KIPPER.EE

No siin on küll ebatäpsus! Purjenumbrit ei saa, vaid see tuleb osta (täiendava kuluna võrreldes mootorpaadiomanikega) 1000 krooni eest Eesti jahtklubide liidult...

Meremessil jagati ja nüüd ka veebiversioon olemas:
http://www.vta.ee/atp/failid/Paadimehele2008.pdf
12 lk uut materjali.

Mõnusat lugemist.

ma arvaks et on mõeldud lihtsalt seda, et kui nöör taga tuleb, siis peab olema paadi suhtes kogu aeg 180kraadi. Kui nurk sisse tuleb, siis järelikult ei sõida enam otse.
Samas võib ka paar spinnat sisse visata, jõhvi liin näitab ka ära, samas ehk joppab mõne hauega

Raamatus on kirjas: sisepäramootor, et mis see on? Me kõik teame seda, aga kas see väljend on ikka kõige õigem?

Teatmikus meresidest üsna vähe, vaid lk 33-34. Aga samal teemal ka Navigaatoris 1/2008, ka seal lehekülgedel Mayday'st, Panpan'ist ja Securite'st. Ja rohkem.

http://www.vta.ee/atp/failid/Paadimehele2008.pdf
http://www.ajakirinavigaator.ee/uus/aja ... ator-12008

Samas mõlemate kaante vahel sellest, miks Tallinna, Kopli ja Muuga lahel liigeldes VHF-i vaja on.

Endiselt oodatud märkused 2008. aasta teatmiku kohta, ehk saab järgmise trüki jaoks parandatud.

Lk. 23 UPPUJA PÄÄSTMINE

"Kui liigud jahiga, juhi see hädasolija juurde nii, et päästetav jääb jahist pealttuule ja triivi päästetava kõrvale."

Kuidas see võimalik on?

"Tormise ilmaga on hättasattunut väga raske pardale saada, praktika on õpetanud, et seda tuleks teha pigem pigem päästetavast pealttuule asudes. Tuleb hoiduda sellisest lähenemisest, kus veesõiduk võib päästetavale kõrge lainega peale vajuda."

Just nii nüüd ju juhtub ja vastuolus ka eelneva tsitaadiga.

Probleem tegelikult selles, et ei ole võimalik õpetada selliseid manöövreid kahe lausega kuskil raamatus. Asi peab hakkama sellest, et hinnatakse kõigepealt aluse omadusi ja olukorda. Purjejahiga, kus puudub mootor on kindlasti lihtsam ja kiirem võtta päästetav peale allatuule poordist, sest siis on jaht palju kauem juhitav ning kontrollitav. Tõenaosus asi esimese korraga ära teha on suurem ja poort on madalam. Samas on järgmine otsustus, kas laine ja tuul seda võimaldab, või on oht päästetav jahi alla matta. Sellisel juhul tuleb käituda teisiti. Alttuule lähenedes on üldjuhul vaid üks võimalus ja eksimise korral kulub palju aega. Peaks kasutama näiteks viske otsi. Ja ikkagi vaid olukorrast lähtudes edasi toimetama. Kui on tagurpidi ahter, siis on sealt peale võtmine välistatud. Kui aga vastupidi ja päästetav teadvusel, siis võtaks hoopis ahtrist. Kui kasutada mõistust, on see füüsiliselt kõige kergem. Kui jällegi mõistust pole ja valesti ajastada, saab päästetav selliselt vastu hambaid, et hoopis pildi tasku paneb. Töötava mootoriga on jälle ahtrist või ka jahi tagaosa poordist peale võtmine riskantsem just pöörleva kruvi tõttu.

Nende näidetega tahan öelda, et ei saa asja lihtsustatult võtta. Elu on palju keerulisem.

Olen ühe inimese elus peale korjanud, kus põhifaktoriks osutus meeskonna kiirus. Mees kukkus vöörist ja enne ahtrit oli käes ilma, et ma roolis olles oleks mingile manöövrile jõudnud asuda. Vennal olid kuue all riidedki veel kuivad. See oli siis väga õnnelik situatsioon. Tõsisematest ei taha eriti mõeldagi. Kuid tuleb. Soovitan ikka kõigil reaalselt mingi mütsi või nuku päästmine läbi teha. Siis alles taipab kui keeruline see tegelikult on.

On jah näpuviga sisse jäänud (allatuult-pealttuule).

Mees üle parda teemal vist Kipperi foorumis ka varem juttu olnud, lisaks lapatud ka igasugu kirjandust läbi (sh. Ajakirja Paat 3 viimast numbrit samal teemal) - jah ei ole võimalik paari lausega seletada. Praktika ikka üle kõige.

Teatmikus vast nii(gi)palju seepärast, et kes pole sellega enne kokku puutunud, saab vähemalt aimugi, et kui kukutakse üle parda, siis on igavene jama.

Üks mu tuttav rääkis, kuidas jahiga Naissaarele sõidul üks ta reisikaaslastest vöörist vette pudenes ja kuidas ta rooli jättes ahtri juures mehel püksirihmast jõudis kinni haarata - sekundite küsimus, samuti tänu kiirele reageerimisele jäi suurem sekeldus ära. Mõistus on merel abiks küll jah.

tänud

_________________
Mereblog - www.mereblog.com

See ju oli juba Mairoldilt? Ketrasin küll korraks ainult läbi, tundus sama olevat. Mul oleks soov tegelikult tulevastes kordustrükkides täiendusena veel ka ühte Mayday protseduuri sellisena näha, nagu need osadel VHF jaamadel bridge card'i peal on antud. Midagi muud ei oskagi enam tahta. Sellise brozüüri kohta väga tubli töö ja hea tulemus.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Tõepoolest, see on veel vana versioon. Uus versioon jõuab loodetavasti kohe-kohe üles.

_________________
Mereblog - www.mereblog.com

Kusjuures 2008 aasta versioonil on lõpulehel "Kasulikke viiteid" üks viga, nimelt Eesti väikesadamate liidu veebiaadress on vale. Seal on www.vaikesadamad.ee , aga tegelt on www.vaikesadam.ee .

Abiks Paadimehele 2009 versioon VA avalehelt lingi abil allalaaditav:

http://www.vta.ee/atp/public/Paadimees09web.pdf

Muudatusi ikka üksjagu on, varustuse tekstiosa kõvasti koomale tõmmatud - selgem aru saada, päästevestide osa üldisem, tulede ja märkide piltide osa on uuendatud ja tulede tekstiosas infot juurde tulnud (purjelaevade osa täpsem), seaduste nimekirja täiendatud, sildumise ja ankurdamise osa üldisemaks, mõnede jooniste apsud parandatud, mõni lause sisevetel liiklemise kohta, lisatud info karistusmääradest, kohendatud esmaabi- ja hüpotermia osa.

AP ei ole õppematerjal, pigem teatmik.

Tänud apsudele viitamise eest, veebiversioonis püüame need kiiresti parandada.

Esikülje foto on ka uus.

Uued infolehed on ka veebis üleval, www.vta.ee

Tead, te võiksite seal tasuta jagamiseks selle legendaarse navitulede kaardipaki kah välja lasta. Lihtne ja tobe, aga samas geniaalne. Ja miks ka mitte poide ja toodrite jms oma
Saaks ise pidevalt ununema kippuvat meelde tuletada, aga põhiline, et igasugu noorkotkad saaks nö mängulise elemendi abiga asja kristallselgeks.
Meile anti need kursustel mängimiseks. Tegi nalja küll, aga peale ühe loengu pikkust "kaardimängu" panid sekundipealt tulede järgi paika mis asi, mida pidi, ja mida teeb.

Abiks paadimehele - sellist asja võiks kaaluda: meilgi siin mitu korda välja tulnud, et tegelikult on terve rida jõgesid kuhu sõita ei tohi või mootoriga sõita ei tohi ja laidusid kuhu minna ei tohi või mingil ajal ei tohi minna jms.
Võib olla tasuks sinna teatmikku mingi loend keelatud ja/või piiratud aladest teha? Praegu on, nagu olen diskussioonidest aru saanud, lood vist üldse nii, et iga sellise koha kohta leiad piirangud mingist erinevast kohast või dokumendist? Kui üldse oskadki otsida... Kui see nii ongi, siis oleks selline koondnimekiri üks iganes hea asi. Ja kes veel kui mitte riik ei peaks selle teadvustamise eest hoolt kandma.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

See keelatute asi on väga hea mõte. Kaitsealade administrtsioonidel on vastav info muidugi, mitte VA l vist, aga sellegipoolest on seda tarvis.
Eriti Hiiumaa laidude hunniku kohta (ee..vist siis ikka teiste kohta ka )
Ja info hankimine on vahel natuke umbne ka, Saaremaa kohta mina näiteks vastust kätte ei saanudki.
Vilsandi koha pealt(eraldi kaitseala admin vist?) - seal on mees kes on asja kuningas suisa koha peal, tuleb olla lihtsalt viisakas ja võib küsida ka kohapeal, et kas võib tulla (ta lahke mes ütleb jaaa enamasti)

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!

Oota reedeni - siis avaneb selle teema üllitis ehk see on parem kasvulava selle info pidamiseks:
http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?t=3159