Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 85 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 20 Dets 2012 22:46 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 297
Need ajad on ammu möödas, kui üks inimene oskas kõike. Kui tänapäeval "oskad kõike", siis tähendab see tavaliselt, et ei ole üheski valdkonnas tasemel. Ei ole mõtet loota, et projekteerija/inseneer oleks samal ajal ka tasemel lamineerija/keevitaja/puusepp/maaler jne(eriti nii lühikese õppeajaga). Seda ju polegi vaja. Märksõna on spetsialiseerumine, mis tagab ka parema lõpptulemuse. Mis omakorda ei tähenda, et koostöö sujuks ilma teistest valdkondadest elementaarseid teadmisi omamata. Seega on eesmärk laia silmaringiga spetsialist. Ka projekteerida saab ühe jahi juures väga erinevaid valdkondi. Näiteks kere, taglastust, sisustust jne. Lisaks võib kaasata näiteks materjaliteaduse insenere, kes sobitavad valemisse tänapäevased komposiitmaterjalid nende parimal moel jne. Selline spetsialiseerumine peaks aga toimuma pärast elementaarse ja üldise omandamist.
Seadusandlikku poolt ja erinevaid nõudeid peaks see kolledži õppeprogramm küll sisaldama. Ka ergonoomikat. Nüüd on veel see probleem, et kuigi programmi vaadates on kõik justkui ilus, siis milline on tegelikult õpetamise(õppejõudude) tase ja selle kaugõppe mõju tudengitele, selgub pärast paari lennu lõpetamist ja maailmas ringi vaatamist.
Praktika puuduse üle kurtjad saavad ainult peeglisse vaadata, sest 75% ajast on võimalik laevu ehitada ja ainult nädal on igas kuus vaja kooli väisata. Pigem oleks normaalne päevane õppevorm nagu teistelgi inseneridel, sest muidu on tõesti oht, et tase insenerina pole piisavalt kõrge ja praktilist laevaehitust nagu ka ei oskaks, ehk pead lihtsalt juhtivale kohale tööle asuma, et söönuks saada :lol:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 09:22 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5921
Asukoht: Saaremaa
No suurelt tulebki unistada, aga ma panen Priidu jalad praegu ikka maa peale tagasi.
1) Ametikoolist ootame ikka oskustöölisi. Sealne õpilane on õpinguid alustades 15 aastane ja kui ta kooli lõpetab, siis parimad neist peaksid olema valmis mingil määral iseseisvaks tööks ja üldine mass tööks juhendaja kõrval. Nad peaksid tundma töövõtteid ja üldiseid nn rusikareegleid alates lamineerimisest, keevitamisest kuni seadmete paigaldamiseni ja isegi paadi pesemiseni. Jah pesemise ja puhastamiseni, et igale poole kohe atsetoonilapiga ei tormataks ja ühte paati kahte kaardiplotterit selle tagajärjel ei peaks ostma :lol: Projekteerimisest rääkida on siinkohal overkill.
2) Kolledžist. Kui rääkida et sealt peaks aastaks 2015 vähemalt üks nimekas tegija välja tulema siis peaksime esimeste kobavate sammudega mööda kihutama maailma parimaist ja kuulsamaist koolidest. See ei ole reaalne. Maailmas lõpetab selle taseme kooli igal aastal kümneid või sadu tuhandeid selle ala insenere. Kas kuulsusi on tuhandeid? Ei ole :D

Lihtsalt, kuna taustalt paistab teadmatust, Saaremaal olevat on esialgu väga raske isegi iduks nimetada, aga teisti ei saa. Millegi saavutamiseks peab ikka asjaga algusest pihta hakkama. Võrdluseks üks hiljutisel Hollandi reisil külastatud koolidest ( käisime just kutsehariduse poolt uurimas ja külastasime mitmeid koole ja ettevõtteid ). 1300 õpetajat/teenitusjat ja 12 000 õpilast. See kool oli muide see väiksem kool mida külastasime. Sama katuse all oli kutseharidus, kolledž ja kompkeskus. Kool ise tundus olevat suurem kui Ülemiste keskus. Loomulikult õpetati seal veel väga mitmeid erialasid.

Nii et ei saa siin midagi põrgata, et olgu meil viie aastaga maailmatuntud nimi olemas :D Lihtsalt hinge rahustuseks ütlen, et esialgne põhimõtteline väljatöötatud hariduse ja õppekava ülesehitus oli meil väga sarnane sellega mis Hollandis sadade aastate jooksul ise kujunenud on. Ka seal ei saa esimese kahe aasta jooksul tahvli peal paadi pilti näha. Ikka matanalüüs, teormehh ja kõik see muu et oleks põhjust üldse pliiatsit kätte võtta ;)

PS. Veel üks palju elevust tekitanud asi tuli meelde sellelt reisilt. Nagu isegi olete märganud on siingi foorumis üsna tihti toodud kas toodete või spetsialistide osas positiivseid näiteid Hollandist. Selles koolis või õigemini maailmamõõtmetega eraõiguslikus koolivõrgus saab näiteks jahiehitajaks õppida umbes sama kaua kui meie riigis eriarstiks 8) . Ahel ise on küll sootuks teise ehitusega ja kuulsaks inseneriks õppimist alustatakse 12 aastaselt: 4a eelkutseharidust, 4a kutseharidust, 4..6a kõrgharidust olenevalt kas soovid lõpetada Bsc või Msc kraadiga. Soovi korral doktorantuur veel otsa. Nii need kuulsused tekivadki.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Viimati muutis Mark, Reede, 21 Dets 2012 10:34, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 10:00 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5921
Asukoht: Saaremaa
flm kirjutas:
Praktika puuduse üle kurtjad saavad ainult peeglisse vaadata, sest 75% ajast on võimalik laevu ehitada ja ainult nädal on igas kuus vaja kooli väisata. Pigem oleks normaalne päevane õppevorm nagu teistelgi inseneridel, sest muidu on tõesti oht, et tase insenerina pole piisavalt kõrge ja praktilist laevaehitust nagu ka ei oskaks, ehk pead lihtsalt juhtivale kohale tööle asuma, et söönuks saada :lol:


Ka see probleem on meil hollandlastega üsna sarnane. Ettevõtted ei taha praktikante eriti võtta, sest tootmisprotsessis keeravad need jubedalt käkki kokku ja keeegi ei viitsi oma nädalavahetusi veeta praaki likvideerides ( täpselt nii öeldigi :D ).
Sestap olidki kohati ka päevased õppevormid isemuutumise teel lohisenud sinnapoole, et õppeprotsess oli tehtud selliseks, et õppur sai käia õppimise kõrvalt lausa põhikohaga erialasel tööl. Ehk siis jäi mulje, et ka päevane õppevorm oli lähendatud tüüpilisele kaugõppe vormile.

Ka olid hollandlased hädas sellega, et tänapäeval ei ole piisavalt neid kes sooviks õppida selgeks real job'i. Kõik tahavad direktoriteks, sotsiaaltöötajateks, kunstnikeks, ajakirjanikeks jne saada. Sama jama mis meil. Maailm täis ärijuhte ja müügimehi :P

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 11:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
flm kirjutas:
Need ajad on ammu möödas, kui üks inimene oskas kõike....

Praktika puuduse üle kurtjad saavad ainult peeglisse vaadata, sest 75% ajast on võimalik laevu ehitada ja ainult nädal on igas kuus vaja kooli väisata. Pigem oleks normaalne päevane õppevorm nagu teistelgi inseneridel, sest muidu on tõesti oht, et tase insenerina pole piisavalt kõrge ja praktilist laevaehitust nagu ka ei oskaks, ehk pead lihtsalt juhtivale kohale tööle asuma, et söönuks saada :lol:


Täitsa nõus aga selleks, et suuta projekteerida ja valmis ehitada a'la näitena toodud rannakatakas, ei pea õpilane just väga palju oskama? Baka taseme pisut keerulisem alus pole ka veel selline, kus peaks "kõike oskama". Need on minu arust absoluutselt elementaarsed teadmised ja oskused vaat et isegi veesõiduki omanikule - teatud mahus muidugi.
Suuremas plaanis "väkelaev" koosneb siiski nii lõputult paljudest erinevatest detailidest ja sõlmedest, et neid kõiki osata projekteerid aja valmistada pole tõesti võimalik. Mistahes veesõiduki jõuallikatki ei tasu iseendal projekteerida. las seda teeb spetsialist. Kasvõi purjeid. Teoorias saab ju iga purjetaja aru, kuidas võiks purje õmmelda (ja ma mäletan väga hästi, kuidas veel 70'tel mul ema koos teiste naistega Vanemuise omi parandas ja ümber õmbles) aga tuhat korda lihtsam ja tulemuslikum on lasta need valmis teha. Mootoriga sama asi, enamuse komponentidega generaatorist vee magestajani või isegi talrepite/knaapideni sama asi jne. Tulevane laevaehitaja peab oskama neindega kombineerida, mitte neid projekteerida.
Selge on ju ka see, et laevaehitusinsener ehk "naval architect" ja kuivamaa arhitekt on väga sarnased tegelased. Isand Muhv ei pea oskama eskalaatorit või kaubalifti projekteerida, parimal juhul saab Ta anda mingi "soovituse" selle välise disaini poolelt, ei enamat. Ning oskama selle "ümber" teha sellise arhitektuurse lahenduse, mis a) on reaalselt teostatav ja b) suudab antud seadeldist ka kanda. Ka elektri, kütte, vendi etc tööjoonised teeb ikkagi spetsialist, kuigi oma koju võid selle suuta ka ise välja mõelda ning valmis ehitada. Mis ongi hea arhitekti ning ehitusinseneri näitaja! Nende kätetute "gundzdibärazde" tegelaste töödega pole enamasti insener-tehniliselt suurt midagi peale hakata...

Mis nüüd aga praktikat puudutab: Mark tõi välja probleemi olemuse. Aga sellele on juba vihjatud KPMG auditi lõppraportis enne VLKK asutamist: sealt SWOT analüüsi tabel 5 lk.34.
Ma võin eksida aga minu arust on tegutsemise ajal olnudki vaid nõrkused ja ohud, tugevusi ja võimalusi ei ole suudetud siiani ära kasutada.
Ning see ei ole jälle kord minu "õel" märkus vaid rahvusvahelise suurfirma audiitorite "otsus": • Tippspetsialistide juhtimisoskuste puudumine

Kuigi selles väites on suur ebakõla sees: see ei ole tippspetsialist, kellel juhtimisoskus puudub, siis me saame ju kõik aru, mida on mõeldud. Ja kaks nime, mis ma kaugel eespool välja tõin, läheb ka TÄPSELT selle punkti alla! Sa võid olla reaalselt väga suur spetsialist aga kui ei oska ega taha inimestega ning reaalsete valdkonnas tegutsejatega mõistuslikult SUHELDA, siis pole midagi parata. Käib ju ka EKana "asja" kohta...
Mina lisaksin sinna KPMG raportisse veel ka selle ehk asendaks olematu "tugevuse" (• Riigi huvi ja toetus VLE sektori arendamisel) "nõrkuste" poolel nii:
• Riigiametnike ja ametite totalne ignorantsus ja kvaliteetse tööjõu puudumine
Üleüldse on too "tugevused" osa mitmeski punktis küitava väärtusega. Midagi vale seal pole aga reaalsus kipub pisut teine olema.

Üldse on SCC dokumendid hea ja hariv lugemine aga ise näinuks küll, et praeguseks ajahetkeks oleks kasvõi Tanel Kukk'e Whale 6,5 võetud õppegruppide SDSR09 ja SDSR10 poolt reaalsesse "töösse" alustades MaxSurfis projekteerimisest (pluss muud programmid, Solid Edge, Friendship Framework jne) kuni reaalse mudeli tegemiseni. Viimasega peaks/võiks tegeleda ametikooli poisid: SCC baka õpilased teevad projekti a'la Bruce Robertis kombel ehk sama alus mitme erineva materjaliga ehitatav ja tulevased reaalsed veesõidukite ehitajad koos bakadega teevad need VALMIS. Kõik kolm põhilist varianti: komposiit, klassplast ja alumiinium! Jah, Mark, see oleks PRAEGU normaalne, kui Sul töökojas ühes nurgas oleks CAD-jooniste järgi välja lõigatud Whale'i detailid juba staapli peal koos ning poisid rulliksid English Wheeli peal kereplaate, keevitaks etc. Ütleme siis teine punt oleks juba Luksusjahis valmistanud tisleritööna tekimudeli ja käiks vormi võtmine. Ning ütleme siis Saare Paadis teeks kolmas punt sama asja komposiit-kerega tulevase klaasplasti kerevormi tarbeks.

See oleks minu nägemus laevaehituse õppest ja firmade osast selles.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 12:36 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5921
Asukoht: Saaremaa
Siin on palju õiget. See ei tähenda aga mitte sugugi, et lusika peaks nurka viskama vaid hoopis, et asjaga peab tegelema. Ja tegeletaksegi. Kogu aeg. Ega see minu viidatud Hollandi reis ka mingi spontaanne asi polnud. Oleme käinud ka Soomes ja läbi uurinud selle sama kooli kus Tanel õppis kui ka muid. Nii riiklikke kui erakoole. Vaatame mida üle võtta, kuidas koostööd teha ( päris mitmed Soomlaste poolt siin antud seminarid olidki selle Kotka reisi resultaat ) jne jne jne. Töö käib ja töö jätkub ning oodatav resultaat on pidev parendus.

Mis nüüd jälle puudutab kes mida peaks tegema ja oskama ja kuidas seda kõike korraldada, siis siin on Priidul väga palju teadmatusest tulenevaid komistusi sees. Eks me isegi ole osa neist komistuskividest juba varvastega ära peksnud. Ametikoolist jätke see igasugune projekteerimine kohe välja :D Joonist lugeda peab oskama, kui on talent ja oskab ka midagi projekteerida, väga hea, aga mitte kohustuslik. Katsume esialgu asja saada niikaugele, et ametikooli lõpetaja teab kust vasarat hoida ja midapidi rauasaeleht raami kinnitada ning miks on vaja kaari ja miks ei tohi konstruktsioonis olev ava olla ümardamata nurgaga lõigatud, siis vaatab edasi. Üks põhivigadest mida arvustajad ( ka mina kunagi ) kipuvad tegema on see, et jäetakse vaatamata asjale suure pilguga. Ametikoolis saab paadiehitajaks õppida 3,5 aastaga. Selle sisse peab mahtuma ka keskharidus, ehk 10,11 ja 12 klassi üldharidus. Üldharidust on seal jah mahuliselt maha lihvitud, et erialale ruumi teha, aga rumalat töölist on meil kõige vähem vaja. Kasutatav aeg peab olema kasutatud otstarbekalt. See ongi siht mille poole liigume. Kutsehariduses.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 17:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark, suhtumisest Ametikooli lõpetajate tedmiste vajadusse algab kogu vale protsess pihta! Sinul on vaja keevitajat: õpeta selline välja. On vaja lamineerijat: neid jookseb Paldiskis karjakaupa ringi. Ja ka mujal: kui natukenegi on ajusid (Paldiskis oli mõnel puhul see fakt väga küsitav aga kuidagimoodi said tööd tehtud, isegi Saili keremudelile kiilu suutis üks selline alla teha, kuigi jah, kõrval oli oluliselt targem mees ka!), siis üle paari päeva õppimine aega ei võta! Usu, selelst ma midag itean ja olen suisa kõrvalt näinud. On vaja tislerit - selle õpetamine on pisut pikem töö ja neid tuleb 12.kutsekast. On vaja maalrit: mine osta laudast lüpsja üle ja asi lahendatud. Jne.

Aga praeguse Ametikooli eriala nimetus on ju "Väikelaevade ehitus", mitte keevitaja, laminaator, tisler, maaler, õmbleja jne??? Seega peaks selle eriala lõpetanud oskama kõike peale kõrgemaid teadmisi ja spetsiifilisemaid oskuseid vajavaid aero- ja hüdrodünaamika, tugevusarvutuse, eelarvestamise ja kasutuskulude arvutuse. Lisaks muidugi disain, mis on üldse omaette ala. Samas peaks kutseõppe lõpetaja teadma midagigi väikelaeva ehituses kasutatavatest tarkvaradest, oskama mingil moel nendega hakkama saada jne. Ja otse loomulikult peab see inimene oskama reaalselt tööd teha.

Need eespool välja toodud oskused koos heal tasemel arvutiprogrammide ja uurimislaborites tegevuse oskusega peaks tulema baka õppes. Sealt edasi ehk väga heal (tipp)tasemel oskused ehk doktorikraadini välja, see juba on eraldi teema ja mehed/naised, kes ka reaalsuses võivad oma "Naval architect büroo" avada ja kelle käest julgevad kõik töö tellida. Aga kuna nende ampluaasse kuulub juba ka täies mahus tulevane kasutusergonoomika, peavad sellised tegelased "pisut" veesõidukeid ikka näinud ja kasutanud olema :D
Näiteks mina oma praeguste kogemuste, oskuste ja teadmistega julgeks astuda bakaõppesse, et saada justnimelt targemaks (autodidaktina on siiski raske õppida aga ma püüan oma lõbuks...) tarkvarade kasutusoskuse, reaalsete laborikatsete jms poolelt. Siiski on kuratlikult keeruline lõpuni ise asjadest aru saada ja veel rohkem suuta samu asju programmidesse "sisse panna" ja neid analüüsida. Näiteks kiilude teooriast või purjede 3D modelleerimisest. Niipalju kui ma oma hobiks neid vajan, olen siiani kuidagimoodi hakkama saanud ;)

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 21 Dets 2012 20:48 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 25 Apr 2005 09:14
Postitusi: 204
Asukoht: Tartu
Oh Priit, Priit, jäta nüüd unistamine. Üks asi on mida peaks, aga teine asi on tegelikkus. Kas sul on kõrgharidus? Ja kuskilt foorumiavarustest on meelde jäänud, et su järeltulija võiks olla umbes ülikoolis käimise vanuses? Katsu nüüd võrrelda 5 a diplomiõpet N Liidus ja 3 a bakat anno 2012. Märkad erinevust? Ongi nii nagu Mark märkis, et praegu eelatakse 3 a ametikooli lõpetajalt seda, et ta oskaks haamrit õiget pidi käes hoida. Mina ka ootaks enamat, aga paraku nii on.
Mis puutub kaadri väljaõpetamisse, siis sinu kriitilise meele juures poleks küll oodanud nii optimistlikku suhtumist. Minu muljed on pigem sellised, et enamik "inimesi tänavalt" on langenud justnimelt nii madalale, et vajavad 3 a kooli, et õppida haamrit õiget pidi käes hoidma.

_________________
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopiski midagi hullemat.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 10:37 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 297
Asjalik noor on võimeline ca nädalaga praktikal või töökohas asjaliku meistri käe all omandama elementaarsemad ja lihtsamad operatsioonid ning kuu möödudes on võimeline tootma firmale lisaväärtust meistrit assisteerides. Meistri juhendamisel lamineerimine, lihtsamad metallitööd või lihtsamad puutööd ei ole intelligentse inimese jaoks raketiteadus. Selleks, et ta oma peaga mõtlema hakkab, läheb loomulikult aega ja kogemusi tarvis.
Ilmselt on iga noori palganud ettevõtja aru saanud, et paraku kõigist alguses huvitatutest ei saa meistreid ja kõik vanemad töötajad pole sobilikud noorte koolitamiseks. Siiski päris nii see ka pole, et enamik on lootusetud eksemplarid. Võibolla oleneb see piirkonniti. Seda kipuvad ennekõike nägema mõned "vanad töötajad", kellel endal see asi kunagi läbi suurte raskuste kätte tulnud või lihtsalt iseloom selline. Päris lootusetud eksemplarid saavad juba vestluse või proovinädala ajal aru, et kätega töötamine pole (veel) nende jaoks.
Ühesõnaga ärge kartke noori. Tihtipeale on nad vanadest asjalikumad ja ka osavamad, kui neile ainult võimalus ja natuke õpetust anda.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 14:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5921
Asukoht: Saaremaa
Ärge mu ütlust vasara ja rauasae kohta täht-tähelt võtke!
Kutseharidusest ootame ikkagi tugeva põhja saanud tublit ja kõrgelt motiveeritud töölist, kes juhendaja kõrval töötab või täidab juhendajalt saadud ülesandeid samm-sammult, mitte kompleksselt kuid siiski iseseisvalt . Tal peavad olema elementaarsed teadmised enamvähem kõigest mis paadis on, kuid ta ei pea ilmtingimata veel olema spetsialist ei üldises ega spetsiifilises plaanis. Mõne aastaga praktilises töös peab ta arenema iseseisvalt töötavaks oskustööliseks ja suutma ka juhendada oma nooremat kolleegi kes samast koolist just tööellu astub nagu ta ise seda aastaid tagasi tegi :)
Nagu autokoolis ei õpita mitte rallit sõitma vaid lihtsalt sõidukiga elementaarselt liikluses hakkama saama, peaks ka kutseharidus andma inimesi kes saavad hakkama ja on valmis "ralliässadeks" küpsema kui huvi on. Ühesõnaga vahtralehega ja motiveeritud inimesed peaks need olema :D

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregiste ... d/10421955

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 14:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kriitiline meel ja optimism käivad mul neh käsikäes.
Ning ma olen ka ksf! flm'iga sama meelt, et noori ei tasu karta ning enamus vajalikest töödest paadiehituse juures on ~nädalaga õpitavad. Peale peene tisleri- ja keevitustöö muidugi. Ja ka see on tõsi, et tänased noored on paljuski kordi kobakäpamad, kui meie omal ajal ning tõsi ta on, et omagi poiss sai sellest aru ;) Pigem teenib raha lõugade ja ajuga... aga samas tema klassivend, sõber-Mario samavana poeg, kes koolis just nikkelpeaga ei hiilanud, pigem on kidra/rocki-mees, läks Sauele just paaditööstusesse lamineerijaks tööle ja saavutas piisavad oskused vägagi kiiresti. Kogu see punt oli suures piires diletandid, seega kui sinna sattusin, käisin käega mõne paadi üle ja näitasin näpuga probleemsed kohad kätte aga see oli ka kõik. Mõned praktikast tulenevad nüansid (a'la mootori kinnitusplaadi kruvide otsad olid 1mm väljas ja iga selline asi on veesõidukis eriti ohtlik etc) aga tüüpilise Eestis toodetava väikelaeva ehitamine ei ole tõesti raketiteadus ning täitsa hea kvaliteediga saavad hakkama ka "veekauged" inimesed. Juhul, kui natukenegi mõistust ja lahtisemaid käsi omavad.

Palju olulisem on töötajate mõistmine, MIDA nad parasjagu teevad! MIKS neilt ühte või teist palutakse/kästakse teha. Jälle kogemus koos Indrekuga Saili mudeli tegemiselt: esiteks vene keeles vaja selgitada; teiseks parajagu veesõidukilollidele kellest üks oli õnneks pisut targem; kolmandaks sõudeka kere alla pika kiilu põhimõte; neljandaks samale pundile roolitoorik ja põhimõte. Õnneks oli olemas Madis16 tehtud joonis ja siis said täitsa aru, MIDA neilt tahetakse ;) Absoluutselt selge, et neile endistele allveelaevnikele ei ole mõtet hakata seletama NACA tiivaprofiili olulisust ja püstuvusteooriast ei pruugi nad üldse aru saada jne aga samas plastiku töötlemise oskus ja ka vormide reaalse tegemise kogemus oli neil vägagi hea. Too üks pisut targem mees õpetas mind kui totaalset diletanti reaalselt klaasplastiga tegutsema; soovitas õigeid "segusid" ning tööriistu ja töövõtteid.
Pilt
Ja siis kolm minu "valmistatud" plastdetaili paremalt vasakule: lõigutud-kleebitud esimene tekimudel, vahevorm ja tekk nr.2.
Pilt
Ning siis kooslus, mille vajadust oli alguses jube keeruline üldse selgitada ehk keremudel kokku needituna tekimudeliga ehk tekiga nr.2. Õnneks keegi ka ei "keelanud" mul lõikuda/kleepida/neetida :D Minu lolli aruga saab nii kätte plastdetailide maksimumi lähedase omavahelise sobivuse tulevikus vormidest tulevaid detaile koostades, seda käsitööna tehtava mudeli puhul. 3D pingis tuhandiku milli ja kõveruskraadi pealt freesitavad ja arvutis konstrueeritud algandmetelt saadavad vormid on teine teema ... ja hoopis teine hind ka!
Pilt

Mis maksis Saili tekkimise juures kõige rohkem? Ikka aeg, mis väljendub töötasus koos riigimaksudega. Materjali maksumus on suurtööstuse jaoks "olematu number". Sestap ka vahevormi tegemine, aplikaatoriga plödistamise hind on absoluutskaalal võrdväärne nulliga. Praktika jaoks las aga õppurid nühivad ;)
Ning seda soovitakski vähemalt kutseõppes KOHE õppuritele õpetama hakata! Et nad saaks esimesest päevast alates aru, millega neil tulevikus tegemist on. Aga see eeldabki, et kooli lõpuks suudab see tegelane eelpool kirjeldatud/näidatud veeõiduki otsast-otsani valmistada.
Mis aga kõikse kummalisem: näitlejaharidusega Madis teeb "joonise", tolliharidusega Priit nühib ja "projekteerib" töö käigus ning kurat-teab-mida õppinud Indrek osaleb protsessis ideest teostuseni rõhuga taglase/fittingute valikul. Äkki võiks minimaalselt sama suutma teha koostöös kutse- ja bakaõppe mehed kasvõi sellesinase 2 meetrit pikema rahvapurjekaga? Disain on olemas - andku aga baka poisid ajudele ja kutseõppe omad kätele valu. Ning kui asi õnnestub, võiks reaalne purjetav ja igati teaduslikult "läbi mõõdetud, testitud ja arvutatud" Whale 6,5 ju selle kompetentsikeskuse oskuste/võimaluste näidiseks olla? Miks ka mitte väiketootmises, usun, et kliente leiaks.

Aga ma "kuulen" juba siia Nõmmele sadade kilomeetrite mere tagant läbi seintegi nende "tippjuhtide" kiunu, kuidas a'la 1000-2000 eur kuus koos paarikümne ruudu töökoja pinnaga on ikka "nii suur kulu" etc. Aga võib olemas olla ka teine variant: väikelaeva klastri osalised oleks nõus kulutama täitsa kabedaid summasid aga õppurid on totaalne mökude kari, kes mitte midagi reaalselt teha ei taha... Aga siis tuleks see jama ära lõpetada!
Mark või keegi teine ajasse pühendatu - KUMB variant on tõene??? Ausalt paluks.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Viimati muutis PriitV, Laupäev, 22 Dets 2012 20:38, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 15:17 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5921
Asukoht: Saaremaa
PriitV kirjutas:
Mark või keegi teine ajasse pühendatu - KUMB variant on tõene??? Ausalt paluks.


Noh esiteks ja kõigepealt on asi nii, et sa raiud, peksad, saed mootorsaega, õhid, lased rongil pilbasteks sõita, tulistad tankist, piluud tuumapommidega-----lahtist ust :lol:

Seda nii öelda pakrisaili ehitamist nad praegu õpivadki. Ei piisa. Mida meie ootame, on see tegelane kellele võid öelda, et mine paigalda selle 80 jalase A kategooria kiirpaadi peale kolmanda veekindla vaheseina ette pakpoordi poole see pilsipump. Ja sellise töökäsu peale ei peaks üles lugema polte ja mutreid, läbiviikusid, tagasilöögiklappe, voolikuklambreid ja ei peaks ka avastama, et see liin on veetud näiteks kütusevoolikuga,. Või veel hullem kui kütuseliin on veetud pilsivoolikuga või kah päris hull kui fekaaliliinid on pilsivoolikuga :D jne Voolik on ju voolik eksole, mis seal vahet? :P
Lamineerija on lamineerija, meie tahame ikka paadiehitajat ;)

1000..2000 kuus on plaju väiksem probleem kui 1000....2000 päevas leppetrahve tähtajaga põrumise eest või lennukiga vahemere äärde voolikujuppi vahetama sõita ;)

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 19:51 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 932
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
PriitV.,
huvitav, et minu ja sinu tegemised niimoodi läbi aegade kokku puutuvad.Kunagi olin mina see, kes Paldiskis allveelavnikele lamineerimist õpetasin ja isegi Kuopios lisa õppimas käisin.
Mina olin see, kes teadis Pakri plastikust prototüübi olemasolust Neeme sadamas ja selle rannameeste käest välja rääkisin.Algselt oli see puupaat, mille Rootsi põgenevad Prangli Aksbergid kaasa võtsid. Ja algselt pidi Pakrist saama odav laiatarbepaat, mille tegemisel oleks saanud ära kasutada Bellade tegemisest üle jäänud klaasmati tükke.Aga töö käigus transformeerus see rohkem lukspaadiks, omanike tahe. Esimene purjega Pakri ei olnud võimeline krüssama ja minust jäi töö selle koha peal pooleli. õnneks tegite te sellest kerest väikese kiiljahi, mis on igati tervitatav, praktiline,originaalne, mitte kallis,võiks muutuda eestis ja mujal naaberriikides massiliseks algajate noorte ja ka vanainimeste vaba aja, kalapüügi, matka- ja ka võistluspaadiks kood raidide, klubide,kokkutulekutega, oma veebisaidi ja foorumiga....aga kui omanikud müüvad seda paati nii, et mast ja puri on hinnakirjas lisavarustusena,seda kõike muidugi ei juhtu.Ei tea, kas selles suhtes on midagi paranenud.
Jälle olin mina see. kes möödunud talvel Sauel esimesed vennikesed lamineerima õpetasin, aga siis juhtus midagi kummalist, mind vallandati päeva pealt telefoni teel Olin kuulnud, et tänapäeval võib selliseid asju juhtuda, aga ei arvanud, et see võiks minuga juhtuda, kuna pean ennast piisavalt kohusetundlikuks ja ausaks inimeseks.Kõrgema palga ja aktsionäriks tulemise-võtmise jutud lõppesid kui lõigatult.Tegelikku põhjust ei tea ma tänapäevani. Boonusena sain sealt kaasa ilma maskita töötamisest veritseva nina ja vanade mustade kinnastega lamineerimisest ekseemi käe peale.Nii palju siis noorte õpetamisest ja omaniku raha kokkuhoidmisest- kindad ju kõik ka kulu.Võib-olla visati mind üle parda, kuna arvati, et rohkem pole siin midagi keerulist, saame ise hakkama.Tüübid olidki sellised ameerika moodi, kellel tund kestab nelikummend minutit, eile oli tarvis,kindla peale minek ei ole popp...
Marki jutt rauasae terast ja vasaraga naela löömisest vastab kahjuks tõele, selle kohta käib isegi see anekdoot, et ameerikas on vasaraga naela lööja spetsialist, kuna keegi ei oska, kõik töötavad klambripüstoliga...nüüd on meil ka nii, noored, kes peale mobla klahvide muljumise muud ei oska,
tuleb tööle õpetada.
Selle pilsipumba paigaldusega on nii, et kui esimene kambaga paigas, jooniste pealt kontrollitud jne, siis järgmise võiks vend küll osata täitsa ise paigaldada ja anda tööle ka garantii, et keegi ei peaks voolikuklambreid üle pingutamas käima.
ja suhtumist tuleb ka kasvatada, lamineerijatele tuleb iga päev rääkida, et nad on paadiehitajad, mitte septikute tegijad, ja see on plastitöö kõrgem pilotaaz.
Ja see väärarusaam, et kui paadid õue pealt ära sõidavad, siis on kõik ok, keegi ei märganud üle nurga lastud kohta, tuleb välja harjutada.See on tüüpidel naha vahel, Folkboot Balticus, kust paadid läksid Taani, Arthuri paadis, kust paadid läksid Norrasse,Paldiskis ka muidugi. Pärast kedagi komandeeringusse saata vigu parandama on kordades kallim.
Arthuri Paadi ühe paadi viisin ise soome paadimüüjale kätte ja ta saatis mu pikalt, ütles, et sellist saasta tema poes ei müüda. Paat oli korralikult tehtud, igati merekindel ja tugev, ainult igivanade vormide ajalugu ja lõpmatute remontide jäljed olid kohati näha, kaubanduslik välimus...klient võib-olla ei märkagi, aga asjatundja silma ei peta. piinlik ja kõhe oli olla, nagu oleks millegi ebaausaga vahele jäänud, kuigi probleem oli rohkem omaniku kapsaaeda.
Ametikooli poisid peaksid saama kindlasti kasvõi lõputööks oma kätega paadi valmis teha, see annab tohutu emotsionaalse laengu ja usku oma võimetesse.Soomes nii on.Projekteerimisega on iseasi, tuntud konstruktori nimi on müügiargument ja paadiprojekte on maailmas lugematu arv, 2,3meetrisest jullast kuni 80-jalasteni.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Dets 2012 21:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Toivo, selle Saue värgiga... olgu. Seal on muid probleeme ja Sina olid ettur, kes esimesena lasta kahida. Minu arust see asi hetkel enam-vähem seisab, kuigi Nord460 oli täitsa hea ja läbimõeldud sõude/mootorpaat.
Ning Paldiskis oli TKO "kuri tädi-Külli", kes leidis peaaegu IGA vea üles. Vigu oli aga päris tihti ja minu arust just seetõttu, et lamineeriti ja koostati "septikuid", mitte veesõidukeid.
Just selle suhtumise vältimiseks on ju Saaremaal too väikelaevade ehitamise õppimine ellu kutsutud?

Aga see, et konstruktori nimi oleks eriliselt oluline või et maailma kuulsaimad nimed "teaks kõike", siis palun, Robert "Bob" Perry pole just tundmatu nimi kruiserite projekteerimise osas aga Ta julgeb täiesti avalikult tunnistada, et ülikeerukad hüdrodünaamilised teadused/arvutused käivad Talle üle mõistuse.
See siis ICAPi uue roolilehe teemast tsitaat:
Tsiteeri:
Paul Bieker is one of the most clever and technically agile designers I know. Paul pulled out a technical paper," HOW BUMPS ON WHALE FLIPPERS DELAY STALL, An Aerodynamic model." by Ernst A. van Nierop, Silas Alben and Michael P. Brenner. This highly technical paper goes into the theory behind how the bumps can delay the stall angle of a fin. It's full of complex formulas and to be honest a bit over my head. OK, way over my head but I can look at the pictures, the graphs and read the text and get a good understanding of what and why they were doing it.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Dets 2012 10:10 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 932
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Huvitav, kui mina olin ettur, esimene tootmisjuht, kes oli vähemalt VTA-le ettenäitamiseks vajalik, kui ainuke inimene, kes asjast midagi jagab, siis jäi meil ju nägemata vähemalt Brunswicki suuruse paadikontserni sünd?
Hankisin firmale oma sidemeid kasutades kõik kolm paadimudelit ja nende vormid.Nord 460 oli algselt mõeldud turustamiseks saksamaale ja need vormid tegi minu arust parim mudelimeister, kes veel ilma kopeerfreesita töötas.
Ajaloolise tõe huvides peab märkima, et alustasime Sauel kahekesi, teine mees oli omal ajal Paldiskis ja pahteldas Pakri mudeleid ja vorme...
Paldiskis viidi ellu Raimo Sonnineni filosoofiat- vahva sarjatuotanto ja nii edasi, seal pidigi veidi septiku tegemiseks minema, Külli oli täiesti ainulaadne, positiivses mõttes.
Konstruktori nimi ON tähtis,oled ju kuulnud küll väljendit, et võistlus võideti juba joonestuslaual,tänapäeval siis arvutis.
Sellepärast ongi kompetentsikeskusele vaja ehitada midagi elusuuruses valmis, mida saaks uurida ja käega katsuda, mõnele näitusele või messile välja panna,et potentsialsel kliendil tekiks usaldus.Ja see ülemuste kiun,et kõik on nii kallis, tuleb niikuinii.Aga ei pea kohe noortele kätte andma süsikiudu ja epovaiku ja ilma punase puu vineerita saab ka.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Dets 2012 15:33 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 18 Okt 2011 15:39
Postitusi: 297
Kui me väikelaevaehitusest räägime, siis me ei peaks mitte rääkima nendest väikestest sõude- ja mootorpaatidest. Nende tegemine ongi peamiselt vähempakkumise kõrgem pilotaaž, mistõttu tulevadki "läikivad septikud" ja tööle lähevad sinna lamineerijad. Ei tea ühtegi tõsisemat laevaehitajat, kes oleks viitsinud selle masstootmise bisnesiga pikemalt ja põhitööna eriti tegeleda.
Ma kardan, et pelgalt selle 3a jooksul seal ametikoolis küll keegi pilsipumpa paigaldama nii ei õpi, et tuleb esimesel hommikul tööle, Mark ütleb: "hüppa!", ja paari tunni pärast on valitud laost õiged pumbad, voolikud, klambrid ja kogu see asi ka õigesse kohta õigesti paigaldatud. Küll aga olen päri Toivoga, sest korra mingit tööoperatsiooni näinuna/kogenuna ja asjaliku meistri kõrval asjalikke küsimusi küsinuna ja ka seletusi kuulnuna(miks ei lähe kütus pilsivoolikuga jne) suudab noor juba teine kord selle pumba paika panna ja kolmas kord seda teha ilma suurte vigadeta ja oluliselt kiiremini. On suur vahe, kas paar korda kõrgema tunnipalgaga meister peab seda pumpa paigaldama või pärast lihtsalt 5min üle vaatama, et asjad klapiksid. Tehes erinevaid tööoperatsioone jõuab noorele lõpuks ka tegelikult pärale, miks ta midagi nii peab tegema, kuidas äkki paremini saaks ja edasises tulevikus jõuab kätte ka see hetk, kui piisab lihtsalt ütelda: "hüppa!" :lol: Selle viimase "mõtleva töömehe" ehk meistri tiitlini paraku ei ole võimalik ilma vaheetappideta (ja ka töö käigus tehtud vigadeta) jõuda. Tööandja aga tahaks kohe õpipoisi palgaga meistrit ekspluateerima hakata :lol:


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 85 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group