siis võiks laevas olla ka paberkaart ja mees, kes sealt midagigi oskab välja lugeda :D

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 18 Juul 2007 23:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Mul oli kord võõras väljamaa linnas orjenteerudes juhus, kus päikeseloojangu ajal gps-id ühtegi sateliiti ei leidnud. Olla mingi päikese pilvede ja maitea mille koosmõju. Leviauk oli kahel erineval gps-il kuskil poole tunni jooksul. Pidasime auto kinni, istusime ja ootasime. Korrlikus laines kuskil kividevahel oleks suht nutune olnud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 19 Juul 2007 08:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 11 Nov 2006 09:37
Postitusi: 1352
Asukoht: Tallinn
madis16 kirjutas:
Mul oli kord võõras väljamaa linnas orienteerudes juhus, kus päikeseloojangu ajal gps-id ühtegi satelliiti ei leidnud. Olla mingi päikese pilvede ja maitea mille koosmõju

Täiesti õige. Viimastel aastatel on see probleem üha sagedasemalt mõjutama hakanud GPs-e.
Vähemalt iga päikeseloojanguga ja tõusuga see jama tekkib.
Vanemad mehed, kes raadiolokatsiooniga tegelenud räägivad, et neil pooltundi ennem ja pooltundi peale päikeseloojangut raadiopeilingaatoriga tööd ei olnud mõtet teha.
Põhjuseid võib olla mitmeid->
a) Vastuvõtjad on läinud tundlikumaks.
b) sellest tulenevalt vähendatud sattide saatjate võimsusi.
c) ..-> Päikese kiirgus muutunud aktiivsemaks.

Selle teema uurimisega tegeleb mitmeid töögruppe.

_________________
Leiutaja.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 19 Juul 2007 08:56 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Plahvatused päikesel tekitavad elektromagnetilise impulsi. Häired ongi seostatavad päikese aktiivsusega. Samasugune asi tekib ka tuumaplahvatuse korral. Samas võib GPS-i häireid ja tööhälbeid tekitada ja näiteks maa enda magnetväli, äikesetorm ja muud taolised ilmastikunähtused, ka näiteks õhus olevad raadiolaineid peegeldavad lennukid. Sõjalisel otstarbel on kindlasti olemas ka segamisseadmeid, mis selle GPS süsteemi hoobilt kasutuskõlbmatuks muudavad. Nii, et ikkagi paberkaart kaaskannatajad! :D Ärge olge elektroonikas nii kindlad- see on kergemini haavatav, kui arvatakse :)

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 72 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group